2-13-13598/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.06.2013.a., kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-13598 Tsiviilasi MV hagi UV vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MV (isikukood XXX, XXX) Hageja seaduslik esindaja: SR(isikukood XXX, XXX, epost: XXX) Hageja lepinguline esindaja: jurist Külli Aas (City Õigusbüroo OÜ, Jõe 9/Ahtri 12, Tallinn, 10151, e-post kylli@cityoigusabi.ee)

Kostja: UV (isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

25.03.2013 kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste (tl 1-4, 15-16, 19-21) kohaselt kostja ei ole hagejat ülal pidanud viimased 10 aastat. Kostja on aastate jooksul andnud vaid katteta lubadusi teha hagejale suuri kingitusi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest 25.03.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 06.04.2013.a., so aprilli kuu eest ette, summas 160 eurot ja tagasiulatuvalt perioodi 25.03.2012-31.12.2012 eest summas 1305 eurot (9x145) ja perioodi 01.01.2013-25.03.2013 eest summas 480 eurot (3x160). Elatis maksta SR`i arvelduskontole (tl 21).

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu (tl 51-54, 63-65). Kostja esitatud arstliku ekspertiisi otsus ei sisalda vajalikku informatsiooni osalise töövõimetuse määramise aja ja kestuse kohta. Viimati maksis kostja hagejale elatist 2008.a. septembris. Hagejale teadaolevalt töötab kostja mitteametlikult, et oma tegelikke sissetulekuid varjata. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda iseseisvalt elatist teenida ning et ta on oma ema poolt osaliselt ülalpeetav. Laenu võtmisega on kostja loonud enese maksevõimet vähendava olukorra. Elektrikulu on ülepaisutatud. Kostjale kuulub talu, mille arvelt on kostjal samuti võimalik vajadusel elatist maksta. Hageja on valmis sõlmima kokkuleppe tagasiulatuva nõude tasumiseks maksegraafiku alusel näiteks ühe aasta jooksul (12 kuud) igakuiselt 148,75 eurot. 2013.a. aprilli kuu eest on kostja teinud ülekande 25.04.2013.a. 160 eurot hageja seadusliku esindaja kontole.

Kostja vastuväited

Kirjalikes vastuväidetes (tl 35-37, 57-58, 67-68) kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Kostja on alates 03.09.2007.a. töövõimetuspensionär 70% töövõime kaotusega, keda aitavad rahaliselt ülal pidada kostja ema ja kostja elukaaslane. Majapidamisja remonditöödel on vajadusel abis käinud kostja pojad esimesest abielust. Kostja 2-liikmelise leibkonna tulud ühes kalendrikuus on 660 eurot, kulud 660 eurot. Kostja on lapse emale maksnud elatist pangaarvele ja sularahas. Viimati külastas M kostjat 19.04.2013.a. Hageja nõue 2013.a. aprillikuu elatise osas summas 160 eurot on täidetud 25.04.2013.a. Hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest, arvestades kostja tervislikku ja majanduslikku olukorda, ei ole reaalselt täidetav. Kostja tänasel leibkonnal jääb pärast eluasemekulude maha arvamist kasutada rahalisi vahendeid summas 240 eurot kuus, so 4 eurot leibkonnaliikme kohta päevas ja seda tänu kostja ema rahalisele toele. Arstliku ekspertiisi otsus tõendab töövõimetuse alguse kuupäeva. Hageja väide mitteametliku töötamise ja sissetulekute varjamise kohta on laim. Eluasemelaen on võetud kostja pere elamise tarbeks soetatud poolelioleva ehitise lõpetamiseks. Laenu võtmise ajal ei olnud kostja töövõimetuse põhjustanud õnnetust (05.07.2006) veel toimunud. Kinnistu on kostja perele ainukeseks eluasemeks ja tagatiseks 27.04.2006.a. võetud eluasemelaenule.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale M V (sündinud XXX) on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele elatist anda seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna käesolevas asjas nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

Hageja elatise nõude aprilli 2013 eest summas 160 eurot on kostja täitnud 25.04.2013.a. (tl 48).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuva perioodi 25.03.2012- 25.03.2013 eest. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja nõuda tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 25.03.2013.a.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse põhjendatud kulutuste suurust miinimummääras elatise nõude korral ei ole vaja tõendada.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja maksis elatist hageja ülalpidamiseks viimati 05.09.2008.a. ülekandega lapse emale (tl 47). Hageja eitab sularaha saamist ja kostja oma väiteid sularaha andmisest ei ole tõendanud. Seega ei ole kostja ülalpidamiskohustust perioodil 25.03.2012- 25.03.2013 täitnud.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.

Kostja esitatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsusega on tõendatud kostja püsiv osaline töövõimetus (tl 38). Otsus põhineb järgmistel ekspertiisi tegemisel kindlaks tehtud asjaoludel: 05.07.2006.a. lülisamba kaelaosa vigastus, seljaaju põrutus, 5 kaelalüli murd. Esineb käte jõu langus, jalgade väsimine koormusel, valu lülisamba kaela osas. Pensioniameti otsustega (tl 69-72) on tõendatud kostja töövõimekaotus 60% ja püsiva töövõimetuse kestus kuni 31.12.2014.a.

Kostja väitel on tema ainuke sissetulek riiklik pension 153,39 eurot kuus ja ta on osaliselt ema ja elukaaslase ülalpidamisel. Samuti esitas kostja panga väljavõtte, mille kohaselt on talle perioodil 05.04.2012-05.03.2013 makstud riiklikku pensioni eelnimetatud summas (tl 40).

Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-19-07 asunud seisukohale, et ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul ilma riigi abita toime tulla ega end ülal pidada.

Hageja leiab, et kostjale kuuluva talu arvelt on kostjal samuti võimalik vajadusel elatist maksta. Kostja omandis olev kinnistu on kostja eluase, mis on koormatud hüpoteekidega (tl 56). Muu vara olemasolu kohus tuvastanud ei ole.

Kostja väitel 2-liikmelise perekonna kulud ühes kuus on ca 660 eurot, millest kostja kulud on järelikult 330 eurot kuus. Kohus hindab, kas kostja nimetatud kulud kostja osas on põhjendatud. Kohus leiab, et eluasemelaenu tasumine (142,27 eurot, kostja osa 71,13 eurot kuus) on põhjendatud kulu. Kostja ei ole halvendanud laenu võtmisega (tl 42, 44) oma majanduslikku olukorda, kuna laen võeti enne töövõimetuse tekitanud õnnetust. Kinnistu on koormatud hüpoteekidega, seega laenu tasumata jätmisel võib kostja kaotada oma eluaseme. Kulud elektrienergiale (ca 120 eurot, kostja osa

60 eurot) on tõendatud kostja konto väljavõttega (tl 43). Elamu küte (kostja osa 30 eurot), kinnistu ja ehitiste hooldus ja remont (kostja osa 30 eurot) on põhjendatud kulud. Asjaolu, et elamut on vaja kütta, et elamu vajab hooldust ja aeg-ajalt remonti, on üldteada asjaolu, mida tõendada ei ole vaja. Kulud toidule (kostja osa 60 eurot) garderoobikaupadele (kostja osa 25 eurot kuus), isiklikule hügieenile (kostja osa 15 eurot kuus) on põhjendatud kulutused ja summad on mõistlikud. Transpordikulu 50 eurot kuus on kostja elukaaslase kulu sõiduks tööle ja tagasi. Seega kohus on tuvastanud kostja vajalikud ja põhjendatud kulud kuus summas 291,13 eurot. Kostjat on toetanud igakuiselt kostja ema (tl 39). Hageja on seisukohal et pangakonto väljavõte ei tõenda ülalpidamist. Kohus ei tuvastanud, et kostja ja tema ema vahel oleks võlaõiguslik suhe, seega on kostja ema toetanud kostjat igapäevaeluga toimetulemisel.

Kostja maksis viimati elatist 2008.a., hagi kohtule on esitatud 25.03.2013.a. Järelikult on seni teine vanem (lapse ema) andnud lapsele ülalpidamist piisavalt. Hageja on kasutanud kohtumenetluses juristi teenust, mis annab tunnistust, et hageja ei ole sellises majanduslikus olukorras, et oleks pidanud taotlema riigi õigusabi.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel ei säili kostjal minimaalne toimetulek ega minimaalselt vajalik elustandard ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik