2-13-379/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-379 Tsiviilasi LJ hagi RK vastu elatise nõudes Hagi hind 1 800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LJ(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: HJ(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja: RK(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 29. mai 2013.a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Mõista välja RK’ilt elatis LJ kasuks igakuiselt 180 EUR (ükssada kaheksakümmend eurot) kuus alates 05.01.2013.a kuni LJ 18-aastaseks saamiseni või kuni LJ põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui LJ 21-aastaseks saamiseni. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 05.01.2013.a esitas LJ maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatisnõudes RK vastu. RK esitas makseettepanekule vastuväite. 08.03.2013.a esitas LJ hagi RK vastu elatise nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 200 eurot kuus alates 05.01.2013.a.

Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et tal on majanduslikult võimalik maksta pool miinimumist (80 eurot). Kostja vaidleb vastu hagis märgitud lapse kuludele.

2

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ning kostja seletused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagis on märgitud lapse ülalpidamiskuludeks kokku 550 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus: eluasemele 95 eurot, toidule 130 eurot, transpordile 50 eurot, sidekuluks 10 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 40 eurot, riietele ning jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulud 170 eurot (150 eurot lapse vanaemale lapse hoidmise eest ning 20 eurot ujumine, raamatud, mänguasjad). PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus leiab, et hagis märgitud igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks ületavad lapse tegelikke vajadusi. Hageja on eluasemekulu tõendanud arvetega talvekuude kohta. Seetõttu kohus leiab, et on põhjendatud vähendada lapse igakuist kulu eluasemele 10 euro võrra. Kohus leiab, et põhjendamata on kulu toidule 130 eurot kuus. Kohus loeb 2 aastase lapse põhjendatud toidukuluks 90 eurot kuus. Samuti on 2 aastase lapse kulutused transpordile ja sidekuludele kuus ülemäära suured. Arvestades lapse vanust ei ole tõenäoline, et sidekuluks kulub 10 eurot kuus. Tallinnas on ühistransport Tallinna elanikele tasuta. Kohus leiab, kütusekulu suvilasse sõiduks ei ole põhjendatud jätta lapse kuluks. Samuti ei ole hageja seaduslik esindaja põhjendanud ega näidanud, kui palju kütust kulub kuus lapse transportimiseks. Kütuse eest tasumise kohta arveid või tšekke esitatud ei ole. Kohus arvestab lapse sideja transpordikuludeks 10 eurot. Mõistlikuks kuluks ujumisele, mänguasjadele ja raamatutele loeb kohus 10 eurot kuus. Lapse hoidmise eest maksab hageja seaduslik esindaja 150 eurot kuus, alates 26.09.2013 hakkab laps käima lasteaias, mis toob kaasa lasteaiatasu maksmise kohustuse (umbes 60 kuni 80 eurot kuus). Elatise mõistab kohus välja etteulatuvalt, mistõttu tulevikus kulutused lapsehoiule vähenevad umbes poole võrra. Hagis märgitud kulutusi tervishoiule, hügieenitarvetele ning riietele ja jalanõudele peab kohus igati mõistlikeks ja põhjendatuks. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Hageja seadusliku esindaja töötasu netona on 550 eurot kuus ja kostja brutopalgaks 500 eurot kuus. Kostja on juhatuse liige ja osanik mitmes äriühingus. Kohus loeb lapse vajalikuks kuluks kokku 360 eurot, mille kandmisest peavad võtma osa vanemad võrdsetes osades. Vastavalt perekonnaseaduse PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma last ülal pidada ning mõlemal vanemal tuleb lapse ülalpidamiskohustust kanda võrdselt.

3 Kõike eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et hageja kasuks kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis igakuiselt summas 180 eurot. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik