2-13-4026/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Jätta AS SEB Pank hagi D. M.´i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi D. M. vastu 1718,60 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ja kostja D. M. 26.06.2006 krediitkaardilepingu nr AO60015310, mille alusel väljastati kostjale krediitkaart, mis võimaldas talle krediidilimiiti 1533,87 eurot. Vastavalt lepingule oli tagasimaksepäev iga kalendrikuu 15.kuupäev ja intress Kohtuasja number 2-13-4026 Määruse tegemise aeg ja koht

11 juuni 2013. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi AS SEB Pank hagi D. M. vastu 1718,60 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja: AS SEB Pank (RK xxx)

A. K. (volikirja alusel, e-post: aili.kuppart@seb.ee )

D. M. (IK xxx, elukoht: xxx)

16% aastas. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning hageja blokeeris kaardi ja ütles lepingu 03.10.2012 üles. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, lugedes viivise määraks antud perioodil kehtinud intressimäära ehk 14% aastas. 24.01.2013.a seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 1718,60 eurot, millest põhiosa on 1537,19 eurot, intressid on 89,25 eurot ja põhiosa viivised on 92,16 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1718,60 eurot, viivis määras 18% põhinõudelt (1537,19) aastas (0,05001% päevas), menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 175 eurot.

2. 28.01.2013. a määrusega võttis kohus AS SEB Pank hagi D. M.´i vastu menetlusse. Hagiavalduses märgitud aadressil: Võidu 10-60 Kiviõli hagimaterjale kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Hagiamaterjalid tagastati märkega ``ei ela/asu aadressil``. Rahavstikuandmete kontrollimisel selgus, et D. M. elab alates 11.04.2013.a xxx (xxx).

3. 30.05.2013.a saatis kohus hagejale kohtunõude, milles kohustas hagejat esitama kohtule kostja D. M.´i täpne aadress Suurbritannias ning ingliskeelne hagiavalduse ja selle lisade tõlge. Kohtunõudele vastas hageja lepinguline esindaja oma 06.06.2013 e-kirjas järgmist: Palun muuta tsiviilasjas 2-13-4026 menetlusosaline. Hageja esindaja Aili Kuppart. Volikiri manuses. AS SEB Pangal puuduvad andmed D.M.i aadressi kohta Suurbritannias. Lepinguline esindaja esitas kohtule küsimused: 1) Kas sellel hagiavalduse tõlkimisel on mõtet, kui puudub kättetoimetamiseks vajalik info? 2) Miks ei toimetata kätte avalikult? Isikul on Eestis kinnisvara, seega võib ta Eestisse naasta.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab AS SEB Pank hagi läbi vaatamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Kohus on seisukohal, et antud asja on rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate sätete kohaselt pädev lahendama tarbija (kostja) elukohajärgne kohus.

Vastavalt TsMS § 75 lg 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse Eesti kohtule esitada ning seejärel kas asi allub kohtule, kuhu see esitati. Kui asi ei allu sellele kohtule kuhu hagi esitati, saadab kohus avalduse kohtule, kellele see allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 75 lg 2).

Seega kohalduvad TsMS-i kohtualluvust reguleerivad sätted siis, kui alluvus ei ole reguleeritud rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega (vt TsMS § 70 lg 4).

6. Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kohtualluvust reguleerib Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 22.12.2000. a (nn Brüssel I määrus), mille art 16 lg 2 järgi võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Pooled on sõlminud tarbijalepingu määruse art 15 lg 1 mõttes.

Euroopa Kohus on leidnud, et kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40).

Hagi on kohtule esitatud 24.01.2013. a, rahvastikuregistri andmetel elab D. M. alates 11.04.2013. a xxx.

7. Määruse art 17 kohaselt võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda lepingupoolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel, kui poolte alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.

TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

TsMS § 104 lg 3 sätestatut tuvastatud ei ole.

Käesoleval juhul on üheks lepingupooleks tarbija, mistõttu leiab kohus, et ei ole täidetud TsMS § 104 lg 1 sätestatud tingimused.

8. Juhindudes määruse (EÜ) nr 44/2001 art 15, 16 ja TsMS § 70, tuleb hagi esitada tarbija (kostja) elukohajärgsesse kohtusse. Kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

9. Seoses hagi läbivaatamata jätmisega, ei pea kohus vajalikuks vastata hageja lepingulise esindaja poolt esitatud küsimustele. 06.06.2013 e-kirjas esitatud taotlus menetlusosalise muutmiseks ei vasta taotluse esitamiseks kehtestatud vormile (TsMS § 334-340), sest puudub taotluse esindaja allkiri, samuti ei ole taotluses märgitud millist menetlusosalist hageja soovib asendada ja kellega asendada ning taotluse ärakirjad teistele menetlusosalistele. Kui hageja lepinguline esindaja pidas silmas lepingulise esindaja asendamist, siis kohus selgitab, et esindaja ei ole menetlusosaline (TsMS § 198 lg.1 ja 217 lg.1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Olev Mihkelson Kohtunik