3-12-1121/30 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebetähtaja osas seisukoha võtmise ja menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-12-1121 Määruse kuupäev 17.06.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L.i (L.) kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju 10 euro ja mittevaralise kahju 200 euro nõudes (seonduvalt kaebaja jalutuskäigul viibimise ajal kaebaja elukambrist läbiotsimis(t)e käigus kopeerpaberite ja muude kontoritarvete äravõtmisega) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Lugeda N.L. kaebus mittetähtaegselt esitatuks ja lõpetada haldusasja nr 3-12-1121 menetlus. 2. Määrus saata kaebuse esitajale (tõlge vene keelde) ja vastustajale. Kaebajale saata vastustaja seisukoht kaebetähtaja ennistamise kohta.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

30.05.2011 esitas kinnipeetav N.L. Tartu Vanglale taotluse, milles soovis varalise kahju (10 eurot) ning mittevaralise kahju (200 eurot) hüvitamist. Taotluse kohaselt viidi tema elukambris nr 3008 läbi läbiotsimine siis, kui N. L. ja tema kambrikaaslane olid jalutuskäigul ning sellel ajal võtsid valvurid kambrist ära kaebaja isiklikud ajalehed Spid- Info ja Dekameron, kartseris kantseleiliimi, pastapliiatsid, pliiatsid; kambrist 3078 pliiatsid, pastapliiatsi, foto, neli lehte sinist kopeerpaberit, neli ja pool lehte musta kopeerpaberit, ühe lehe rohelist kopeerpaberit.

2 Tartu Vangla jättis 02.08.2011 otsustusega nr 3-30/165-1 N. L. taotluse käiguta ja andis tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 23.08.2011 otsustusega nr 3-30/165-2 jättis Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ning lõpetas menetluse, kuna N. L. ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi ettenähtud tähtajaks. Nimetatud otsustuse sai N. L. kätte 25.08.2011.Otsustuses selgitati N. L., et kui ta ei nõustu kahjunõude menetluse lõpetamisega, on tal õigus 30 päeva jooksul pöörduda kaebusega menetluse lõpetamise peale halduskohtusse.

31.05.2012 saabus Tartu Halduskohtule N. L. venekeelne kaebus, milles kaebaja taotles Tartu Vangla poolt talle tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 10 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 200 eurot, kokku 210 eurot. Kaebuse kohaselt toimus kaebaja elukambris 3008 läbiotsimine ajal, mil kaebaja ja kaebaja kambrikaaslane olid jalutuskäigul. Sel ajal võtsid valvurid kaebaja väitel kambrist ära kaebaja isiklikud asjad: neli lehte sinist kopeerpaberit, neli ja pool lehte musta kopeerpaberit, üks leht rohelist kopeerpaberit, paber, pastapliiats ja kantseleitarbed. Kaebaja märgib, et esemete võetuse akti ei koostatud. Läbiotsimise ajal tutvusid vangla valvurid kaebaja arvates kambris olnud avalduste ja kirjavahetuse sisuga, rikkudes sellega kaebaja õigust edastatavate sõnumite saladusele. Kaebaja leiab, et tal on kohtueelne menetlus läbitud ning selgitab, et esitas 30.05.2011 vastustajale nõude, millele vastustaja vastas 02.08.2011 kirjaga nr 3-30/165-1. Kuna vastustaja poolt antud vastus oli eestikeelne ja seda ei tõlgitud, siis kaebaja selle sisu väidetavalt ei tea. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu.

Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2012 määrusega kaebaja kaebuse, kuna kaebajal on kohtule esitatud kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

02.07.2012 saabus kohtusse N. L. määruskaebus (koostatud 27.06.2012) Tartu Halduskohtu 08.06.2012 määruse punkti 2 peale, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse.

17.04.2013 määrusega otsustas Tartu Ringkonnakohus rahuldada N.L. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 08.06.2012 määrus ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus juhib ülalnimetatud 17.04.2013 määruse punktis 10 halduskohtu tähelepanu sellele, et kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb välja selgitada, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja kui ei ole, siis kas on olemas põhjus tähtaja ennistamiseks. Toimiku materjalide põhjal sai kaebaja Tartu Vangla 23.08.2011 haldusakti nr 3-30/165-2 kätte 25.08.2011, kuid esitas kaebuse halduskohtule alles 31.05.2012. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesoleval juhul on kaebaja esitanud enne kohtusse pöördumist vanglale kahju hüvitamise taotluse, siis kohaldub tema suhtes HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg.

Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2013 kohtumäärus jõustus 07.05.2013 edasikaebamata. Haldusasja nr 3-12-1121 toimik saabus halduskohtusse 10.05.2013.

3 20.05.2013 kohtumäärusega vabastas halduskohus N. L. riigilõivust ja võttis kaebuse menetlusse, et viia läbi eelmenetlus kaebuse esitamise tähtaegsuse üle, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning andis kaebuse esitajale võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks taotluse esitamiseks või kaebuse esitamise tähtaegseks lugemiseks (koos võimalike sellekohaste tõendavate dokumentidega). Väljastusteate kohaselt sai N. L. kohtumääruse kätte 28.05.2013.

04.06.2013 laekus kohtule N. L.i vastus ülalnimetatud määrusele. Vastuses N. L. avaldab, et tema ei saa aru, millest kohus järeldab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebuse esitaja on seisukohal, et on esitanud kaebuse riigivastutuse seaduses sätestatud 30 päevast tähtaega järgides.

Kohus küsis Tartu Vanglalt seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas.

Tartu Halduskohtule esitatud vastuses (14.06.2013 nr 1-10/8663-9) on Tartu Vangla seisukohal, et N. L. kirja ei saa käsitleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, kuna selles puudub vastavasisuline taotlus ning põhjendus kaebetähtaja ületamise põhjuste kohta. Vangla märgib, et seda, et ka N. L. ei pea antud pöördumist tähtaja ennistamise taotluseks, kinnitab kirjas väljendatud hämming, et kuidas üldse saab kohus lugeda N. L. kaebust mittetähtaegselt esitatuks. Vangla on seisukohal, et kuna N. L. ei ole kohtu nõuet ettenähtud tähtajaks sisuliselt täitnud ega põhjendatud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks esitanud, siis peaks kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 alusel tagastama.

Kohtu seisukoht

20.05.2013 on halduskohus võtnud kohtumäärusega menetlusse N.L. kaebuse Tartu Vanglalt varalise kahju 10 euro ja mittevaralise kahju 200 euro nõudes (seonduvalt kaebaja jalutuskäigul viibimise ajal kaebaja elukambrist läbiotsimis(t)e käigus kopeerpaberite ja muude kontoritarvete äravõtmisega), et viia läbi eelmenetlus kaebuse esitamise tähtaegsuse üle. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kohtueelses menetluses vanglale esitanud taotluse kahju hüvitamiseks 30.05.2011 ning vangla on jätnud taotluse läbi vaatamata 23.08.2011 kahjunõude läbi vaatamata jätmise otsustusega nr 3-30/165-2. Otsustus on kaebajale kätte antud 25.08.2011 ning kuna N. L. 25.05.2012 koostatud kaebus on kohtule laekunud alles 31.05.2012, on kohus asunud seisukohale, et kaebuse tähtaegsuse suhtes tuleb läbi viia eelmenetlus.

Ülalnimetatud määrusega andis kohus kaebuse esitajale võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks taotluse esitamiseks või kaebuse esitamise tähtaegseks lugemiseks koos võimalike sellekohaste tõendavate dokumentidega. Määruse täitmiseks kohtule 04.06.2013 saabunud pöördumises on kaebuse esitaja seisukohal, et tema 25.05.2012 kaebus on esitatud 30 päevast kaebetähtaega järgides ning seetõttu ei pea kaebaja vajalikuks kaebetähtaja ennistamist taotleda ega ka täiendavaid tõendavaid materjale esitada.

4 Kohus leiab, et kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaja rikkumisega ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

HKMS § 70 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalistel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega.

Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib HKMS § 47 lõikes 2 sätestatu kohaselt kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 on sätestatud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

31.05.2012 saabus kohtule N.L. kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju 10 euro ja mittevaralise kahju 200 euro nõudes (seonduvalt kaebaja jalutuskäigul viibimise ajal kaebaja elukambrist läbiotsimis(t)e käigus kopeerpaberite ja muude kontoritarvete äravõtmisega). Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning on saanud 23.08.2011 otsustuse (vaideotsuse) nr 3-30/165-2 kätte 25.08.2011 ja kaebaja oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt esmaspäeval, 26.09.2011.

Kuna kaebaja on 25.08.2011 kätte saanud Tartu Vangla 23.08.2011 otsustuse nr 3- 30/165-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ , millel on märgitud vaidlustamisviide, on kohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul nimetatud otsustuse (vaideotsuse) kättesaamisest.

Kohtumäärusele (20.05.2013), millega kohus andis kaebuse esitajale võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist koos mõjuvate põhjuste äratoomisega, on N. L. küll vastanud (04.06.2013), kuid ei ole esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ega esitanud mõjuvaid põhjusi kaebuse hilinemisega esitamise kohta vaid kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et on esitanud kaebuse seaduses sätestatud tähtaegu järgides.

Kohus pidas vajalikuks küsida ka vastustaja seisukohta kaebetähtaegsuse suhtes. 14.06.2013 vastuses on ka Tartu Vangla seisukohal, et N. L. esitatud kirja ei saa käsitleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, kuna selles puudub vastavasisuline taotlus ning põhjendus kaebetähtaja ületamise põhjuste kohta. Vangla leiab, et seoses eeltooduga ei ole kaebaja kohtu nõuet ettenähtud tähtajaks sisuliselt täitnud, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele.

5 Kohus asub seisukohale, et kuna antud asjas on kohus viinud läbi eelmenetluse kaebetähtaja läbivaatamise osas ning võtnud kaebuse seetõttu menetlusse, kuulub menetlus lõpetamisele, sest kaebaja ei ole pidanud vajalikuks taotleda kaebetähtaja ennistamist ega ka toonud välja põhjusi mis on tinginud kaebuse esitamisega hilinemise.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et N. L. puudusid mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks ning menetlus kuulub lõpetamisele.

HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Eeltoodust tulenevalt ning HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus haldusasjas 3-12- 1121 menetluse.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik