2-11-14940/52 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-14940

Tsiviilasi

Andre Poolma hagi Olly Terasprofiilid AS (varasem

ärinimi OÜ Olly) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9661,37 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. juuni 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andre Poolma apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. mai 2013.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Andre Poolma (IK: XXX); lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Vastustaja (kostja): Olly Terasprofiilid AS (varasem ärinimi

OÜ

Olly;

reg

k

10767553),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 8. juuni 2012.a otsuse lõppjäreldused, muutes

osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta Andre Poolma apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Andre Poolma kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Andre Poolma (hageja, apellant) esitas kohtule hagiavalduse OÜ Olly (kostja, vastustaja)

vastu töövõtulepingu alusel üle antud raha tagastamise nõudes, intressi, viivise ja

kahjuhüvitise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille esemeks oli XXX asuva

ehitise katuse vahetus. Hageja tasus kostjale katuse vahetamiseks vajalike materjalide eest 79

551 kr ning katuse vahetamise töö eest pidi suulise kokkuleppe kohaselt maksma 73 000 kr.

Hageja on kokkulepitud töörahast kostjale tasunud 50 000 kr. Kokku on hageja tasunud

kostjale materjalide ja töö eest 129 551 kr (8279,82 eurot). Hageja keeldub ülejäänud tööraha

tasumisest VÕS § 111 lg 1 alusel, kuni kostja parandab ära tööl esinevad puudused. Pärast

puuduste avastamist tellis hageja Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt katusevahetuse tööde

kvaliteedi ning töödel esinevate puuduste kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspert V.

Krünberg tuvastas, et kostja poolt paigaldatud katusel esineb hulgaliselt puuduseid, seega on

kostja poolt teostatud töö lepingutingimustele mittevastav. Kostja ei nõustunud puudusi

kõrvaldama. Hageja edastas 4. veebruaril 2011 kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse

ning nõudis kostjalt lepingu järgi tasutud 8297,84 euro tagastamist ja nimetatud rahasummalt

intressi tasumist. Hageja palus rahasummad tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul

taganemisavalduse kättesaamisest. Kostja sai hageja taganemisavalduse kätte 7. veebruaril

2011, kuid hageja nõudeid ei täitnud.

Eeltoodu alusel palus hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 9783,43 eurot, millest

8279,82 eurot moodustab hageja poolt kostjale lepingu järgi tasutud raha, 49,47 eurot intress,

72,59 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 1381,55 eurot kahjuhüvitis. Lisaks palus

hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt.

2. Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud rahaliste nõuetega ning palus need jätta

rahuldamata. Kostja ei pidanud hageja lepingust taganemisavaldust kehtivaks, kuna

taganemiseks puudub õiguslik alus.

14. septembrist 2010 kuni 17. detsembrini 2010 toimunud läbirääkimised ei andnud tulemust

ja kompromiss jäi saavutamata. Kostja ei nõustunud hageja ekspertarvamuses toodud

järeldustega ning tellis arvamuse OÜ-lt Rapidon. OÜ Rapidon ekspertarvamuses on välja

toodud mitmeid puudusi ja vastuolusid Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakti suhtes.

3. Kohus määras 14. septembril 2011 asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude

selgitamiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert Margus Sarmet esitas 12. oktoobril 2011

kohtule ekspertarvamuse ehitustehnilise ekspertiisi XXX üksikelamu katusetööde kohta.

Pärast ekspertiisiarvamuse laekumist esitas hageja oma täiendavad seisukohad. Hageja leidis,

et eksperdi arvamus toetab tema positsiooni ja näitab, et hageja on töövõtulepingust

õiguspäraselt taganenud. Ekspert M. Sarmet on esile toonud vähemalt 16 erinevat puudust,

milledest mitme tagajärjel ei ole katus vettpidav. Ekspert on osundanud sisuliselt samadele

puudustele, mis on esile toodud ka OÜ Ehitusekspertiisibüroo valminud ekspertiisis. Seega on

tõendatud, et töö ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajab ning seega ei vasta töö

lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel. Mõlemad eksperdid on tuvastanud, et katus ei

pea vett, st katus ei ole sobilik selle tavapärasel eesmärgil ega täida oma tavapärast

funktsiooni kaitsta ehitist sadevee eest, mis on käsitletav VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel olulise

lepingurikkumisena.

Kostja kohustuseks oli lepingu täitmisel muu hulgas vana roovitise katuselt maha võtmine ja

uue roovitise paigaldamine. Kostja seda aga ei teinud, kuigi on küsinud hagejalt raha 2,5 tm

roovilaudade eest ning ühtlasi ka vana katuse lammutamise ja ladustamise eest ning ka

roovimise eest.

4. Kostja leidis, et vaidlusaluse objekti puuduste kõrvaldamise maksumus on kogu

katsevahetustööde maksumusega võrreldes marginaalne, jäädes ca 1000 euro suurusesse (ehk

vähem kui hageja on jätnud kostjale tasumata tehtud tööde eest). Ekspertiisis toodud

puudused käivad ainult katusekatte ja liistprofiilide kohta ja sedagi osaliselt. Muus osas

ekspert puuduseid ei leidnud. Probleemid on puhtalt töö lõppjärgus ning siin on puuduste

kõrvaldamine väga lihtne. Kostja on kogu vaidluse kestel olnud nõus vead parandama, kuid

seda ei ole võimalik teha olukorras, kus hageja on nõudnud kogu katuse tööde uuesti

teostamist.

Hageja seisukoht selle kohta, et ekspert M. Sarmeti eksperdi arvamus toetab hageja

positsioone, on meelevaldne ja pahatahtlik. Vana roovitise vahetus ei ole vana maja

katusekatte vahetuse käigus alati vajalik ega kohustuslik. Hageja pole seda kostja käest

kunagi tellinud, sellelaadilist tööd ei käsitle ka arved ja tellimuse kinnitused, vastavaid

pretensioone tööde käigus ei esitatud. Pakkumises puudub uute sarikate ehitamise materjal.

Ka ekspert on leidis, et katuse vana roovitise eemaldamist ei saa pidada kohustuslikuks.

Viidatud e-kirjades on kostja esindaja katuse lammutuse all mõelnud vana katusekatte

eemaldamist mitte vana roovitise ja sarikate lammutust. Ka ei ole hageja tööde vastuvõtmise

aktis märkinud niivõrd olulist tööde tegematajätmist kui vanade sarikate ja roovitise

eemaldamist. Hinnapakkumises on uue roovitise puitmaterjal ja uue roovitise paigaldus, kuna

tellija poolt valitud kiviprofiil vajab igal juhul uut roovitist ja see paigaldati vana roovitise

peale.

Ekspertiisiaktis mainitud puuduste kõrvaldamise maksumuse ja mahu kindlakstegemiseks on

kostja saatnud ekspertiisiakti kahele katusevahetuse töödega tegelevale ettevõttele. Tehti

järgnevad hinnapakkumised: Ruukki Express Astrade Grupp OÜ - 899,51 eurot ja Solna

Grupp OÜ - 980,40 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on puudused väiksemahulised ja hõlpsasti

kõrvaldatavad. Vale on hageja väide nagu laseks katus vett läbi ega oleks ilmastikukindel.

Kui kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis täpselt

fikseerida, et nii kostja poolt hagejale saadud raha tagastamine kui ka katuse tagastamine

peavad toimuma samaaegselt ning et kostjal on õigus keelduda välja mõistetud summade

tasumisest kuni kostjale pole tagastatud eramule pandud uus katus (sh katuseaknad).

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 8. juuni 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb selleks, et otsustada, kas töö vastas lepingutingimustele,

esmalt kindlaks määrata kokkulepitud töö lepinguline kvaliteet. Pooled ei sõlminud kirjalikku

töövõtulepingut, kus oleksid kirjas tehtava töö tingimused ja selle kvaliteedinõuded.

Katusetööde kvaliteedinõudeid ei ole ette nähtud ka seaduses või muus õigusaktis. Kostja on

kehtestanud asutusesiseselt katusematerjali tootja (milleks on kostja ise) katusematerjali

Kiviprofiil 350 paigaldus- ja hooldusjuhendi.

Kohus märkis, et tehtud katusevahetustööde kvaliteedi hindamisel töövõtja juuresolekul ei

ole tellija esmalt esitanud pretensioone ega osutanud muudele puudustele tehtud töö

kvaliteedis, kui et „peale katuseremonti ei ole võimalik teostada fassaaditöid“. Sellest tuleks

järeldada, et tellija on pidanud tehtud tööde kvaliteeti vastavaks kokkulepitule. Etteheited

katusevahetustööde kvaliteedi kohta on kostjale esmakordselt esitatud 14. septembril 2010.

Iseenesest asjaolu, et kostja ei vahetanud välja vana katuse roovitist, ei saa pidada oluliseks

lepingurikkumiseks. Ekspert on möönnud, et tavaliselt vahetatakse katusekatte vahetusel välja

ka katuseroovitis, kuid ei ole ühtegi veenvat tehnilist põhjust miks seda kindlasti tegema

peaks. Antud juhul ei ole katuse funktsionaalsus vähenenud seoses vana roovitise

allesjätmisega ning käesoleval juhul pole otseseid ehitustehnilisi nõudeid ja tegureid, mis

kindlasti nõuaksid vana roovitise eemaldamist. Kohus märkis, et kostjapoolsed

elektronkirjades esitatud hinnakalkulatsioonid ei tõenda kokkulepet selle kohta, et kostja pidi

eemaldama katuse vana roovitise ja selle asemele paigaldama uue. Samuti ei ole tõendatud, et

vana roovitise väljavahetamine oli ehitustehnilistest nõuetest tulenevalt vältimatult vajalik.

Kostja on selgitanud, et kostja esindaja K. L. poolt tehtud pakkumises on kirjas küll vana

katuse lammutus, kuid katuse lammutuse all mõistetakse vana katusekatte eemaldust mitte

vana roovitise ja sarikate lammutust. Kostja pakkumises puudub uute sarikate ehitamise

materjal. Kostja selgitab, et hinnapakkumises on uue roovitise puitmaterjal 2,5 tm ja uue

roovitise paigaldus on kostja väitel möödapääsmatu, sest tellija poolt valitud kiviprofiil vajab

igal juhul uut roovitist ja see kostja poolt ka hagejale paigaldati. Kostja paigaldas vana

roovitise peale uue roovitise. Kohus märkis, et pooltevaheline kokkulepe katusevahetustööde

loetelu ja kvaliteedi kohta tähendas kokkulepet teha tööd Olly OÜ poolt toodetud materjaliga

ja vastavalt tootja „Kiviprofiil 350 paigaldus-/hooldusjuhendile“. Erinõudeid kokku lepitud ei

ole. Eeltoodust, eeskätt kohtumenetluse käigus tehtud ehitustehnilisest ekspertiisist nähtub

aga, et üldises plaanis vastavad katusetööd keskmisele kvaliteedile, kuid kostja tehtud

katusevahetuse töö kvaliteet jääb osaliselt alla tavapärasele keskmisele sarnaste tööde

kvaliteedile ja töös esinevad puudused.

Kostja ei ole esitanud puudustele vastuväiteid. Kostja väitel on nimetatud puudused kõik

lihtsalt kõrvaldatavad ning kostja oli nõus puudused ka oma kuludega parandama. Kostja

tehtud töö kvaliteedi hindamisel võttis kohus aluseks kohtu määratud ehitustehnilise

ekspertiisi akti ja riiklikult tunnustatud eksperdi M. Sarmeti arvamuse. Nimetatud arvamuse

kohaselt ei ole puudused niivõrd tõsised, et kogu katusekate tuleks välja vahetada. Katuse

saab ümber ehitada nõuetekohaseks ja toimivaks.

Lepingutingimustele mittevastava töö tegemine kujutab endast töövõtulepingust tulenevate

kohustuste rikkumist, mis annab tellijale juhul, kui töövõtja töövõtulepingu rikkumise eest

vastutab, õiguse kasutada töövõtja vastu lepingulisi õiguskaitsevahendeid. Kohus ei ole

tuvastanud aluseid, mis vabastaksid kostja vastutusest lepingu rikkumise eest VÕS §-de 642

kuni 645 järgi. Kostja ei ole ka vastutusele vastu vaielnud ja on avaldanud valmisolekut

puudused kõrvaldada ja kanda kulud. Hageja on töövõtulepingust taganenud VÕS § 116 lg 1

alusel. Arvestades asjaolusid, ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 647 lg 1 ja

VÕS § 116 lg 2 mõistes, mis saaks olla aluseks lepingust taganemisel.

Hageja on leidnud, et kostja poolt paigaldatud katus ei ole sobilik kasutamiseks selle

tavapärasel eesmärgil ega täida oma tavapärast funktsiooni, kuna katus ei kaitse ehitist

sademevee eest. Ekspertiisiaktist ei saa järeldada, et kostja poolt paigaldatud katus ei ole

sobilik kasutamiseks selle tavapärasel eesmärgil ega täida oma tavapärast funktsiooni. Ekspert

M. Sarmet on ekspertiisiaktis märkinud, et paigaldatud katusekate tagab üldjoontes otstarbele

vastavuse ja üldises plaanis vastavad katusetööd keskmisele kvaliteedile. Hageja pole väitnud

ega tõendanud, et katus ei pea sadevett. Riiklikult tunnustatud ekspert on kohtu küsimusele

vastates loetlenud tööd, mis tuleb teha selleks, et katus oleks vähemalt keskmise kvaliteediga.

Eksperdi poolt loetletud olulisemad puudused katusetöödes on sellised, mida ka eriteadmisi

omamata on võimalik eksperdi poolt loetletud töödega parandada. Puuduste hulgas ei ole

selliseid, mis tingiksid kogu olemasoleva katuse väljavahetamise ja uuesti ehitamise. See

tähendab, et kostja tehtud töö kvaliteet ei nõua vältimatult tööde tegemisele eelnenud olukorra

ennistamist ja tööde uuesti alustamist.

Olukord, kui oleks vältimatult vaja eemaldada vana katuseroovitis ja selle asemele paigaldada

uus, võiks tingida kogu olemasoleva katuse mahavõtmise vajaduse. Kohus on eespool teinud

kindlaks, et pooltevaheline kokkulepe ei sisaldanud lepingutingimusena nõuet, et vana

katuseroovitis tuleb eemaldada ja uus paigaldada selle asemele (kostja paigaldas uue

roovitise vana roovitise peale). Seega ei tingi kogu katuse mahavõtmise vajadust ja uuesti

ehitamist ka pooltevahelise lepingu tingimuste täitmise eesmärk. Seega puudub vajadus senise

katuse mahavõtmiseks ja uuesti ehitamiseks.

Kostja esitatud hinnapakkumiste põhjal kujuneb katuse ümberehitustööde hinnaks koos

käibemaksuga 899,41 eurot kuni 980,40 eurot (s.o kuni 15 339,90 kr). Tööde maksumus

sellises ulatuses moodustab 21% kogu kokkulepitud töö hinnast (73 000 kr). Hageja ei ole

nõustunud katusel esinevate puuduste parandamisega ning on toonud lepingust taganemise

alusena välja asjaolu, et kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud hageja poolt antud mõistliku aja

jooksul. Kohus leidis, et kostja ei ole jätnud hageja nõudele lihtsalt reageerimata. Kostja

teatas 30. jaanuaril 2011 kirjaga, et ei ole nõus Ekspertiisibüroo OÜ eksperdi poolt välja

toodud puudustega. Kuna poolte vahel oli vaidlus töös esinevate puuduste üle, keeldus kostja

õigustatult hageja poolt nõutud paranduste tegemisest. Kui pooltel puudus ühine arusaam

puuduste liigist ja nende kõrvaldamise viisidest, ei olnud kostjal võimalik asuda puudusi

kõrvaldama.

Kohus märkis, et õiguskaitsevahendite valikul on võlausaldaja seotud TsÜS § 138 ja VÕS § 6

lg 1 nõuetega. Hea usu põhimõttest lähtumine piirab vähetähtsa rikkumise korral lepingust

taganemise võimalust. Kostja ei ole keeldunud töö parandamisest, mistõttu hagejal puudus

alus eeldada, et kostja ei täida oma kohustust edaspidigi. Lepingust taganemine toob kaasa

lepingu tagasitäitmise ja lepingu tagasitäitmise võlasuhte sisuks on vastastikuse tagasitäitmise

kohustused. Tulenevalt pooltevahelise võlasuhte olemusest on saadu tagastamine võimalik

kostjal, kuid hageja on soorituseseme juba saanud, kuid kahjustamatult seda tagasi anda ei

saa. Kuna tehtud soorituste tagastamine peab toimuma vastastikku ja üheaegselt (VÕS

§ 189 lg 1), on kostja tema poolt üleantu tagasisaamisel tagasisaamist välistavas olukorras,

eriti arvestades, et kostja poolt üleantu (tehtud töö) ei kuulu hagejale, vaid kolmandale isikule.

Tuginemine väitele, et vana roovitis on katusele alles jäetud, ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Vana roovitise allesjätmine on silmaga nähtav ja kontrollitav alates tööde

algetapist. Selle puuduse esiletoomine ja etteheitmine alles pärast katusevahetustööde

lõpetamist on vastuolus heas usus käitumise nõudega. Kui vana roovitise eemaldamise nõue

oli tellijal olemas juba tööde algusest peale, tulnuks see töövõtjale kohe algusest peale ka

esitada, tellija ja objekti omanik olid tööde ajal kohal ja neil oli võimalik seda näha. Kui

lepinguliste kohustuste rikkumised on parandatavad väiksemamahuliste parandustöödega ega

nõua kõigi tehtud tööde uuesti tegemist, siis ei saa selliseid rikkumisi lugeda olulisteks

lepingurikkumisteks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. A. Poolma esitas Tartu Maakohtu 8. juuni 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust ja jätnud tuvastamata valdava

osa tööl esinevatest puudustest. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg 2 p-i 2 ja

leidnud, et vihmavett läbilaskev katus vastab lepingutingimustele. Vett läbilaskev katus ei

täida oma tavapärast funktsiooni, s.o kaitsta ehitist sademevee eest;

2) on maakohus jätnud täielikult käsitlemata OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspert V. Krünbergi

tuvastatud puudused, mis valdavas osas ühtivad ekspert M. Sarmeti poolt tuvastatud

asjaoludega. Kohus peab asja lahendamisel kohtuotsuses käsitlema kõiki tõendeid;

3) on kohus leidnud, et apellant ei ole tõendanud, et katus ei pea sademevett. Selles osas on

maakohus tõendeid käsitlenud ja hinnanud meelevaldselt ning valikuliselt. Ekspert M. Sarmet

ja ekspert V. Krünberg on üheselt tuvastanud, et vastustaja on katuse paigaldanud nii, et vesi

juhitakse pööningule ning katuse alla. Ekspert M. Sarmet eksperdiarvamuses toonud esile

vähemalt 16 erinevat vastustaja poolt teostatud katusetöödel esinevat puudust, milledest

mitme puuduse osas on ekspert sedastanud, et katus ei ole vettpidav. Samuti on mõlemas

ekspertiisaktis loetletud puuduseid, mis põhjustavad katuses vee läbilaskvust;

4) ei ole tõene maakohtu seisukoht, et apellant ei ole kunagi tuginenud asjaolule, et katus ei

pea vett. Apellant on 14. septembril 2010 edastanud täitmisnõude vastustajale, milles on

nõutud kõigi ekspert V. Krünbergi eksperdiarvamuses esitatud puuduste (sh ka vee

läbijooksudega seonduvate) parandamist. Sama on apellant nõudnud 17. detsembri 2010

täitmisnõudes. Samuti on apellant sellele tuginenud kohtumenetluses, nt 31. märtsi 2011

hagiavalduses;

5) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 647 lg-t 1 ning VÕS § 116 lg 1 ja 2 p 1 ja 5,

leides, et vastustaja ei ole oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Maakohus on

faktiliselt jätnud VÕS § 116 lg 2 p-des 1 ja 5 ning VÕS § 647 lg-s 1 sätestatud taganemise

alused kohtuotsuses üleüldse analüüsimata. Ka Riigikohtu praktikast tuleneb, et taganemise

aluseks on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi mh kohustuse täitmata jätmine täiendava tähtaja jooksul.

Kui töövõtja rikub parandamiskohustust ega paranda tööl esinevaid puudusi või keeldub tööl

esinevate puuduste parandamisest, võib võlausaldaja VÕS § 647 lg-te 1 ja 3 alusel ka ilma

täiendavat tähtaega andmata töövõtulepingust taganeda. Arvestades, et vastustaja poolt

teostatud töö ja ehitatud katus olid VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel lepingutingimustele

mittevastavad ning vastustaja rikkus VÕS § 647 lg 1, § 116 lg 2 p-de 1 ja 5 alusel lepingulisi

kohustusi ega likvideerinud tööl esinevaid puudusi temale antud 30-päevase täiendava tähtaja

jooksul, on apellant põhjendatult töövõtulepingust taganenud;

6) ei oma puuduste likvideerimise võimalikkus pärast taganemist enam õiguslikku tähtsust,

kuivõrd lepingust taganemise aluseks oligi asjaolu, et vastustaja ei ole parandanud katusel

esinevaid puudusi täiendava tähtaja jooksul;

7) ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et hageja ei ole nõustunud katusel esinevate puuduste

parandamisega. Lepingust taganemise tagajärjel tekkis tagasitäitmisvõlasuhe, mille raames

apellant ongi kohtule oma rahalised nõuded esitanud. Vastustaja oli valmis alles pärast kohtu

poolt ekspert M. Sarmetilt arvamuse küsimist eksperdi poolt märgitud puudused heastama,

enne apellandi poolt lepingust taganemist ei tulnud vastustaja isegi mitte objektile puuduste

olemasolu kontrollima, tuvastama, rääkimata parandustööde teostamisest. Keset kohtuvaidlust

kompromissi pakkumine ei muuda apellandi poolt lepingust taganemist õigusvastaseks;

8) kuna katuse parandustööde väärtuseks on koguni 21% töö maksumusest, on täidetud VÕS

§ 116 lg 2 p 1 alused, s.o apellant on olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta lepingu järgi

põhjendatult eeldas;

9) kannab vastustaja VÕS § 635 lg 1 ja § 646 lg 1 alusel nõuetekohase töö tegemise ja töö

parandamise riisikot. Alusetu on kohtu seisukoht, et kui pooltel puudus ühine arusaam

puuduste liigist ja nende kõrvaldamise viisidest, ei olnud kostjal võimalik asuda puudusi

kõrvaldama. Kui vastustaja leidis, et tööl ei esinenud kõiki neid puudusi, millele apellant

tugines, siis oleks vastustaja pidanud parandama need puudused, mis tema hinnangul esinesid.

Kohtu seisukoht, et vigade kõrvaldamine saanuks toimuda vaid koostöös hagejaga, on

kummastav. Apellant pole parandustööde tegemisele mistahes takistusi teinud;

10) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg-t 3. Maakohtu otsuse

põhjendused on loogiliselt vastuolulised, kuivõrd hea usu põhimõtte rakendamine eeldab, et

apellant oleks seaduslikult töövõtulepingust taganenud. Samuti on viited hea usu põhimõttele

asjakohatud ka töövõtulepingust seadusliku taganemise korral. 21% töö lepingutingimustele

mittevastavus ei ole „väheoluline“ mittevastavus;

11) ei ole õige maakohtu seisukoht, et hagejapoolne tuginemine väitele, et vana roovitis on

katusele alles jäetud, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna vana roovitise allesjätmine

on silmaga nähtav ja kontrollitav. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-177-11 p 15 kohaselt ei saa

vabaneda vastutusest ega ebakvaliteetset tööd õigustada ebapiisava omanikujärelevalvega.

Samuti eeldab küsimus, kas katuse vana roovitis tuleb katuse vahetamisel maha võtta või

mitte, ehitusalaseid eriteadmisi;

12) ei oma õiguslikku tähendust maakohtu viited VÕS § 189 lg-le 1. Kuna nõuetekohase töö

tegemise ja tööl esinevate puuduste parandamise riisikot kannab vaid vastustaja kui töövõtja,

siis ka töövõtulepingust taganemise korral ei pea tellija ehk apellant VÕS § 190 lg 1 p 2 alusel

tagastama vastustajale töö väärtust. Ühtlasi ei ole apellandil katusekattematerjali

tagastamisega mingit probleemi, kuna maja, millele vastustaja vaidlusaluse puudustega katuse

ehitas, kuulub ämmale, kes on valmis katusekattematerjali tagastama.

7. OÜ Olly vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei olnud töövõtulepingu objektiks ega vastustaja kohustuseks uue katuseroovitise tegemine.

OÜ Olly poolt väljastatud arvele märgitud selgitus on katusekatte vahetamise kohta. Sama

tuleneb 29. juuli 2010.a aktist. OÜ Olly poolt tehtud hinnapakkumises ei sisaldunud uue

roovitise ehitamise materjal ning vana roovitise väljavahetamine ei olnud vältimatult vajalik;

2) on pooltevaheline leping segaleping VÕS § 1 lg 2 mõttes – selgepiiriliselt on eristatav

müügilepingu osa (katusekatte vahetamiseks vajalikud materjalid hinnaga 5084,24 eurot) ning

töövõtulepingu osa (katusekatte vahetamise töö hinnaga 3195,58 eurot). A. Poolma on

tasunud kostjale katusekatte vahetamiseks vajalike materjalide eest 5084,24 eurot (79 551 kr)

ja töö eest 3 195,58 eurot (50 000 kr). Katusekatte vahetamise töö eest on tasumata 1469,97

eurot (23 000 kr). A. Poolma ei ole esitanud kordagi pretensioone katusekatte vahetamise

materjalide osas, mistõttu peab vastustaja selles osas lepingust taganemist alusetuks;

3) ei nõustu vastustaja apellandi nägemusega töövõtulepingust taganemise tagajärgede kohta.

Töövõtulepingust taganemise järel tekkiva tagasitäitmisvõlasuhte raames ei tule hagejal mitte

tagastada katus, vaid hüvitada üleantu väärtus. Viited VÕS § 190 lg-le 1 ei ole asjakohased,

kuna praegusel juhul ei ole materjali ega töö osas tegemist ei halvenemise ega hävimisega;

4) on mitmed apellandi väited ja viited V. Krünbergi koostatud ekspertiisiaktile ainetud.

Suurem osa V. Krünbergi ekspertiisiaktis viidatud puudustest kohtu poolt määratud ekspertiisi

raames kinnitust ei leidnud. Ekspert M. Sarmet tuvastas üksnes väheolulisi puudusi ning

jõudis järeldusele, et katusekatte paigaldus on keskmise kvaliteediga. Maakohus ei ole jätnud

V. Krünbergi poolt koostatud eksperdiarvamust tähelepanuta, vaid jõudnud järeldusele, et

selles arvamuses tehtud järeldused on ebaõiged;

5) on maakohus õigesti järeldanud, et töövõtulepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna

kinnitust ei leidnud nende puuduste esinemine, mille kõrvaldamist A. Poolma nõudis.

Täiendava tähtaja andmine ei muuda olematut puudust oluliseks lepingurikkumiseks.

Puuduste kõrvaldamise maksumus on viis korda väiksem kõigi kostja poolt teostatud tööde

kogumaksumusest ja taolises olukorras on lepingust taganemine õiguskaitsevahendi

kuritarvitamine;

6) on VÕS § 647 lg 1 kohaldamise eelduseks see, et töövõtja õigustamatult keeldub tööd

parandamast. Arvestades, et tellija nõudis kogu katuse mahavõtmist ja uue paigaldamist ning

selline nõue oli ja on jätkuvalt põhjendamatu, ei ole töövõtja õigustamatult keeldunud töö

parandamisest. Kogu katuse mahavõtmine on põhjendamatu juba seetõttu, et materjali osas

(s.o katuseplekk ja tarvikud) hageja pretensioone ei esitanud ja tegemist on müügilepingu

esemega, mis ei puutu töövõtulepingu alusel teostatud töödesse. Hageja poolt pärast tööde

vastuvõtmist esitatud pretensioonid puudutasid üksnes tööd. Hageja on 16. detsembri 2011

istungil selgesõnaliselt öelnud, et „Meie ei väida, et katus tuleb vahetada“;

7) on vale ka apellatsioonkaebuse p-s 2.13 esitatu, mille kohaselt: „ei tulnud vastustaja isegi

mitte objektile puuduste olemasolu kontrollima, tuvastama, rääkimata parandustööde

teostamist ”. Nii hagiavalduse punktist I.4 (I kd tlk 5) kui ka hagiavalduse lisast nr 6 (I kd tlk

50) selgub, et 29. juulil 2010.a käisid faktilise olukorraga tutvumas kostja seaduslik esindaja

Heiki Paade ning töötaja K. L.. Kostja on korduvalt teinud ettepaneku jõuda kokkuleppele

töödes, mis vajavad parandamist (I kd tlk 58 ja tlk 65). Vastustaja peab sedavõrd vastuoluliste

väidete esitamist menetlusõiguste kuritarvitamiseks TsMS § 200 lg 2 mõttes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega lõppjärelduse muutmiseks, mille kohaselt hagi tuli jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud õigesti ja põhjendatult kõiki asjas esitatud

tõendeid, samuti andnud hinnangu poolte väidetele ja menetluses esiletoodud asjaoludele.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi

viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise.

Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi seoses hageja poolt

tehtud taganemisavalduse arvestamata jätmisega. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Eelkõige omab käesoleva asja lahendamisel tähtsust küsimus, kas hageja oli õigustatud

kostjaga sõlmitud suulisest töövõtulepingust 04.02.2011.a avaldusega VÕS § 116 lg 1 ja §

188 alusel taganema, tuginedes kostja poolsele olulisele lepingurikkumisele.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisena on eelkõige

tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma

sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Hageja on lepingust

taganemisega seoses lisaks tuginenud asjaolule, et kostja ei täitnud oma kohustusi ega

parandanud töös ilmnenud puudusi ka talle selleks antud täiendava tähtaja jooksul, mis nii

VÕS § 116 lg 2 p 5 kui VÕS § 647 lg 1 kohaselt kvalifitseerub iseseisva olulise

lepingurikkumisena.

10. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas

siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul

ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks ka VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega

ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

Seega tuleb asja lahendamisel võtta seisukoht järgmistes küsimustes:

1) kas kostja poolt tehtud tööd oli alust lugeda teostatuks sedavõrd madala

kvaliteediga, et hagejal tekkis õigus töövõtulepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel selle

tõttu, et jäi lepingurikkumise tulemusena olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult

lepingust lootis;

2) juhul, kui ainuüksi puudused töö kvaliteedis ei õigustanud lepingust taganemist, siis

kas kostja rikkus kohustust parandada talle selleks antud täiendava tähtaja jooksul tellija

(hageja) poolt osundatud puudused.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud hinnanguga kostjapoolsele lepingurikkumisele,

sh selle olulisusele. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu kõiki

sellekohaseid põhjendusi.

Maakohus on põhjendatult analüüsinud, missugustele tingimustele pidi pooltevahelises

lepingusuhtes vastama tehtava töö kvaliteet. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et

töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb võtta seisukoht selles, kas kostja poolt

teostatud katusevahetuse tööd vastavad kostja katusematerjali Kiviprofiil 350 paigaldus- ja

hooldusjuhendis toodud tingimustele ja kostja poolt hagejale esitatud ja sellega täitmiseks

võetud hinnapakkumistes (materjalikulu kalkulatsioonides) esitatule ning kas tööd on tehtud

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus märkis, et töö kvaliteedi

hindamine on toimunud neljal korral – 1) 29.07.2010.a tehtud töö üleandmisel töövõtjalt

tellijale, mille käigus vormistati akt (t I kd lk 50); 2) hageja tellitud ekspertiis

Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt; 3) kostja tellitud arvamus ekspertiisiakti kohta OÜ-lt Rapidon;

4) maakohtu poolt määratud ehitustehnilise ekspertiisi tulemused.

Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et M. Sarmeti poolt koostatud

eksperdiarvamuse põhjal oli alust lugeda teostatud töö tervikuna tavapärastele keskmistele

kvaliteedinõuetele vastavaks. Ehkki ekspert viitas puudustele ja osa lahenduste puhul

(lähemalt täpsustamata) ka keskmisest madalamale kvaliteedile, lähtus kohus tööle kui

tervikule hinnangu andmisel põhjendatult eksperdi üldisest arvamusest lõpptulemuse kohta.

12. Hageja poolt enne kohtusse pöördumist tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspert

V. Krünbergi koostatud arvamuses (t I kd lk 30-36) on asutud seisukohale, et puuduseid on

palju, neist osa on olulised ja avaldavad mõju katusekonstruktsiooni püsivusele ja

stabiilsusele, osa põhjustavad sademete sattumist katusekatte alla; osa on kvaliteedi puudused.

Kõnealuse

arvamuse

kohaselt

on

olulisteks

puudusteks,

mis

avaldavad

mõju

katusekonstruktsiooni

tugevusele

ja

püsivusele,

uue

kiviprofiilpleki

roovide

mittenõuetekohane kinnitus vana roovituse peale, roovide mittenõuetekohane paigaldus.

Nende puuduste kohta peab töövõtja andma tellijale lahenduse enne vigade kõrvaldamisele

asumist või tuleb paigaldatud katusekate maha võtta.

OÜ Rapidon koostatud arvamuses (t I kd lk 59-60) on osaliselt vastu vaieldud

Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud ekspertiisiaktis avaldatud järeldustele ja seisukohtadele,

ehkki OÜ Rapidon arvamus ei põhine teostatud töö (katuse) vahetul vaatlusel, vaid esitatud

dokumentidel ja fotodel. Seega ei anta OÜ Rapidon koostatud arvamuses vahetut hinnangut

kostja poolt teostatud katusevahetustööde kvaliteedile vaid kommenteeritakse, kas asjatundja

V. Krünbergi poolt käsitletud tehnilisi nõudeid sai pidada põhjendatuks. Eelkõige märgitakse

OÜ Rapidon koostatud arvamuses, et vana roovituse eemaldamist enne uue katusekatte

paigaldamist ei olnud alust pidada vältimatult vajalikuks ning et vana roovituse allesjätmine ei

ole iseenesest käsitatav olulise puudusena teostatud töö kvaliteedis.

Kuna kostja vaidles hageja seisukohtadele ning Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud aktis

esitatud järeldustele osaliselt vastu, määras maakohus põhjendatult ehitustehnilise ekspertiisi

ning tugines otsuse põhjendustes ka selle tulemusena valminud eksperdiarvamusele, mille

koostas riiklikult tunnustatud ekspert M. Sarmet. Maakohus on oma otsuse põhjendustes

märkinud, et riiklikult tunnustatud eksperdi M. Sarmeti ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt

antud arvamused puuduste osas osaliselt kattuvad, kuid Ehitusekspertiisi OÜ koostatud

arvamust ei saanud pidada täiel määral objektiivseks – eelkõige seonduvalt küsimusega, kas

oluliseks puuduseks oli alust lugeda vana roovituse eemaldamata jätmist või mitte.

13. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega jätnud

tuvastamata valdavat osa töös esinevatest puudustest. Maakohus on oma otsuses (lk 12)

märkinud, et kostja ei ole osale puudustele vastuväiteid esitanud, s.o aktsepteerib nende

esinemist, ning kuna need puudused on lihtsalt kõrvaldatavad, on kostja nõus need ka oma

kuludega parandama. Seega ei tulnud maakohtul nimetatud üksikuid väiksemamahulisi

puudusi eraldi tuvastada, vaid piisav oli tuvastada puuduste olemasolu kogumis, lähtudes

ekspertiisiaktis märgitust. Kohus on need puudused otsuse põhjendavas osas (lk 14) ka

loetlenud, viidates ekspert M. Sarmeti koostatud ekspertiisiaktile.

Pooled vaidlesid esmajoones selle üle, kas teostatud töö olulise puudusena oli alust käsitada

asjaolu, et kostja ei eemaldanud katusevahetustööde käigus vana katuseroovitist, vaid

paigaldas uue roovituse vana roovituse peale. Maakohus asus tõendite hindamise põhjal

põhjendatult seisukohale, et vana roovituse eemaldamine ei olnud töö lõpptulemuse

seisukohalt kohustuslik ega olnud selles ka poolte vahel kokku lepitud, millest tulenevalt ei

olnud vana roovituse eemaldamata jätmist alust pidada oluliseks lepingurikkumiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase järeldusega.

14. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheitega maakohtule, mille kohaselt jättis

maakohus tuvastamata kostja teostatud tööl esinenud olulise puuduse, s.o sademevee

läbilaskmise, mille tõttu katus ei täida oma tavapäraseid funktsioone. Seejuures nõustub

kolleegium maakohtu otsuses märgituga, et apellant (hageja) ei ole menetluses tuginenud

asjaolule, et katus ei pea vett.

Hageja (apellant) on tõepoolest viidatud ekspertide M. Sarmeti ja V. Krünbergi koostatud

arvamustele, milles märgitakse, et katusetööd on teostatud viisil, mille tagajärjena võib katus

osutuda vett mittepidavaks. Nii on ekspert V. Krünbergi koostatud arvamuse punktides 3.2.9

– 3.2.11 ja 3.2.15 – 3.2.18 viidatud puudustele, mille tulemusena võib vihmavesi joosta või

tilkuda katusekattematerjali alla, sh aluskilele. Ekspert M. Sarmeti arvamuses viidatakse

vastuse nr 3 punktides 1, 3 ja 4 samuti puudustele, millega võib kaasneda katuse läbijooks.

Osa väljatoodud puuduste puhul on aga eksperdid viidanud, et läbijooksvuse oht võib tekkida

aja möödudes (sh silikooni lagunemise tulemusena) või ebasoodsate ilmastikuolude (tuule

suuna) korral.

Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et apellant (hageja) ei ole tuginenud katuse

läbijooksmise konkreetsetele faktidele vaid ekspertide poolt viidatud puudustele, mille tõttu

sademevesi võib sattuda katusekattematerjali alla ja tuua kaasa katuse läbijooksmise.

Ekspertide arvamuses esitatud puudustele viitamisel näol ei ole tegemist katuse läbilaskvuse

faktile tuginemisega, kuivõrd osaliselt on ekspertide poolt esiletoodud läbilaskvusoht kas

teoreetiline või tulevikus tõenäoliselt tekkiv. Seejuures ei ole kohtule esitatud väiteid ega

andmeid selle kohta, kas ja missuguses ulatuses on läbilaskvusoht tegelikkuses realiseerunud;

kas hageja (apellant) on teinud läbilaskvuse ja/või sellest tingitud kahjustuste kõrvaldamiseks

kulutusi jne.

Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul on eksperdid märkinud ka tööd, mis tuleks teostada

läbijooksmise ohu kõrvaldamiseks. Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et

ekspertide viidatud puudused, millega võib kaasneda katuse läbijooksmine, ei välista

iseenesest katuse eesmärgipärast toimimist, kuna läbijooksmise ohtu põhjustavad puudused

on võimalik kõrvaldada.

15. Apellant ei vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatut, mille kohaselt kujuneb katuse

ümberehitustööde hinnaks, mille tulemusena on võimalik parandada (heastada) tööl esinevad

puudused, koos käibemaksuga 899,41 kuni 980,40 eurot, mis moodustab 21 % kogu

kokkulepitud töö hinnast. Apellant ei nõustunud aga maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei

kujuta 21 % maksumuse ulatuses töö lepingutingimustele mittevastavus endast niisugust

lepingurikkumist, mis annaks aluse VÕS § 116 lg 2 p kohaselt lepingust taganeda.

Ringkonnakohus möönab, et 21 % maksumuse ulatuses kõrvaldatavaid puudusi ei ole alust

pidada väheolulisteks. Siiski nõustub kolleegium maakohtu otsuses järeldatuga, mille kohaselt

ei kujutanud tuvastatud puudused kõiki asjaolusid arvestades oma kogumis niisugust

lepingurikkumist, mis andnuks alust lepingust taganeda. Kohus tugines põhjendatult

eksperdiarvamuses esitatud seisukohale, mille kohaselt eksperdi poolt loetletud tööde

teostamisega saab katuse ümber ehitada nõuetekohaseks ja toimivaks. Sellest lähtudes ei ole

põhjendatud apellandi seisukoht, et puuduste tõttu on ta pidanud olulisel määral ilma jääma

sellest, mida ta lepingu järgi põhjendatult eeldas.

16. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukoha ja põhjendustega (otsuse lk 14-15)

küsimuses, kas tellijale (apellandile) andis lepingust taganemiseks aluse töövõtja

(vastustaja/kostja) poolne keeldumine puuduste kõrvaldamisest. Ringkonnakohus ei korda

maakohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi.

Kolleegium märgib, et VÕS § 647 lg 1 on käsitatav VÕS § 116 lg 2 p 5 suhtes erisättena,

kuna reguleerib lepingust olulise lepingurikkumise tõttu taganemise aluseid spetsiifilise

õigussuhte, s.o töövõtusuhte, puhul. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja

töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö

tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd

parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

17. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et töövõtja (kostja) ei asunud pärast tellijalt

(hagejalt) nõudekirjade saamist tellija poolt viidatud puuduseid kõrvaldama. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja ei keeldunud töö parandamisest

õigustamatult, kuivõrd poolte vahel oli vaidlus töös esinevate puuduste üle. Oma 17.12.2010.a

nõudekirjas nõudis hageja (tellija) kõigi Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisis nr 10-344 märgitud

katusel esinevate puuduste kõrvaldamist. Nimetatud ekspertiisi p 3.2.1 kohaselt oli üheks

oluliseks puuduseks ka asjaolu, et uue kiviprofiilpleki paigaldamisel oli vana eterniidi alune

roovitus alles jäetud – see oleks tulnud eelnevalt eemaldada. Kostja (töövõtja) vaidles oma

30.01.2011.a vastuses hageja nõudmistele osaliselt vastu ja esitas OÜ-lt Rapidon tellitud

arvamuse. Seega ei keeldunud kostja puuduste kõrvaldamisest õigustamatult. Samuti ei ole

kostja (vastustaja) jätnud puudusi kõrvaldamata mõistliku aja jooksul, kuna mõistliku aja

määratlemisel tuleb arvestada ka poolte vahel tekkinud eriarvamusi puuduste liikide, olulisuse

ja võimalike kõrvaldamise viiside üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

vigade kõrvaldamine saanuks toimuda koostöös hagejaga. Kostja ei rikkunud oma kohustust

kõrvaldada ilmnenud puudused sellega, et ei asunud parandama väiksemamahulisi vigu

olukorras, kus hageja oli nõudnud sisuliselt kogu katuse tervikuna ümberehitamist, sh vana

roovituse eemaldamist. Kolleegium leiab, et arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et töövõtulepingu

objektiks hageja perekonnale kuuluv ja ühtlasi valduses olev elumaja, kuhu ilmumist ja enda

äranägemisel tööde teostamisele asumist ei saanud kostjalt eeldada olukorras, kus pooltel olid

tekkinud puuduste osas eriarvamused ning hageja nõudis lisatööde tegemist oluliselt suuremas

ulatuses, kui kostja põhjendatuks pidas. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga, mille kohaselt ei keeldunud kostja käesoleval juhul õigustamatult töö

parandamisest ega puuduste kõrvaldamisest mõistliku aja jooksul.

18. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul asjakohased apellandi põhjendused, mille

kohaselt VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt kõrvaldab täiendava tähtaja andmine lepingust taganeda

sooviva poole ebakindluse, kas vastaspoole rikkumist saab lugeda oluliseks või mitte ning

täitmiseks antud täiendava tähtaja edutul möödumisel tekib lepingupoolel õigus ükskõik kui

vähetähtsa rikkumise või kvaliteedipuuduse kõrvaldamata jätmise korral lepingust igal juhul

taganeda. Kui hageja nõudis kostjalt kõigi Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisis nr 10-344

märgitud puuduste kõrvaldamist täiendava tähtaja jooksul, siis kostjal oli omalt poolt

võimalik tõendada, et kõik esitatud etteheited ei ole täiel määral objektiivselt põhjendatud.

Samas ei saa eeltoodut arvestades heita kostjale (vastustajale) ette heita õigustamatut

keeldumist puuduste kõrvaldamisest tervikuna, kui hageja (apellant) oli juba ette väljendanud

seisukohta, et teda ei rahuldaks üksnes osa puuduste kõrvaldamine. Osa (kostja poolt

aktsepteeritud) puuduste kõrvaldamine ei oleks seega ära hoidnud poolte vaidlust selle üle,

kas lõpptulemus vastab kvaliteedi osas vähemalt keskmisele nõutavale tasemele.

19. Seega jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et lepingust taganemise aluse

puudumisel ei olnud hageja poolsel taganemisavaldusel lepingusuhet lõpetavat ning

tagasitäitmisele suunatud võlasuhet loovat õiguslikku tagajärge (VÕS § 186 p 5 ja § 188 lg 2).

Ringkonnakohus muudab siiski osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi seoses

taganemisavalduse kehtivusega. Käesoleval juhul ei ole alust lugeda hageja poolt esitatud

taganemisavaldust TsÜS § 87 alusel tühiseks seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu, nagu

on märkinud maakohus. Selle asemel tuleb jätta hageja tehtud avaldus taganemiseks lugemata

seetõttu, et täitmata olid taganemise materiaalsed eeldused – kostjapoolne lepingurikkumine

ei olnud kohtu hinnangul selline, mis andnuks alust lepingust taganeda.

Põhjendatud ei ole etteheited maakohtule selles osas, et kohus ei ole õigesti mõistnud VÕS-s

sätestatud õiguskaitsevahendite süsteemi. Maakohus on õigesti väljendanud seisukohta, et

õiguskaitsevahendeid tuleb valida proportsionaalselt rikkumise iseloomuga. Muuhulgas

võinuks kõne alla tulla hinna alandamine VÕS § 112 alusel.

Maakohtu poolset materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ei tulene ka viidetest hea usu

põhimõttele (kohtuotsuse lk 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille

kohaselt on hageja asunud nõudma vana roovituse eemaldamist alles pärast katusetööde

lõpetamist, kuigi eraldi kokkulepet pooltel selle kohta ei olnud ning ka asjatundjate

arvamustest ei tulene, nagu olnuks vana roovituse eemaldamine katuse toimivuse seisukohalt

olulise tähtsusega. Maakohus ei ole lugenud hageja poolset lepingust taganemist tühiseks

vastuolu tõttu hea usu põhimõttega vaid põhjusel, et selleks puudusid materiaalsed eeldused.

Kuna ringkonnakohus jääb seisukohale, et hagejal (apellandil) puudus alus lepingust

taganemiseks, ei anna kohus hinnangut poolte seisukohtadele tagasitäitmisvõlasuhte

teostamise võimalike viiside osas. Sellega seoses ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda

täiendavat hinnangut ka pooltevahelise lepingusuhte olemusele (kas töövõtuleping või müügi-

töövõtu segaleping).

20. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/