3-12-2453/46 · 3-12-2453/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2453 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsovi karistati korduvalt Viru Vangla käskkirjadega distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega perioodil 8. veebruarist 2012 kuni 14. novembrini 2012, mil A. Streltsov viibis kartseris 277 ööpäeva.

2. A. Streltsov esitas 16. novembril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse, mille tagajärjel tekkis kaebajale varaline ja mittevaraline kahju, mis seisneb selles, et Viru Vangla jättis kaebaja ilma tervislikust unest. Kaebajalt võeti päevaks madrats ära, mistõttu pidi kaebaja kuni kella 21.00 magama või lamama külmal betoonpõrandal. Taoline käitumine mõjus halvasti kaebaja psüühikale.

3. Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2013. a määrusega võeti A. Streltsovi tuvastamiskaebus menetlusse.

4. Tartu Halduskohus jättis 13. veebruari 2013. a määrusega A. Streltsovi kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on A. Streltsovi tuvastamiskaebuse eesmärk perspektiivitu ning hüvitamisnõude rahuldamisel puuduvad eduväljavaated. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1

2

p-ga 1 ei ole vastuolus, kui distsiplinaarkaristused pööratakse järjest täitmisele. Karistuste kandmise vahel ei pea olema vaheaega. Oluline on see, et iga konkreetse käskkirjaga määratud karistuse aeg ei ületaks 45 ööpäeva. Käesoleval juhul ei ole seda põhimõtet rikutud. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 7 lg 4 p 1 ei näe ette kohustust tagada kartserikaristust kandvale kinnipeetavale lavatsit päeval. VSkE § 10 lg 2 näeb ette vangla kohustuse tagada kinnipeetavatele kaheksatunniline uneaeg. Kohtul puudub alus kahelda selles, et madratsi päevaks äravõtmise tõttu oleks kaebaja uneaeg olnud ebapiisav. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, mistõttu ei ole täidetud kahjunõude hüvitamise eeldused ning hilisema kahju hüvitamise nõude esitamine oleks ilmselt perspektiivitu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2013. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vangla käitunud õigusvastaselt, kui hoidis kaebajat väga pika perioodi jooksul kartseris. Kartseris viibimine rikkus kaebaja õigusi ja alandas tema inimväärikust.

6. Viru Vangla vastuses A. Streltsovi määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2013. a määruse põhjendustega. Riigikohus on 21. märtsi 2013. a otsuse nr 3-3-1-79-12 p-s 10 leidnud, et vangistusseadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäeva järjest. Seetõttu pidi vangla määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörama ning seda tehes ei käitunud vangla õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi. Vastustaja on seisukohal, et hilisema kahjunõude esitamine on perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on A. Streltsovi tuvastamiskaebuse jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata, kuna esitatud kaebusega ei ole kaebajal võimalik kaebusega taotletud eesmärki saavutada. Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse. Samas seab HKMS § 45 lg 2 tuvastamiskaebuse esitamisel piirangud. Käesoleval juhul soovib kaebaja Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, kuna kartseris viibimine kahjustas kaebaja õigusi, mistõttu on kaebajale tekkinud kahju. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja oleks saanud oma õigusi efektiivsemalt kaitsta vaidlustades esmalt käskkirju, millega talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartseris viibimine. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vangla poole vastavasisuliste nõuetega pöördunud. Ka kahju hüvitamise nõuet ei ole kaebaja vanglale esitanud.

Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt võib õigusvastasuse tuvastamise nõue valmistada ette kahju hüvitamise nõude esitamist. Seetõttu on halduskohus õigustatult hinnanud asjaolu, kas kaebaja võimalikul kahju hüvitamise nõudel oleks perspektiivi. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Käesoleval juhul ei ole ühegi käskkirjaga seda määra ületatud. Vangistusseadusest ei tulene keeldu, et järjestikuliselt mõistetud distsiplinaarkaristusi ei võiks üksteise järel täitmisel pöörata. VangS § 65 lg 1 alusel pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

3

Regulatsiooni eesmärk on mõjutada kinnipeetavat võimalikult kiiresti, sest karistuse mõju on seda suurem, mida vahetumalt rikkumisele reageeritakse. VangS § 65 lg 6 järgi ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega võib distsiplinaarkaristuste järjestikulise täitmisele pööramise keelamine hoopiski kaasa tuua olukorra, kus mõistetud distsiplinaarkaristusi ei saa enam täitmisele pöörata, kuna täitmisele pööramise tähtaeg on möödunud. Seega leiab ringkonnakohus, et pikk kartseris viibimise periood ei ole vastuolus vangistust reguleerivate õigusaktide ja nende eesmärkidega.

9. Kaebuses on A. Streltsov väitnud, et kartseris viibides jäi tema uneaeg napiks, mistõttu tekkisid tal probleemid tervisega. VSkE § 7 lg 4 p 1 järgi ei ole vanglal kohustust jätta päevaseks ajaks kartserisse madratsit. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest ka seda, et madratsi äravõtmine päevaseks ajaks oleks tinginud selle, et oleks rikutud VSkE § 10 lg 2 regulatsiooni, mis sätestab, et kinnipeetavale on ette nähtud kaheksatunnine uneaeg. Seega ei ole põhjust järeldada, et Viru Vangla oleks rikkunud vangla sisekorraeeskirjas sätestatud regulatsiooni kartseri sisustuse ja kinnipeetava uneaja osas.

10. Tulenevalt eelpool esitatud seisukohtadest tuleb A. Streltsovi määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2013. a määrus muutmata.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene