2-13-6170/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-6170 Tsiviilasi EP hagi RP vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 440 eurot (9 x 160 eurot) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EP(isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja OP(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja RP(isikukood XX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja Kaspar Noor (Advokaadibüroo Consensus, asukoht Roopa 12a, Tallinn 10136; e-post ab@consensus.ee) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Välja mõista RP(isikukood XXX) EP(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 01.01.2013 kuni EP täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. 3. Elatist tuleb tasuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Palga alammäära muutumisel arvestatakse elatise summa ümber. 4. Elatis tuleb tasuda OP arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega „elatisraha lapsele (EP)“. 5. Perioodil 01.01.2013 kuni 13.06.2013 RPpoolt EPülalpidamiseks tasutud elatis kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

2 jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on OP ja RP ühine laps EP. Alates jaanuarist 2013 elab hageja koos oma emaga ja on oma ema kasvatamisel ja ülalpidamisel. Alates jaanuarist 2013 ei ole kostja oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning samuti ei ole lapse vastu huvi tundnud ega lapse kasvatamisest osa võtnud. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 01.01.2013 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on hetkel 160 eurot. Hageja palub kohtul siduda nõue miinimumpalgaga. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma elatist alates aprillist 2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga määrast (käesoleval hetkel 160 eurot). Rohkemat ei ole kostjal võimalik tasuda, arvestades tema varalist seisundit ja hageja seadusliku esindaja poolt kostja kanda jäetud võlgasid. Alates 15.03.2013 töötab kostja CG OÜ-s brutopalgaga 619 eurot kuus. Kostja on tasunud hagejale elatist alates aprillist 2013. Samuti on kostjale käesoleva ajani teadmata, kus elab OP ja alaealine laps EP. Lisaks oli kostja ja hageja seadusliku esindaja OP vahel septembris 2012 sõlmitud selge kokkulepe, kes abikaasadest millised kulud kannab ja milliste kohustuste täitmise eest vastutab, et lapsel oleks tagatud igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kostja on täitnud oma osa kokkuleppest ja kandnud kõik sellega seotud kulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et alaealine EP on OP ja RP tütar. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja elab alates jaanuarist 2013 oma emaga ja kostja nimetatud ajast hagejaga koos ei ela. Poolte vahel on vaidlus elatise maksmise aja osas. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb elatist maksta alates 01.01.2013, kuna kostja ei ela alates sellest ajast hagejaga koos ja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Kostja on seisukohal, et elatis tuleb välja mõista alates aprillist 2013, kuna OP ja RP vahel oli kokkulepe, kuidas toimub pere vajaduste eest tasumine ja kes mille eest vastutab. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Kohus jätab tähelepanuta hageja seadusliku esindaja poolt 03.06.2013 esitatud seisukoha ning kostja poolt 10.06.2013 esitatud arvamuse, kuna nimetatud dokumendid on esitatud kohtule pärast kohtu poolt määratud tähtaja möödumist.

3 Kohtule tähtaegselt esitatud tõenditega, nii hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõttega, kui ka kostja arvelduskonto väljavõttega, on tõendamist leidnud, et kostja ei ole maksnud hagejale elatist alates 01.01.2013 kuni hagi esitamiseni. Kostja poolt kohtule esitatud konto väljavõttega on tõendamist leidnud, et kostja maksis hagejale elatist 20.05.2013 summas 160 eurot aprill 2013 eest ja 21.05.2013 summas 160 eurot mai 2013 eest. Kostja vastuväide OP ja kostja vahel sõlmitud pere vajaduste eest tasumise kokkuleppe kohta on asjakohatu. Kohus on seisukohal, et elatise tasumist ei saa siduda vanemat vahel pere vajaduste eest (võlgade või liisingute) tasumise kokkuleppega. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. (Riigikohtu otsus 3-2-1-118-12, p 15). Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 01.01.2013. Kostja poolt perioodil 01.01.2013 kuni 13.06.2013 hageja ülalpidamiseks tasutud elatis (20.05.2013 tasutud 160 eurot aprill 2013 eest ja 21.05.2013 tasutud 160 eurot mai 2013 eest) kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2013 320 eurot. Seega ei tohi elatis olla 2013 aastal väiksem kui 160 eurot. Elatist tuleb tasuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Palga alammäära muutmisel arvestatakse elatise summa ümber. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik