3-13-1276/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1276 Haldusasi K.K.i esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlusosalised Taotleja — K.K. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon 1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Määruse ärakiri saata taotlejale ja Maksuja Tolliametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. K.K. esitas Tallinna Halduskohtule 11.06.2013 taotluse (tl 3–5) peatada esialgse õiguskaitse korras Maksuja Tolliameti (MTA) 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-10 täitmine osas, milles on taotlejat kohustatud tasuma sunniraha 600 eurot 17.05.2013 korralduse nr 13-7/363-8 täitmata jätmise eest. 12.06.2013 esitas taotleja kohtule taotluse täiendused. Taotluse ja sellega esitatud materjali kohaselt kohustati MTA 17.05.2013 korraldusega nr 13-7/363-8 taotlejat kui Laketide Consulting OÜ töötajat andma kolmanda isikuna teavet Laketide Consulting OÜ majandustegevuse olemuse kohta ja esitama pangakonto väljavõtte, millelt nähtuks töötasude väljamaksed Laketide Consulting OÜ-lt. Teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks kohustati taotlejat ilmuma 22.05.2013 kell 14:00 maksuhalduri ametiruumidesse Lõkke 4, Tallinn. Taotleja maksuhalduri juurde selgituste andmiseks selleks kohustatud ajal isiklikult ei ilmunud, kuid maksuhalduri ametiruumidesse ilmus taotleja lepingujärgne esindaja Frederic Yves Michel Noel, keda MTA oma ruumidesse siseneda ei lubanud. 28.05.2013 korraldusega nr 13-7/363-10 kohustas MTA taotlejat tasuma sunniraha summas 600 eurot 17.05.2013 korralduse nr 13-7/363-8 täitmata jätmise eest, mis tuli taotlejal tasuda 10 päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates. Ühtlasi määras MTA taotlejale 17.05.2013

2 korralduse täitmiseks uue tähtaja ja kohustas taotlejat ilmuma 11.06.2013 kell 10:30 MTA tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse võlamenetleja Oscar Õuna juurde aadressile Lõkke 4, Tallinn ning: 1) andma teavet Laketide Consulting OÜ majandustegevuse olemuse kohta; 2) esitama pangakonto(de) väljavõtte(d), kust nähtuks Laketide Consulting OÜ-lt tehtud töötasu väljamaksed. Taotleja esitas MTA-le 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-10 sunniraha tasumise kohustuse osas kehtetuks tunnistamiseks vaide. Taotleja leiab, et MTA 28.05.2013 korraldus nr 13-7/363-10 on alusetu ning õigusvastane. Sunniraha korralduse tegemisel on rikutud olulisi haldusmenetluse põhimõtteid. MTA on rikkunud HMS § 4 lõiget 2, arvestamata asjas kõiki olulisi asjaolusid. Taotleja ei ole 17.05.2013 korraldust nr 13-7/363-8 täitmata jätnud. Korralduses nimetatud ajal viibis taotleja esindaja kaudu maksuhalduri ruumides, olles valmis andma selgitusi ning vastama küsimustele, kuid MTA ametnikud keeldusid menetlustoimingut läbi viimast. Taotleja esindaja on maksuhaldurile üle andnud volikirja tema esindamiseks, mistõttu jääb taotlejale arusaamatuks, millest lähtuvalt leiab maksuhaldur, nagu ei oleks taotleja korralduses märgitud ajal tema ametiruumidesse ilmunud. Neisse ruumidesse ei võimaldatud taotleja esindajal isegi siseneda. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei välista sunniraha tasumist siis, kui vaidlus sunniraha määrava korralduse üle on lõppenud taotleja jaoks negatiivselt. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei takista sunniraha sissenõudmist pärast vaidluse lõppu, vaid üksnes lükkab selle edasi. Kuna MTA 28.05.2013 korraldus nr 13-7/363-10 ei ole põhjendatud, tuleb lugeda käesolevat kaebust perspektiivseks. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-57-01 punktis 2 on kohus rõhutanud, et maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi puudub, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi. Märgitud seisukohast saab taotleja hinnangul juhinduda ka MTA 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-10 vaidlustamise korral. Seega ei koorma esialgse õiguskaitse kohaldamine haldusorganit ebamõistlikult, sest MTA 28.05.2013 korraldus nr 13-7/363-10 kuuluks (negatiivse lahendi korral käesolevas kohtumenetluses) täitmisele hiljem. Samas oleks aga MTA 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-10 kehtetuks tunnistamise korral tekkinud olukord, kus taotlejale on tekkinud oluline kahju suuresummalise väljamineku kujul. Sunniraha maksmine toob taotlejale kaasa rasked tagajärjed. Sunniraha moodustab 40–60 % taotleja sissetulekust ning sunniraha maksmine paneb taotleja olukorda, kus tal on võimatu maksta oma elukohaüüri. 2. 11.06.2013 kohtunõudega (tl 10) palus kohus MTA-l teatada, kas MTA MTA 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-10 vaidlustamiseks on käimas vaidemenetlus ning esitada asjakohane dokumentatsioon. Poolelioleva vaidemenetluse korral palus kohus MTA-l esialgse õiguskaitse taotluse ja selles esitatud asjaolude kohta esitada kohtule kirjalik arvamus. MTA asus seisukohale, et taotlus on põhjendamatu ning puuduvad alused selle rahuldamiseks. Taotleja ei ole käesolevas asjas piisavalt põhistanud ja tõendanud, et sunniraha korralduse täitmisega põhjustatakse talle pöördumatuid tagajärgi või piiratakse ülemääraselt tema õigusi. Selle kohta on taotleja esitanud põhjendusi üksnes umbmäärase ja tõendamata väite, et määratud sunniraha moodustab 40–60% tema sisetulekust ning sunniraha tasumise korral ei jätkuks tal raha üüri tasumiseks elukoha eest. Taotleja pole avaldanud andmeid ega esitanud tõendeid oma igakuise sisetuleku kohta. Analoogne on olukord ka taotleja väitega väidetava üüri osas. Samuti ei ole taotleja esitanud üldist infot ega tõendeid oma üldise majandusliku seisundi kohta, mistõttu ei saa välistada, et taotlejal on olemas muu hinnanguline vara või muud sisetulekud. Samas on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et puudub alus rääkida isiku raskest majanduslikust seisust, kui väikese sisetuleku kõrval on isikul olemas hinnanguline vara. MTA 28.05.2013 sunniraha tasumise korraldusele esitatud taotleja vaie on ilmselgelt perspektiivitu. Puudub vaidlus selle üle, et taotleja on kättesaanud MTA 17.05.2013 korralduse samal päeval. Nimetatud korraldusega kohustas makshaldur taotlejat ilmuma MTA ametiruumidesse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Puudub vaidlus ka selle üle, et nimetatud korralduses sisaldus hoiatus võimaliku sunniraha määramise kohta korralduse täitmata jätmise puhul. Taotleja väide selle kohta, et ta on sisuliselt täitnud 17.05.2013 korralduse saates maksuhalduri juurde 22.05.2013 oma lepingulist esindajat, on absurdne. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 48 lõike 2 kohaselt võib menetlusosalise esindaja osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Käesolevas asjas on ilmselge, et selgituste võtmise toimingu olemusest tulenevalt on nõutav K.K.i isiklik osavõtt. Füüsilise isiku poolt maksumenetluses

3 selgituste andmise toimingu olemuselt tulenevalt ei ole võimalik ütluste andmine lepingulise esindaja poolt teise isiku eest. Maksuhaldur kohustas põhjendatult ilmuma ametiruumidesse konkreetset isikut, kes oli Laketide Consulting OÜ-ga otseselt seotud ning oskab anda äriühingu tegevuse kohta täpset informatsiooni. Võrdluseks on mõeldamatu näiteks võrdsustada haldusvõi tsiviilkohtumenetluses tunnistaja ülekuulamisega tunnistaja lepingulise esindaja küsitlemist, seda eriti faktiliste asjaolude kohta antavate selgituste osas. Seega on taotleja vaie perspektiivitu. Sunniraha kohaldamise eesmärgiks on korralduse täitmise tagamine. Käesolevas asjas on avalikest huvidest lähtuvalt tähtis, et maksuhalduril oleks võimalus viia läbi MKS § 10 lõikest 3 tulenevalt efektiivne ja kiire maksumenetlus. Seetõttu ohustab sunniraha tasumise korralduse kergekäeline täitmise peatamine avalikus huvides läbiviidava maksumenetluse edukust ja efektiivsust. MTA on veendunud, et taotleja senine käitumine on ajendatud ainuüksi eesmärgist takistada maksumenetluse läbiviimist.

MTA palub jätta taotluse rahuldamata ning esialgne õiguskaitse kohaldamata. 3. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata. Kohus põhjendab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmist järgnevaga. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada aga alles juhul, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud HKMS §-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse korras taotletakse käesoleval juhul korralduse, millega kohustati taotlejat tasuma 600-eurone sunniraha, täitmise peatamist. HKMS § 251 lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohus vaidlustatava haldusakti täitmise peatada. Haldusakti täitmise peatamise taotluse esialgse õiguskaitse korras esitamine on käesoleval juhul seega iseenesest lubatav. Taotlus on esitatud ajendatuna HKMS § 249 lõikest 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Teisalt on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui esineb õiguskaitsevajadus, s.t kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest sõltuv. Käesoleval juhul on taotluses valdavalt välja toodud MTA 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-10 õigusvastasusele suunatud argumendid. Esialgse õiguskaitse vajaduse osas on taotleja küll märkinud, et sunniraha maksmine toob talle kaasa rasked tagajärjed, mis seisnevad selles, et sunniraha maksmine paneb taotleja olukorda, kus tal on võimatu maksta oma elukohaüüri, kuid ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus paljasõnaline ja põhistamata. Taotleja ei ole kohtule andnud mistahes ülevaadet oma majanduslikust seisust, mistõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud tagajärjed. Esialgse õiguskaitse taotlusele ega selle täiendustele ei ole taotleja ühtegi oma esialgse õiguskaitse vajadusele suunatud väiteid kinnitavat tõendit lisanud. Esialgse õiguskaitse vajadust tuleb hinnata lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest ning esialgse õiguskaitse ühegi võimaliku abinõu rakendamist ei õigusta üksnes võimalikud abstraktsed kaalutlused või muud konkreetsesse haldusasja puutumatud eesmärgid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K.K.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning omakorda seetõttu ei hinda kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise sisulisi aspekte, sh esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevat avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, samuti võimalikku kaebuse perspektiivikust ega määruse ettenähtavaid tagajärgi

/allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik