2-12-47631/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.06.2013.a., kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-12-47631 Tsiviilasi XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2610 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Taivo Saks (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Vana-Viru tn 4, 10111 Tallinn, e-post: taivo@tsp.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.05.2013.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Välja mõista XXX XXXkasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2012-30.06.2013 eest 2277,30 eurot ja alates 01.07.2013.a. 160 eurot kuus kuni XXX18-aastaseks saamiseni XXX.a. 3. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2012-30.06.2013 eest 1977,30 eurot ja alates 01.07.2013.a. 160 eurot kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: XXX on kohustatud temalt kohtuotsuse punktides 2 ja 3 väljamõistetud elatise üle kandma XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX Swedbank iga jooksva 10ndaks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX ja XXX elatusraha“.

Menetluskulude jaotus

2 5. Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõue ja põhjendused

XXX ja XXX esitasid 19.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 290 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 3.12.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 5.12.2012. Võlgnik XXX esitas 18.12.2012 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt on võlgnik andnud lastele regulaarselt raha, maksnud kinni väga palju välisreise, muusikakooli spordilaagrid jne. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 23.01.2013 maksekäsu kiirmenetlus anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus 31.01.2013.a. kohtumäärusega võttis hagi menetlusse ja luges võlgniku vastuväited TsMS § 495 alusel kostja hagi vastuseks.

20.02.2013.a. esitasid hagejad kohtule täiendavad selgitused hagiavaldusele, kostja vastuväidetele ning elatise suuruse muutmise nõude (tl 22-25), mille kohaselt kostja on eelmise aasta algusest ülalpidamiskohustust täitnud kolmel korral: 15.05.2012.a. 100 eurot (selgituseks on maksekorralduses märgitud „koolilõpu ekskursioon“), 19.12.2012.a. 100 eurot ning 20.01.2013.a. 70 eurot. Hagejatele on määratud elatisabi 90 kalendripäeva eest summas 575,40 eurot, millises osas läheb hagejate nõue kostja vastu üle riigile. Hagejad paluvad väljamakstud elatisabi osas oma nõuet kostja vastu vähendada. Hagejad paluvad kohtul välja mõista elatis 2012.a. aasta eest tagasiulatuvalt ulatuses, milles kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud.

Hagejate nõue kostja vastu käesoleva avalduse esitamise seisuga (so 20.02.2013) on kokku 3594,60 eurot. Vastav summa on arvutatud järgnevalt: 01.01.2012 – 31.12.2012 perioodi tasumisele kuuluva elatise summa 3480 eurot (145x12x2); 01.01.2013-28.02.2013 perioodi tasumisele kuuluv summa on: 960 eurot (160x3x2). Nõudest on lahutatud kostja poolt tegelikult makstud elatis ja riigi poolt makstud elatis 3594,60 eurot (3480 + 960) -270 - 575,40).

3 Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2012 kokku summas 3594,60 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustu. Kostja kulutused hagejatele enne 01.01.2012.a. ei ole asjassepuutuvad. Kuni 2012.a. suveni elasid hagejad koos oma emaga 3-toalises üürikorteris, millest nad pidid aga loobuma põhjusel, et kostja ei täitnud oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust – see tingis väga raske rahalise olukorra. Alates 2012.a. suvest elavad hagejad ajutises elukohas. Hagejad jagavad 2-toalist (48 m²) remontimata ja sisuliselt elamiskõlbmatut korterit oma ema ja haige 82-aastase vanainimesega. Korteris puudub külmik ning torustiku seisukorra tõttu ei ole võimalik paigaldada pesumasinat. Hagejad (erinevast soost teismeeas lapsed!) on sunnitud elama koos emaga ühes pisikeses toas ning jagama kolme inimese vahel kahte magamiskohta. Kitsas toas puudub vaba ruum kirjutuslaudade paigutamiseks, kus hagejad saaksid tegeleda kohustusliku õppetööga. Kuna hagejatel puuduvad inimväärsed elamisja õppimistingimused, siis on viimasel aastal nende õppeedukus koolis langenud. Hagejad on seisukohal, et kui kostja täidaks oma seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustust, siis oleksid hagejatele kättesaadavad normaalsed elutingimused ning hagejad ei peaks kaaluma õpingute katkestamist. Raske majandusliku olukorra tõttu kaaluvad hagejad hetkel (alaealisena) tööle minemist – raske majanduslik olukord on aga antud juhul otseselt selle tagajärg, et kostja ei täida oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

Hagejad soovivad, et neile oleksid tagatud igapäevaste vajaduste rahuldamine ning võimete ja kalduvuste kohase hariduse saamine. Hageja I alustas 7-aastaselt jalgpallitreeninguid ning on käesolevaks hetkeks jõudnud eliitliigasse. Hageja I edasijõudmine sellel alal on hetkel kriitilises faasis, kuna kehvadest elutingimustest põhjustatud pidev emotsionaalne stress on tekitanud terviseprobleeme. Hageja II lõpetas edukalt 2012.a. kevadel muusikakooli ning alustas seejärel tantsutreeningutega Tantsuagentuuris. Hagejate vanemad (sh ka kostja) on kohustatud tagama oma lastele piisavad materiaalsed vahendid, et nad saaksid oma igapäevased vajadused rahuldatud ning võimaluse tegeleda arendatavate tegevustega.

Kostja kirjutab oma 19.03.2013.a. vastuses, et on andnud kuni 2012.a. oktoobrini igakuiselt mõlemale lapsele sularaha vähemalt 100 eurot, mõnel kuul oluliselt rohkem. Hagejad selgitavad, et selline kostja väide ei vasta tõele. Juhul, kui kostja oleks nimetatud summa sularaha igakuiselt maksnud, siis ei oleks hagejad hetkel väga rasketes elutingimustes ning nad ei oleks pidanud elatise väljamõistmiseks pöörduma kohtu poole. On selge, et kohtu poole pöördumine tekitab alaealistele hagejatele ning nende emale suurt emotsionaalset stressi ning kulusid õigusabile – sellise sammu on hagejad astunud just seetõttu, et kostja ei ole oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitnud. Vajadusel on hagejad valmis fakti, et kostja ei ole neile igakuiselt sularaha maksnud, vande all kinnitama. Hagejad soovivad lisada, et kostja on teadlik hagejate suurest emotsionaalsest pingest, mis on seotud käesoleva kohtuasjaga, ning just seetõttu püüab kostja hagejaid vande all tunnistuse andmisega täiendavalt hirmutada. Isegi juhul, kui kostja oleks igakuiselt maksnud sularaha 100 eurot kuus kuni 2012.a. oktoobrini, siis ei oleks kostja täitnud oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt (elatis oleks olnud alla seaduses sätestatud miinimumsumma ning ei vasta hagejate tegelikele vajadustele) ning hagejatel oleks ikkagi tekkinud õigus pöörduda novembris 2012.a. elatise väljamõistmiseks kohtu poole.

Kostja on eelmise aasta algusest ülalpidamiskohustust täitnud kolmel korral - 15.05.2012.a. 100 eurot (selgituseks on maksekorralduses märgitud „koolilõpu ekskursioon“), 19.12.2012.a. 100 eurot ning 20.01.2013.a. 70 eurot. Kaks viimast summat on kostja maksnud pärast seda, kui ta sai kohtult makseettepaneku ning esitas sellele oma vastuväited. Kostja on hagejatega kohtunud lahuselamise aastate jooksul mõned üksikud korrad, mistõttu ei oleks tema poolt väidetav igakuine sularaha maksmine üleüldse ka füüsiliselt võimalik.

4 Kostja kirjutab oma 19.03.2013.a. vastuses, et ta on katnud hageja II muusikakooli kulud, ostnud hagejale I jalgratta, hüvitanud noortelaagri kulusid, ostnud mõlemale hagejale riided, andnud hageja II kasutusse klaveri ning et hageja II käis kostja kulul Inglismaa ja Rootsi reisil. Hageja II lõpetas muusikakooli 2012.a. kevadel. Kostja ei ole muusikakooli kulusid katnud, kuid andis tõepoolest hageja II kasutusse klaveri. Hagejad on antud juhul seisukohal, et klaveri tasuta kasutamiseks andmine ei võimalda kostjal sellega tuleviku arvelt elatist tasaarveldada – klaveri hankimine lapsele klaveriõpingute teostamiseks on lapsevanema kohustus ning seda tuleb vajadusel teha isegi perioodilisele elatise maksmisele täiendavalt. Kostja ostis hagejale I jalgratta 24.05.2010.a. – seega jääb see antud kohtuasja elatise perioodist välja. Kostja ei ole ostnud hagejatele riideid pidevalt, vaid kostja ostis hagejale II rihmikud, kui ta oli 9-aastane ning kaks paari pükse, kui ta oli 12-aastane. Hagejad soovivad rõhutada, et neil on viimasel kahel talvel sisuliselt puudunud talveriided (jope, püksid, saapad jne), kuna kostja ei täida oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning ei anna ülalpidamist ka muul viisil (sh ei osta hädavajalikke riideid). Kostja on kaasfinantseerinud osaliselt hageja II reisi Inglismaale ca 4 aastat tagasi (kostja ostis lennupiletid) ning 8. klassi lõpul korraldatud laevakruiisi Rootsi üle 2 aasta tagasi. Hagejad on seisukohal, et nende kulutustega ei saa kostja oma ülalpidamiskohustust tasaarveldada ning kuna need reisid jäävad antud kohtuasja elatise perioodist välja, siis ei ole need antud juhul üldse asjassepuutuvad.

Kostja kirjutab oma 19.03.2013.a. vastuses, et ta on töötu ning kui kohus mõistab temalt välja poole miinimumpalga suuruse elatise, siis jääks tema praegune pere ülalpidamiseta. Hagejad juhivad tähelepanu, et kostja ei loo oma tegelikust majanduslikust olukorrast kohtule õiget ülevaadet. Äriregistri andmetel kuulub kostjale pikaajaliselt tegutsev ettevõte XXX OÜ ning kostja on selle ettevõtte ainukene juhatuse liige. Lisaks kuulub kostjale kinnistusraamatu järgi Kuusalu vallas olev luksuslik eramu (20 hektaril paiknev kahekordne eramu (204 m²) koos grillmajaga). Kinnistusraamatu järgi ei ole kinnistu hüpoteegiga koormatud, mis tähendab, et puudub laenukoormus.

Hagejad on seisukohal, et juhul, kui kostja ei suuda oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täita sissetulekute arvel (näiteks XXX OÜ juhatuse liikme tasu või iga-aastaste dividendide arvel), siis on tal võimalik seda täita muu vara arvel – näiteks võib kostja elada vähemluksuslikus eramus või korteris ning sellega tagaks ta kõikidele oma ülalpeetavatele võrdselt nende igapäevaste vajaduste rahuldamise ning lastele oleks tagatud ka võimete ja kalduvuste kohase hariduse saamine.

Perekonnaseaduse järgi peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Antud juhul ei ole hagejate hinnangul küsimus mitte selles, et kostja praeguse pere seisukord drastiliselt halveneks (juhul, kui kostja maksaks miinimumsummas elatist), vaid küsimus on selles, et hagejate olukord on juba praegu võrreldes kostja uue pere olukorraga märkimisväärselt halvem. See, et kostja ei ole mitte kunagi oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud, on võimaldanud kostjal ja tema praegusel perel elada luksuslikumat elu, kui see oleks olnud võimalik siis, kui kostja oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud. Seetõttu on hagejad seisukohal, et kostja on sisuliselt ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidmisega rikastunud ning kostja väited, et miinimumsummas ülalpidamise maksmine halvendaks ebaõiglaselt tema praeguse pere olukorda, ei ole sisuliselt õige. Hoopis hagejate suhtes ei ole antud olukord õiglane ning nende igapäevased elutingimused ja vajadused on rahuldamata.

Hagejate ema palk alates 02.01.2009 – 31.12.2012 oli 294 eurot kuus, alates 01.01.2013.a. on tema igakuine sissetulek 320 eurot kuus. Hagejate ema on siiani teinud üksi kõik endast oleneva, et lapsi toita ja koolitada.

Kostja vastuväited

19.03.2013.a. kirjalikus vastuses (tl 30-31) möönab kostja, et viimase poole aasta jooksul on tema elatise maksed olnud kaootilised, kuid see ei anna alust väitmaks, nagu ei oleks ta kogu eelneva aasta

5 jooksul lastele ülalpidamist andnud. Kuni 2012.aasta oktoobrini said mõlemad lapsed kostja käest igakuiselt raha vähemalt 100 eurot, mõnel kuul oluliselt rohkem. Lisaks on kostja katnud tütre muusikakooli kulud, ostnud pojale jalgratta, hüvitanud noortelaagri kulusid, ostnud mõlemale lapsele riideid, andnud tütre kasutusse klaveri jne. Tütar käis täielikult kostja kulul Inglismaa ja Rootsi reisil. Kõik mainitud väljamaksed on tehtud sularahas. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks last, keda ta peab samuti ülal pidama. Kostja praegune elukaaslane ja laste ema töötab osalise tööajaga Kuusalu lasteaias ning tema palk sõltub tööpäevade arvust. Möödunud aasta viimastel kuudel ei olnud kostjal võimalik hagejatele regulaarselt raha anda, sest ta jäi töötuks. Peres tekkinud rahaliste raskuste tõttu ei olnud kostjal võimalik oma lapse lasteaia tasugi maksta. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus tal on lisaks hagejatele veel kaks last, ei ole temalt hagejate kasuks poole miinimumpalga suuruse summa välja mõistmine õiglane, sest sellisel juhul jääks tema praegune pere ilma ülalpidamiseta. Lisaks ei ole kostjalt aastataguse elatise väljamõistmine põhjendatud, kuna kostja on järjepidevalt hagejaid toetanud vastavalt oma võimalustele nii rahaliselt kui esemeliselt. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning ta palub kohtul kohustada mõlemaid hagejaid isiklikult kohtusse ilmuma ja nad üle kuulata.

Kohtuistung

Kohtuistungil nõustus kostja maksma kummalegi lapsele kokku 150 eurot kuus kohtuistungi päevast alates. Umbes sama summa on kostja ka praegu maksnud, raha on andnud otse lastele enamasti sularahas, mõnikord ka ülekandega. Pojale on andnud vähem, tütrele rohkem. Kui raha kohe ei saanud, esitati hagi. Tütar helistas, et tal oli raha vaja, kuid kostjal oli lasteaia arve maksmata. Laps ähvardati lasteaiast välja visata. Kui on helistatud, on raha saadud, ainult natuke on läinud aega. Poeg ei ole raha küsinud. Kostja on teinud juhutöid, käinud ehitamas, makstakse natuke. Kostja juures on lastel nimelised toad, kus saaksid elada.

Kostja taotles hagejate vande all ülekuulamist. Kohus selgitas TsMS §-i 271 lg 2, mille kohaselt kohus võib alaealise teda vannutamata üle kuulata. Kohus kuulas hagejad üle.

Hageja XXX ütlustel ei ole isa talle sularaha kuni oktoobrini 2012.a. andnud. Jalgratta sai 2010.a. Riideid ostis isa väga ammu, alates 2012.aastast ei ole ostnud.

Hageja XXX ütlustel on ta sularaha saanud, aga mitte sellises väärtuses nagu isa väidab. Kui on saanud, siis 50 eurot kuus. Muusikakooli kulud on osaliselt maksnud isa, viimased aastad maksis emapoolne vanaema. Muusikakoolis öeldi, et kui ära ei maksa, siis tundi tulla ei saa. Vanatädi maksis ära. Noortelaagri hüvitasid isa ja ema. Riideid 2012.aastast isa ostnud ei ole. Klaver on isapoolse vanaisa oma. Rootsi reisi eest maksis vanatädi. Hagejale on ülekande teinud kolmas isik kooli lõpetamiseks, 3-4 kuu vältel kaks või kolm ülekannet, 100 eurot korraga. Ülekande selgitusse oli märgitud palkmaja karbi makse. Hageja kinnitas et võis laekunud raha ära kulutada. Hageja teadis et raha kanti isa eest. Hageja psüühika on häiritud. Talle on öeldud, et mida sa elad mul seljas. Kui hageja helistab siis isa ütleb et on tööl ja teenib raha, aga kui hageja küsib mingi asja maksmiseks raha, siis on raha saanud jupikaupa. Hagejal ei ole oma voodit. Isa juurde ei taha minna, kuna isa naine karjus majja astumisel, et vihkab hagejaid, miks isa neid sinna viis.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale XXX ja XXXon, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

6 maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele elatist anda seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kõigepealt kontrollib kohus, kas hagejate nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna käesolevas asjas nõuavad hagejad elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

Hagejad nõuavad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse põhjendatud kulutuste suurust miinimummääras elatise nõude korral ei ole vaja tõendada.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust täitnud miinimummääras.

Hagiavalduse kohaselt on kostja 2012.a. algusest ülalpidamiskohustust täitnud kolmel korral – 15.05.2012.a. 100 eurot, 19.12.2012.a. 100 eurot ning 20.01.2013.a. 70 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt kuni 2012.a. oktoobrini said mõlemad lapsed kostja käest igakuiselt sularaha vähemalt 100 eurot. Oma väiteid kostja tõendanud ei ole.

Hageja XXX kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole isa talle sularaha andnud ega muul viisil majanduslikult toetanud. Seega on ülalpidamiskohustuse rikkumine XXX osas tõendamist leidnud.

Hageja XXX ütlustel on ta sularaha saanud, aga mitte kostja nimetatud summas. Hagejale on ülekande teinud kolmas isik kooli lõpetamiseks, 3-4 kuu vältel kaks või kolm ülekannet, 100 eurot korraga. Hageja teadis, et raha kanti isa eest ja ta võis saadud raha ära kulutada. Sellega on osaline ülalpidamiskohustuse rikkumine tõendamist leidnud ka XXX osas.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohus leiab, et kostja on täiskasvanud, elujõuline ja terve mees, kes peab olema suuteline kandma ka oma alaealiste laste xxxja xxxülalpidamiskulusid vähemalt miinimummääras.

7

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja leiab, et hagetava elatise suurust on põhjendatud vähendada alla alammäära põhjusel, et kostjal on veel kaks poega, XXX.a. sündinud XXX ja XXX.a. sündinud XXX, kes väidetavalt osutuksid vähem kindlustatuks.

Kohus leiab, et võrreldes hagejatega elab kostja pere tunduvalt paremates tingimustes. Hagejad (eri soost lapsed) elavad ühes toas ja tütar peab magama emaga ühes voodis, hagejatel ei ole ka tingimusi õppimiseks. Kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada inimväärsed tingimused ka hagejatele. Kostja küll kinnitas kohtuistungil, et hagejatel on kostja eramus oma tuba, kus nad saaksid elada. Kohus leiab, et inimlikult on mõistetav, et hagejad ei soovi kostja koju minna kostja elukaaslase vastuseisu tõttu.

Kohus on seisukohal, et juhindudes PKS § 101 lõikes 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt hagejate kasuks välja mõista miinimummääras.

Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hagejad seda teha paluvad, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Tulenevalt asjaolust, et hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest ja kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavalt, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2012-30.06.2013 eest XXX kasuks 2277,30 eurot ja XXX kasuks 1977,30 eurot.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi peaaegu täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik