2-12-37286/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-37286

Tsiviilasi

Ljudmila Aleksejeva hagi KÜ Kalda tee 14 vastu

KÜ Kalda tee 14 26. juuli 2012 üldkoosoleku otsuste

tühistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Kalda tee 14 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – KÜ Kalda tee 14 (rk: 80144664), esindaja

Irina Mikson

Vastustaja

(hageja)

–

Ljudmila

Aleksejeva

(ik: XXX), esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu

28. jaanuari

2013

otsuse

resolutsioon

muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskuludest maakohtus Ljudmila Aleksejeva

kanda riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-

toimik.ee

kaudu

esitamisel

tasumisele

kuuluvat

2

madalamat

riigilõivumäära,

muud

menetluskulud

KÜ Kalda tee 14 kanda.

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus KÜ Kalda tee 14

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ljudmila Aleksejeva esitas 17.09.2012 maakohtule KÜ Kalda tee 14 vastu hagi, milles

palus tühistada kostja 26.07.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 23.07.2012 kostja üldkoosolek. Kuna koosolekul

osales alla poole liikmetest, ei olnud koosolek otsustusvõimeline. Üldkoosoleku

kokkukutsumise teates oli kirjas, et kui koosolekul ei osale vajalik arv inimesi, toimub korduv

üldkoosolek 26.07.2012 sama päevakavaga. Kostja põhikiri ega korteriühistuseadus (KÜS) ei

reguleeri korduvkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega tuleb korteriomandiseaduse (KOS)

§ 8 lg-st 1 tulenevalt kohaldada KOS § 19 lg-t 3, mis sätestab, et kui üldkoosolek on KOS

§ 19 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on

otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus

üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates

kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Üldkoosoleku ja korduvkoosoleku

vahele jäi vähem kui seitse päeva. Korduvkoosoleku teate saab avaldada alles pärast

üldkoosoleku ebaõnnestumist, mitte juba üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Ühistu

liikmetele jäeti teatamata, et koosolek on otsustusvõimeline osalenute arvust olenemata.

Üldkoosolekul otsustati revisjonikomisjoni mitte moodustada, vaid tellida 2012. a revisjoni

läbiviimine väljastpoolt ühistut. Otsus on vastuolus põhikirja p-ga 9.1. Otsuse vastuvõtmiseks

oleks pidanud muutma põhikirja ja selle vastuvõtmiseks peaks põhikirja p 8.14 järgi olema

poolt üle poole ühistu liikmetest. Ühistul on 95 liiget, kohal oli 19 liiget.

Üldkoosolekul arutati täiendava küsimusena trepikoja akende pesu ja otsustati tellida firma

K.P.E. OÜ, seega otsustati küsimus, mida ei olnud päevakorras. Akende pesemise küsimus on

juhatuse pädevuses, kuid kui juhatus otsustas seda küsimust arutada üldkoosolekul, siis tuli

järgida KOS § 17 lg-t 2, MTÜS § 20 lg-t 7 ja põhikirja p-i 8.13.

Üldkoosoleku protokoll ei kajasta tegelikke hääletustulemusi, kuna protokollis ei ole märgitud

hageja ja hageja esindatud isiku vastuhääli. Protokolli jäeti kirja panemata hageja eriarvamus.

3

Hageja leidis, et üldkoosoleku otsused on tühised, kuna kostja rikkus üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ning samuti võeti vastu põhikirjavastane otsus ja otsus, mida ei olnud

päevakorras.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli 23.07.2012 üldkoosoleku ja

26.07.2012 korduvkoosoleku kokkukutsumisel järgitud seaduse ja kostja põhikirja nõudeid.

Nii MTÜS § 20 lg 5 kui põhikirja p 8.8 määravad etteteatamise ajaks seitse päeva. Kostja

kuulutas üldkoosoleku välja 13.07.2012. Üldkoosoleku toimumise teates oli märgitud ka

korduvkoosoleku toimumise aeg. Seega teatas kostja ette üldkoosolekust 10 päeva ja

korduvkoosolekust 13 päeva. Vastavalt põhikirja p-le 8.9 tuleb korduvkoosolek kokku

kutsuda hiljemalt kolme nädala jooksul. Korduvkoosolek toimus 26.07.2012, seega vähem kui

kolm nädalat pärast üldkoosolekut. Õige ei ole hageja tuginemine korteriomandiseadusele.

KOS § 8 lg-st 1 tulenevalt rakendatakse korteriühistute puhul korteriühistuseaduses, mitte

korteriomandiseaduses sätestatut.

Põhikiri ei kohusta kostjat valima revisjonikomisjoni ja MTÜS § 34 lg 1 lubab tellida

revisjoni väljastpoolt. Revisjoni tellimine väljastpoolt ei kahjusta ühistu liikmete huve.

Trepikoja akende pesemise küsimus kuulub elamu haldamise valdkonda, mis on põhikirja

p 8.19 järgi juhatuse pädevuses. Otsuse vormistamine üldkoosoleku otsusena ei olnud õige.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. jaanuari 2013 otsusega hagi ja tunnustas KÜ Kalda tee 14

26. juulil 2012 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust.

Kohus jättis TsMS § 162 lg-te 1–3 ja 5 alusel hageja kanda riigilõivu osas, mis ületab

avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat

riigilõivumäära, ning muud menetluskulud kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb tuvastada kostja 26.07.2012 üldkoosolekul

vastuvõetud otsuste tühisus KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 alusel.

Kostja teate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (tl 8) järgi toimub üldkoosolek 23. juulil

kell 19.00 koosoleku saalis. Teate järgi toimub korduv üldkoosolek juhul, kui koosolekul ei

osale vajalik arv inimesi, sama päevakavaga 26. juulil kell 19.00 samas kohas.

Korteriühistuseadus ei reguleeri korteriühistu üldkoosoleku ega korduva üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata

küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Hageja viide KOS

§ 19 lg-le 3 ei ole asjakohane, sest tulenevalt KOS § 8 lg-st 1 reguleerib korteriomandiseadus

korteriomanike üldkoosoleku, mitte korteriühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumist.

Kohus leidis, et kuigi korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole otseses vastuolus

kostja põhikirjaga ja mittetulundusühingute seadus ei reguleeri korduva üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teade kooskõlas korteriühistu

liikmete huvidega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb MTÜS § 20 lg 6 järgi märkida

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Seega peab iga

korteriühistu liige saama üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja

kus koosolek toimub. On iseenesestmõistetav, et ühistu liikmetel peab olema lisaks ka kindel

teave selle kohta, kas koosolek üldse aset leiab. Juhul, kui koosoleku kokkukutsumise teatest

jääb selgusetuks korduvkoosoleku toimumine, ei saa see olla mittetulundusühingute seaduse

mõttega kooskõlas. Igal korteriühistu liikmel peab olema võimalus üldkoosolekul osaleda.

See ei ole korduvkoosoleku puhul tagatud juhul, kui liikmetel puudub selgus selle kohta, kas

koosolek kutses määratud ajal ja kohas toimub. Seega saab korduva koosoleku

kokkukutsumine toimuda alles siis, kui on selge, et esimene koosolek ei olnud

4

otsustusvõimeline. Ei ole õige samal ajal üldkoosoleku kokkukutsumise teatega edastada

teade üldkoosoleku otsustusvõimetuse korral aset leidva korduvkoosoleku kohta.

Korduvkoosoleku kokkukutsumise teade võib olla ka otsustusvõimetu üldkoosoleku

protokollis, kuid korduvkoosoleku kokkukutsumise teate suhtes peavad kehtima samad

nõuded, mis üldkoosoleku kokkukutsumise teatele (aeg, koht, päevakord) ja korduvkoosoleku

toimumine peab olema teada kõigile korteriühistu liikmetele. Sellega peab olema tagatud, et

iga korteriühistu liige, eriti need, kes ei saanud esimesel koosolekul osaleda, saaksid ennast

korduvkoosolekuks ette valmistada. Kostja liikmetel oli teada korduvkoosoleku toimumise

aeg ja koht, kuid puudus selge ja ühene teave selle kohta, kas korduvkoosolek toimub.

Põhjendatud on ka hageja väide, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus anda revideerimine

firmale põhikirjaga vastuolus. Põhikirja p 9.1 alusel on ühistu kontrollorgan vähemalt

kaheliikmeline revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt.

Seega oleks revisjoniaruande tegemine mitte põhikirja alusel moodustatud revisjonikomisjoni

poolt käsitatav põhikirja muutmisena ning seda ei muuda ka asjaolu, et varasematel aastatel

on sama praktikat kasutatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 (p 13) leidnud, et

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on tegemist ka siis, kui üldkoosolekul

otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise

teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (v.a MTÜS § 201 lg-s 5 toodud

juhul). Seega oleks kostja pidanud üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevakorras lisama,

et tegemist on põhikirja muutmisega, kui majandusaasta aruanne tellitakse väljastpoolt.

Kostja selgitas, et akende pesu küsimust arutati soovist korteriühistu liikmeid informeerida.

Ka hageja on väitnud, et akende pesemise otsustamine on juhatuse pädevuses. Kohus märkis,

et küsimuse arutamine ei rikkunud ühistu liikmete huve ja hageja tuginemine asjaolule, et

otsus protokolliti üldkoosoleku otsusena, on küll õiguslikult põhjendatud, kuid võib olla

hagejapoolne õiguste kuritarvitamine.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. KÜ Kalda tee 14 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

28. jaanuari 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt lõpetada asja menetlus või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellant palub mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei olnud pooled maakohtus võrdselt esindatud, hagejal oli õigusalaste teadmistega

lepinguline esindaja, kostja ei omanud õigusalaseid teadmisi ja esindas ennast ise. Kohus

rikkus erapooletuse ja poolte võrdsuse põhimõtet ning kohtu selgitamiskohustust, mistõttu

jäid kostjal õigeaegselt esitamata olulised asjaolud ja tõendid;

2) võttis kohus menetlusse hagi, mis tulnuks TsMS § 371 lg 2 järgi jätta menetlusse võtmata.

Kohus ei kontrollinud eelmenetluses vastavalt TsMS § 392 lg-le 4 hagi menetlusse võtmise

õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi ega põhistanud, miks ta võttis hagi menetlusse ning

milliseid hageja õigusi ja huve on rikutud. Hagi ei olnud esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse või huvi kaitseks, mistõttu oleks tulnud see TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi

vaatamata. Hageja ei ole MTÜS § 24 lg 3 kohaselt isikuks, kes saab nõuda üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna hageja osales koosolekul ja ei esitanud seal vastuväidet,

mida saanuks protokollida. Kohus tuvastas otsuses, et 26.07.2012 üldkoosoleku

kokkukutsumise kord ei olnud vastuolus põhikirja ja mittetulundusühingute seaduse sätetega.

Kohtuistungil selgitas kohtunik, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel on järgitud

seaduste ning põhikirja nõudeid ja hageja väited tuginevad valele seadusele. Otsuses asus

kohus teistsugusele seisukohale, põhistamata, miks üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei

5

olnud kooskõlas korteriühistu liikmete huvidega. Kohtuotsus oli kostjale üllatuslik.

Kohtuistungil tuvastati, et kõigil ühistu liikmetel oli võimalus koosolekul osaleda, koosoleku

teates oli märgitud üldkoosoleku toimumise aeg, päevakord ja koht, samuti informeeriti kõiki

liikmeid teadetetahvlil korduvkoosoleku toimumise ajast vastavalt seadustele. Kostja

19.02.2013 üldkoosolekul kinnitasid ühistu liikmed, et

26.07.2012 üldkoosoleku

reklaamimine oli seadustega kooskõlas ja üldkoosoleku läbiviimine rahuldas ühistu liikmeid;

3) on tuginemine korteriomandiseadusele ebaõige. Korterühistute suhtes kuuluvad

kohaldamisele korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ja korteriühistu põhikiri;

4) ei ole kostja põhikirja muutmise käsitlemine otsuses asjakohane, kuna üldkoosolekul ei

olnud põhikirja muutmise küsimus päevakorras ja seda ka ei arutatud. Koosolekul otsustati

revisjonikomisjoni mitte moodustada ja tellida revisjon väljastpoolt, mis on kooskõlas

korteriühistuseaduse, mittetulundusühingute seaduse ja põhikirjaga (KÜS § 15 lg 3, MTÜS

§ 34 lg 1; § 36 lg 1, 2, põhikirja p 8.5.11; p 6.14, raamatupidamise seaduse § 14 lg 21 p 1);

5) leidis kohus õigesti, et üldkoosolekul informatiivselt trepikoja akende pesu arutamise (selle

küsimuse otsustamine on põhikirja järgi juhatuse pädevuses) vaidlustamisel kohtus on hageja

kasutanud oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult;

6) on hageja tegevus kostja üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel pahatahtlik. Üldkoosolek

otsustas mitte moodustada revisjonikomisjoni, kuhu hageja lootis valitud saada. Isikliku

solvumise põhjal hagi esitamine kohtule ei ole üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude kohtus

arutamise ja rahuldamise seaduslikuks aluseks.

5. L. Aleksejeva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata,

maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) oli kostjal tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg-st 1 ja TsMS §-st 217

võimalik valida, kas teda esindab juhatuse liige või lepinguline esindaja või mõlemad koos.

Hagiavalduses olid märgitud asjaolud, miks hageja soovis üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamist, ning kostjal oli võimalus esitada nendele vastuväited. Hagis märgitud asjaolusid

arutati kohtuistungil, kus kostjal oli veelkord võimalus oma seisukohti kaitsta. Seega olid

kostja huvid kaitstud;

2) on apellandi seisukoht, et hagi oleks tulnud jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata,

vastuolus KÜS § 13 lg-ga 3, kuna hagi on suunatud kostja ebaseaduslike otsuste

tühistamisele. Iga korteriühistu liikme huvides on, et otsuste vastuvõtmisel järgitakse seadust.

Apellandi väide, et kuna hageja ei nõudnud oma vastuväite kandmist protokolli, siis ei saa ta

otsust vaidlustada, on uus asjaolu, mida kostja ei esitanud maakohtus. Samas ei ole see väide

kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-63-05 seisukohale, et

„Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille

järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse

tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib erisättena ka

MTÜS § 24 lg 1. Käesolevas asjas vaidlustab hageja korteriühistu üldkoosoleku otsused.

Seega tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus viidata

mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele.“ Üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamist saab nõuda iga isik, kellel on selle otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi (TsMS

§ 368 lg 1). Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise korral on õigustatuks

isikuks kindlasti korteriühistu liige ning seda sõltumata asjaolust, kas ta osales otsuse

vastuvõtmisel või mitte (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 2-10-52379);

6

3) ei vasta tegelikkusele apellandi väide, et kohus selgitas kohtuistungil koosoleku

kokkukutsumise regulatsiooni ühtmoodi ja otsuses teistmoodi. Kohus ei andnud kohtuistungil

vaidlusele õiguslikku hinnangut. Kohus esitas õigusliku hinnangu kohtuotsuses. Midagi

üllatavat kohtuotsuses ei ole;

4) kuulub korteriühistute suhtes kohaldamisele ka korteriomandiseadus. Riigikohus selgitas

otsuses nr 3-2-1-116-11, et „Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad

KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel

juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi

korteriomandiseadust

niivõrd,

kui

see

ei

ole

vastuolus

korteriühistuseadusega.“

Korteriühistuseadus ega kostja põhikiri ei reguleeri korduvkoosoleku kokkukutsumise korda.

Seega ei ole KOS § 19 lg 3 vastuolus korteriühistuseadusega ja kohaldada tuleb KOS § 19

lg-s 3 sätestatut. Neid küsimusi on käsitlenud Riigikohus otsuses nr 3-2-1-38-11 (p 11, 12).

Kohus leidis õigesti, et korduvkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata alles siis, kui on

selge, et üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline ning loetakse sellel põhjusel lõppenuks;

5) otsustati üldkoosolekul revisjonikomisjoni mitte moodustada, kuigi põhikirjas (p 9.1) on

selline kohustus ette nähtud. Põhikirja p 8.5.11 kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse

küsimuste otsustamine, mida ei ole seadusega ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Seega on revisjoniaruande tegemine mitte põhikirja alusel moodustatud revisjonikomisjoni

poolt käsitatav põhikirja muutmisena. Apellandi viited mittetulundusühingute seadusele ja

raamatupidamise seadusele ei ole asjakohased, kuna vaidluses on määrav põhikirjas sätestatu;

6) kui juhatus otsustas aknapesu küsimust üldkoosolekul arutada, siis tuli järgida MTÜS § 20

lg-t 7 ja põhikirja p-i 8.13. Kuna kohus ei ole selles küsimuses otsest seisukohta väljendanud,

jääb arusaamatuks, mida apellant kaebuses selle asjaolu väljatoomisega taotleb;

7) ei ole hageja tegevus pahatahtlik. Hageja eesmärgiks oli juhtida juhatuse tähelepanu

vajadusele seadust täita ja tegutseda kõigi korteriühistu liikmete huvides. Kui korduvad

suulised ja kirjalikud selgitused positiivsele tulemusele ei viinud, ei jäänud hagejal muud üle,

kui kohtusse pöördada;

8) ei oma apellatsioonkaebusele lisatud 19.02.2013 üldkoosoleku protokoll asjas tähtsust ja

tuleks jätta asja juurde võtmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning ringkonnakohus kontrollibki

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust lähtudes kostja apellatsioonkaebuses esitatud

põhjendustest.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21

alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja 26.07.2012 toimunud üldkoosolekul

vastuvõetud otsused on tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise tõttu.

MTÜS § 20 reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja nimetatud paragrahvis

sätestatu ei tee vahet sellel, kas tegemist on korralise või korduva üldkoosoleku

kokkukutsumisega. Vastavalt MTÜS § 20 lg-le 5 peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette

7

teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega ning sama

paragrahvi lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.

Kostja põhikirja p 8.8 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid

samuti seitse päeva ette. Kostja põhikirja p 8.9 näeb muu hulgas ette selle, et kui

üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama

päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Samas ei näe nimetatud põhikirja punkt ette

ühistu liikmete (korduva) üldkoosoleku kokkukutsumisest teistsugust etteteatamise tähtaega.

Seega tuleneb nii MTÜS § 20 lg-st 5 kui kostja põhikirja p-st 8.8, et ühistu liikmeid peab

üldkoosoleku (ka korduva) kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva ning

26.07.2012 toimunud üldkoosoleku puhul ei ole nimetatud nõudest kinni peetud. Nimetatud

rikkumise näol on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mis MTÜS

§ 241 lg 1 kohaselt toob kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et korduva üldkoosoleku kokkukutsumine saab toimuda

alles siis, kui on selge, et esimene üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Sellest järelduvalt

saab korduva üldkoosoleku teade saata alles siis, kui on selge, et esimene üldkoosolek ei

olnud otsustusvõimeline. Sellega on tagatud, et iga korteriühistu liige, eriti need, kes ei

saanud esimesel koosolekul osaleda, saaksid end korduvaks üldkoosolekuks ette valmistada.

Vaidlusalusel juhul (kui ühe kutsega teatati ka võimalikust korduvast üldkoosolekust) puudus

ühistu liikmetel üheselt arusaadav teave, kas korduv koosolek toimub või mitte.

Apellandi seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli kooskõlas seaduse ja

korteriühistu liikmete huvidega, on põhjendamatu.

8.2. Kuivõrd 26.07.2012 toimunud üldkoosoleku otsused on tühised kokkukutsumise korra

rikkumise tõttu ning kehtetuks ei saa tunnistada otsust, mis on tühine, siis iseenesest ei olnud

maakohtul vajadust eraldi hinnata hageja nõuet tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsus

revisjonikomisjoni mittemoodustamise kohta (päevakorrapunkt 1).

Ringkonnakohus märgib siinjuures seda, et kui 26.07.2012 üldkoosoleku otsused ei oleks

tühised, olnuks üldkoosoleku otsus mitte moodustada revisjonikomisjoni, kehtetu MTÜS § 24

lg 1 järgi vastuolu tõttu kostja põhikirjaga. Nimelt sätestab kostja põhikirja p 9.1, et ühistu

kontrollorgan on vähemalt kaheliikmeline revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete

hulgast üldkoosoleku poolt.

Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on majandusaasta revisjoniaruande tegemine mitte

põhikirja alusel moodustatud revisjonikomisjoni poolt käsitletav põhikirja muutmisena, ei ole

õige ning selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta (nimetatud põhjendus tuleb

maakohtu põhjendavast osast välja jätta). KÜS § 15 lg-s 3 ja MTÜS § 34 lg-s 1 sätestatu

kohaselt võib üldkoosolek määrata audiitorkontrolli, lisaks sätestab kostja põhikirja p 6.14, et

ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras

revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid. Seega on üldkoosoleku pädevuses otsustada, kas

lisaks revisjonikomisjonile tellida ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollima

ka muu isik väljapoolt ühistut.

8.3. Apellant on tuginenud apellatsioonkaebuses muu hulgas sellele, et kuna hageja ei lasknud

protokollida oma vastuväidet 26.07.2012 otsusele, siis puudus tal õigus nõuda otsuste

kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 3 järgi ning maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi

vaatamata.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi selline seisukoht ei ole põhjendatud.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellant ei ole maakohtu menetluses eelmärgitud asjaolule

tuginenud ning apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et selle asjaolu esitamata jätmine

oleks tingitud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumisest.

8

Teiseks märgib ringkonnakohus, et tuginemine MTÜS § 24 lg-le 3 ei ole ka sisuliselt

põhjendatud. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes

rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS §-s 13 on

reguleeritud korteriühistu liikme poolt korteriühistu otsuste vaidlustamine (õigus kolme kuu

jooksul kohtusse pöörduda) ning seda ilma vastuväite protokollimiseta. Seega üldkoosoleku

protokollis vastuväite protokollimata jätmine ei võtnud hagejalt õigust esitada kohtusse hagi

üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus

15.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63.05.

8.4. See, kas juriidilist isikut esindab kohtus ainult tema seaduslik esindaja või lisaks

viimasele ka lepinguline esindaja, oli kostja seadusliku esindaja otsustada. Asja materjalidest

ei nähtu, et kostja seaduslik esindaja oleks esitanud maakohtule mingi taotluse seoses

vajadusega omada õigusteadmistega lepingulist esindajat. Tegemist oli korteriühistu tegevust

puudutava vaidlusega ning eelduslikult on korteriühistu juhatuse liige pädev vastavas

valdkonnas ühistut esindama. Apellatsioonkaebuses esitatud etteheide maakohtule seoses

poolte võrdsuse põhimõtte väidetava rikkumisega (hagejal oli lepinguline esindaja) on

alusetu. Samas ei ole apellant ka märkinud, millised asjakohased väited ja tõendid jäid tal

maakohtus seetõttu esitamata.

8.5. Ekslik on apellandi väide, et maakohus on asja lahendamisel tuginenud korteriomandi

seadusele. Vaidlustatud otsuse p-s 13 on maakohus märkinud, et hageja tuginemine KOS § 19

lg-le 3 ei ole asjakohane. Nimetatud asjaolu on maakohtu istungi protokollist nähtuvalt ka

pooltega arutatud ning arusaamatu on apellandi seisukoht, et maakohtu otsus ei ole kooskõlas

sellega, mida arutati kohtuistungil.

8.6. Tühist otsust ei ole võimalik seaduse kohaselt kinnitada ning apellatsioonkaebusele

lisatud kostja 19.02.2013 üldkoosoleku protokoll oleks asjakohane juhul, kui nimetatud

üldkoosolekul oleks vastu võetud sisuliselt samasugune otsus ja sellega oleks varasema otsuse

tühisuse alused kõrvaldatud. 19.02.2013 üldkoosoleku protokollist seda ei nähtu ning ainuüksi

see, et ühistu liikmeid rahuldas vaidlusaluse 2012 üldkoosoleku reklaamimine, ei kõrvalda

26.07.2012 üldkoosoleku tühisuse aluseid.

9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja