3-13-643/49 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juunil 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-13-643

Haldusasi

AS Tulika Takso kaebus Siseministeeriumi kantsleri 5.

veebruari 2013. a käskkirja nr 1-5/22 p-de 3 ja 4 ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 11. märtsi 2013. a

otsuse nr 24-13/139353 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Tulika Takso, volitatud

esindaja v.adv vanemabi Veiko Vaske

Vastustaja (hankija) – Siseministeerium, volitatud

esindajad Jaana-Helen Luik ja Anu Rebane

Kolmas isik – AS Tallink Takso, volitatud esindaja

v.adv Aare-Heino Raig

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. mai 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Tallink Takso ja Siseministeeriumi apellatsioon-

kaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 6. mai 2013 otsus muutmata ning AS Tallink Takso ja

Siseministeeriumi apellatsioonkaebused rahuldamata.

2. Välja mõista Siseministeeriumilt AS Tulika Takso kasuks 2185,56 eurot õigusabiku-

lude katteks. AS Tallink Takso menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25. juunil 2013 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassat-

sioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõus-

oleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkae-

buse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-643

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siseministeerium avaldas 6. detsembril 2012 riigihangete registris hanketeate avatud han-

kemenetluse teel raamlepingu sõlmimiseks riigihankes „Taksoteenuse ostmine Siseministee-

riumile ja tema valitsemisala asutustele“ (viitenumber 139353). Pakkumused esitasid AS Tu-

lika Takso ja AS Tallink Takso.

2. Hankija esitas 18. jaanuaril 2013 AS-le Tulika Takso teabepäringu, milles küsis selgitust

pakkumuse õigusaktidele vastavuse kohta seoses sellega, et AS Tulika Takso poolt pakutud

tariifid olid kõrgemad tema kodulehel avaldatud hinnakirjast. Hankija arvates peavad pakutud

tariifid pakkumuse nõuetekohaseks täitmiseks olema kirjaliku otsusega kehtestatud, sisestatud

taksomeetrisse ja kohandamistunnistusele ning fikseeritud hinnakirjas ja sellest lähtuvalt peab

pakkuja osutama teenust hankijale sama hinnakirja alusel nagu teistele klientidele.

3. AS Tulika Takso vastas hankijale 22. jaanuaril 2013, et hankedokumentide kohaselt ei ole

teenuseosutajal õigust lepinguperioodi vältel teenuse hinda tõsta, kuid suure tõenäosusega

kahe aasta jooksul taksoteenuse kulud tõusevad. Sellepärast arvestas AS Tulika Takso oma

pakkumuses võimalike kulude ja sellest tuleneva hindade tõusuga. AS Tulika Takso kinnitas,

et teenindab hankijat kuni avaldatud tariifide tõusuni praeguste tariifide alusel ja täidab kõiki

õigusakte, mis reguleerivad taksoteenuse osutamist. Õigusaktidest ega hankedokumentidest ei

tulene keeldu leppida pikaajalises raamlepingus kokku kõrgemaid maksimumhindu, võrreldes

raamlepingu sõlmimise hetkel kehtiva (avaliku) hinnakirjaga. Kokkulepitud maksimumhind ei

mõjuta vedaja kohustust osutada igal hetkel teenust vastavalt avalikule hinnakirjale.

4. Siseministeeriumi kantsleri 5. veebruari 2013. a käskkirja nr 1-5/22 punktiga 3 otsus-

tati AS Tulika Takso pakkumus tagasi lükata ja punktiga 4 tunnistati edukaks AS Tallink Tak-

so pakkumus.

Otsuse kohaselt ei vasta AS Tulika Takso pakkumuse maksumus majandus- ja kommunikat-

siooniministri 26. mai 2004. a määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo

ja pagasiveo üldeeskiri“ § 15 lg-le 8 ja § 18 lg-le 1, samuti Tallinna Linnavolikogu 19. juuni

2012. a määrusega nr 16 kinnitatud „Tallinna taksoveo eeskirja“ § 7 lg 2, 3, 4 ja 5 ning § 8 lg

1 nõuetele ja on seetõttu vastuolus hankedokumentide lisas 1 „Raamlepingu eseme tehniline

kirjeldus ja tellitavad kogused“ esimeses lõigus esitatud teenuse õigusaktidele vastavuse nõu-

dega, lisa 1 punktidega 7, 9 ja 11, hankedokumentide lisa 2 „Raamlepingu projekt“ punktiga

4.2.1 ja hankedokumentide lisa nr 3 „Hankelepingu projekt“ punktiga 4.2.1. AS Tulika Takso

teenustele kehtib pakkumuse esitamise hetkel teistsugune hinnakiri, kui on esitatud pakkumu-

ses ning AS Tulika Takso pakutud tariifide kohta pole tehtud õigusaktides nõutavat kirjalikku

otsust. Seega oleks pakutud hindadega teenuse osutamine vastuolus kehtivate õigusaktidega,

kuna taksoteenuse osutamisel ei ole lubatud rakendada taksosse paigutatud hinnakirjas toodud

ja taksomeetrisse sisestatud tariifidest kõrgemaid tariife. Hankija ei ole küsinud tulevikus keh-

testatavaid hindu, vaid maksumust, mille alusel on pakkuja valmis hakkama teenust osutama

kohe pärast hankelepingu sõlmimist. Pakkumus on siduv ja lõplik, mida ei saa pärast esitamist

enam muuta.

5. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 11. märtsi 2013. a otsusega nr 24-

13/139353 jäeti rahuldamata AS Tulika Takso vaidlustus Siseministeeriumi kantsleri 5. veeb-

ruari 2013. a käskkirja nr 1-5/22 peale. Otsuse põhjenduste kohaselt ei võimalda hankedoku-

mendid tõlgendust, et lubatud on pakkuda maksimumhindu, ainus võimalus teenuse osutamise

hinda muuta tuleneb HD p-dest 5.7 ja 5.8, mis näevad ette läbirääkimised hinna alandamiseks

vähemalt üks kord kuue kuu jooksul. VAKO nõustus otsuses kaebajaga, et pakkumus ei pida-

nud vastama pakkumuse esitamise ajal kehtivale hinnakirjale. Samas leidis VAKO, et hankija

ei saanud eeldada, et kaebaja muudab raamlepingu või hankelepingute sõlmimise ajaks oma

3-13-643

3(10)

avalikku hinnakirja ja pakutud hindadega teenuse osutamine oleks olnud õigusaktidega vastu-

olus. Pakkumused maksimumhindadele ja tegelikele teenuse osutamise hindadele pole võrrel-

davad.

6. AS Tulika Takso esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi kantsleri 5.

veebruari 2013. a käskkirja nr 1-5/22 p-de 3 ja 4 ning VAKO 11. märtsi 2013. a otsuse nr 24-

13/139353 tühistamiseks.

Hankija poolt viidatud õigusnormid ei ole antud õigussuhtele kohaldatavad. Kaebaja ärimudel

põhineb frantsiisilepingul, kus sama kaubamärgi all pakuvad oma nimel taksoteenust erinevad

ettevõtjad. Kaebaja ei ole taksoteenuse osutamisel hankijale ÜTS tähenduses vedajaks. Pakku-

ja, kes ise raamlepingu alusel vedajana ei tegutse, ei saa järgida vedajale kehtestatud norme

tariifide kehtestamise ja taksomeetrisse programmeerimise osas. Taksoveo alguseks on telli-

muse esitamine sõidu teostamiseks. Seega ei olnud hankijal alust spekuleerida, nagu kavatseks

kaebaja hakata pärast raamlepingu sõlmimist teenust osutama vastuolus õigusaktidega. Keeld

leppida juriidiliste isikute vahelistes pikaajalistes lepingutes kokku avalikest hinnakirjadest

erinevaid tariife oleks vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega.

Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on alusetu. Hankijal ei olnud pakkumuste kontrollimisel

võimalik kontrollida, milline saab olema pakkujate hinnakiri raamlepingu sõlmimise hetkel

või kogu raamlepingu täitmise perioodil. Järelikult ei olnud hankijal võimalik jõuda ka järel-

dusele, et pakkuja poolt pakkumuses esitatud hinnad ei vasta pakkuja hinnakirjale raamlepin-

gu täitmise ajal, isegi kui selline nõue oleks hankedokumentidest tulenenud. Kaebaja kodule-

hel esitatud hinnakiri ei oma ÜTS kohaselt õiguslikku tähendust. Alltöövõtjate avalikke hin-

nakirju ei ole pakkujatel kuidagi võimalik kehtestada. Hankedokumentides puudusid nõuded

pakkuja või alltöövõtjate avalike hinnakirjade sisu kohta. Nõudest kinnitada teenuse osutamist

kooskõlas õigusaktidega ei tulene nõuet muuta seoses riigihankes osalemisega etteulatuvalt

avalikku hinnakirja.

Kaebaja on esitanud hinnakirja oma pakkumuses, mis omandab koos pakkumusega õigusjõu

alates hankelepingu sõlmimise hetkest. Kuna kaebajal ei ole ühtegi taksot ega taksomeetrit,

siis ei ole kaebajal ka vajadust oma hinnakirja taksomeetrisse sisestada ega taksole kinnitada.

Kaebaja tagab pakkumusega ja seeläbi ka lepingus, et raamlepingu alusel osutatavate veotee-

nuste eest ei küsi ta hankijalt raamlepingu kehtivuse ajal ühegi tariifi osas kõrgemat hinda, kui

on pakkumuses kaebaja juhatuse liikme allkirjaga kinnitatud hinnakiri.

Väide, nagu oleks kaebaja 22.01.2013 selgitusega hankijale oma pakkumuse maksumust

muutnud, ei vasta tõele. Hindade osas soovis kaebaja anda hankijale võimalikult täpset teavet

oma alltöövõtjate poolt rakendatavatest hinnakirjadest ja kinnitas, et kuni hindade võimaliku

muutumiseni antakse tariifidest hankijale allahindlust kehtiva avaliku hinnakirja tariifideni.

Pakkujatel käesolevas riigihankes pole võimalik garanteerida, et ükski vedaja, kes lepingut

alltöövõtjana täidab, ei kehtestaks madalamaid tariife, kui on pakkumuses nimetatud. Järeli-

kult saab ka raamlepingus kokkulepitavate hindade puhul olla objektiivselt tegu üksnes mak-

simumhindadega.

Avalik hinnakiri on pakkumuseväline asjaolu, mis iseloomustab pakkuja majandustegevust.

Kui hankija arvates ei võimalda teatud piisavalt kõrgeid numbrilisi väärtusi sisaldava avaliku

hinnakirja puudumine kaebajal pakutud tingimustel raamlepingut täita, saaks see olla argu-

ment pakkuja kvalifikatsiooni, mitte pakkumuse vastavuse kontrollimisel.

7. Siseministeerium palus AS Tulika Takso kaebus rahuldamata jätta.

HD tingimuste kohaselt ei ole küsitud riigihankes maksumust, mis hakkab kehtima tulevikus,

vaid küsitud on maksumust, mille alusel teenuse osutaja on valmis teenust osutama koheselt

pärast hankelepingu sõlmimist ning mis on lõplik ja pakkujale siduv kogu hankelepingu pe-

3-13-643

4(10)

rioodil. Vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud sõiduauto päevane sõidukilomeetri tariif ja

sõiduauto öine sõidukilomeetri tariif olid pakkumuse vastavuse kontrollimisel kõrgemad kae-

baja kehtivas hinnakirjas fikseeritust.

Pakkumuste nõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgiks on tagada pakkujate võrdne kohtle-

mine. Kui üks pakkujatest on esitanud pakkumuse maksimumhindadele ja teine pakkumuse

teenuse osutamise hindadele, siis need pakkumused ei ole võrreldavad ja HD tingimustele

mittevastava pakkumuse tagasilükkamine on kooskõlas RHS § 47 lõikega 2.

Uus on kaebaja väide, et vaidluse esemeks on see, kas hankijal oli alus lükata kaebaja pakku-

mus tagasi põhjusel, et kaebaja kaubamärki kasutavad vedajad kohaldavad hetkel pakkumuses

nimetatutest erinevaid, sh kahe tariifi osas madalamaid hindu. Hankija ei ole pakkumust sel

põhjusel tagasi lükanud. Samuti on kaebaja kohtule esitatud kaebuses asunud uuele seisukoha-

le, et hankija poolt viidatud õigusnormid ei kohaldu kaebajale isiklikult ega sõlmitavale raam-

lepingule. Jääb arusaamatuks, kuidas saab pakkuja jõuda järeldusele, et HD-s esitatud tingi-

mused ei kehti tema suhtes. Ehkki kaebaja on asunud seisukohale, et tema hinnakirju kehtes-

tada ei saa, on ta varasema menetluse käigus hankijale kinnitanud Tulika Takso AS avalike

hinnakirjade olemasolu ning esitanud vastavad hinnad pärast hankija selgitusnõuet.

Arusaamatu on väide, et taksoveo algusena ei ole ÜTS alusel võimalik käsitleda varasemat

ajahetke, kui on tellimuse esitamine sõidu teostamiseks. RHS § 43 lõike 1 kohaselt on pakku-

mus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakku-

muste esitamise tähtpäevast. Hankija ei nõustu ka väitega, nagu oleks vaidlusaluse otsuse näol

tegemist pigem pakkujate kvalifitseerimise otsusega. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt

on asutud sisuliselt vaidlustama hanke tingimusi, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud.

8. AS Tallink Takso palus AS Tulika Takso kaebus rahuldamata jätta.

Kaebaja väide, nagu poleks tema näol tegemist vedajaga ÜTS mõttes, on väär. Majandustege-

vuse registri kohaselt on kaebajale väljastatud taksoveo tegevusluba nr TVL000603. Seega on

täidetud ÜTS § 2 p 2 tingimused. Lisaks on Majandustegevuse registri andmetest nähtuvalt

ebaõige kaebaja väide, et talle pole väljastatud ühtegi sõidukikaarti.

Raamlepingu ja hankelepingu projektist nähtuvalt kohustub lepingu sõlminud pakkuja osuta-

ma hankijale taksoteenust. Kaebaja pidi pakkumust esitades teadvustama, et ta peab alltöövõt-

jatega sõlmitavate lepingutega tagama, et hankijale osutatava taksoteenuse maksumus ei üle-

taks vedaja taksomeetrisse programmeeritud hindu. Väide, nagu puuduks kaebajal tema kau-

bamärki kasutavate taksode hinnakirja üle igasugune kontroll, ei ole usaldusväärne. Kui see

vastakski tõele, poleks kaebajal olnud mõtet hankel üleüldse osaleda.

VAKO on oma otsuses õigesti järeldanud, et hanketingimuste kohaselt tuli pakkumuses esita-

da teenuse hind, mille saab üheselt fikseerida raamlepingus. Õige on ka VAKO järeldus, mille

kohaselt nimetatud hind ei tohi olla kõrgem pakkuja kehtivas hinnakirjas fikseeritud hinnast.

Kolmas isik esitas pakkumuse, milles toodud hinnad on tema poolt kehtestatud hinnakirjaga

võrreldes soodsamad. Kaebaja pakkumuses olid mõned hinnad küll tema poolt kehtestatud

hinnakirjaga võrreldes soodsamad, kuid pakkumusse märgitud kaks olulist tariifi olid hinna-

kirjaga võrreldes kallimad. Taksoteenuse osutamine hinnakirjas näidatust ja taksomeetrisse

programmeeritud hindadest kõrgema hinnaga on keelatud.

Ebaõige on kaebuses läbivalt kajastatud väide, mille kohaselt on võimalik pakkumuses kajas-

tada vaid maksimumhindu. Ühtegi hankedokumendi sätet polnud võimalik tõlgendada nii, et

pakkumusse märgitud hind on maksimumhind. Pakkumusse märgitud hinnad on pakkujale

siduvad ja lõplikud hinnad.

3-13-643

5(10)

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 6. mai 2013. a otsusega AS Tulika Takso kaebuse, tü-

histas Siseministeeriumi kantsleri 5. veebruari 2013. a käskkirja nr 1-5/22 punktid 3 ja 4 ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 11. Märtsi 2013 .a otsuse nr 24-13/139353. Siseministeeriu-

milt mõisteti AS Tulika Takso kasuks menetluskulude katteks 5929,67 eurot.

Pakkumus on selle tegija suhtes siduv. Hankeleping sõlmitakse pakkumuses toodud tingimus-

tel ja nende muutmine pole reeglina lubatud. Samas puudub sisuline ja majanduslik loogika

selles, et pakkujal keelatakse tema tahte vastaselt hankelepingut täita temale kahjulikematel

tingimustel. Oluline on, et hankija positsioon ei halveneks. Seda kinnitab ka RHS § 71.

Maksimumhinna pakkumine ei olnud vastuolus seadusega. Pakkumuse tagasilükkamine oli

ebaõige, sest hankija otsuses nõuti alusetult hindade vastavust pakkumuse tegemise ajal kehti-

vate tariifidega. Need ei oma aga mingit tähtsust, kuna oluline on tagada teenuse osutamise

ajal kehtivate nõuete järgimine. Teenuse osutaja võib oma tariife muuta sisuliselt kogu aeg.

Piirang seisneb selles, et tulenevalt pakkumusest ei saa need tariifid olla kõrgemad kaebaja

pakkumuses toodutest.

Hankijal on põhimõtteliselt võimalik nõuda, et ta peab saama maksta teenuse osutamise ajal

kehtivatest tariifidest kõrgemat tasu. Kui sellise nõudmise esitamise ainus eesmärk oleks luua

kunstlikult olukord, kus teenuse pakkuja on sunnitud rikkuma avalik-õiguslikke regulatsioone

(kehtivatest tariifidest suurema tasu võtmine taksoteenuse eest), mis toob kaasa avalik-

õiguslikud tagajärjed ja ka hankelepingu rikkumise, on tegemist õiguse kuritarvitamisega, mis

on TsÜS § 138 järgi keelatud.

Kaebaja pakkumus järgib etteantud nõudeid ning seda saab võrrelda teise pakkumusega. See-

juures möönis hankija kohtuistungil, et on pakkumusi võrrelnud. Kuna kaebaja pakutud n.ö

maksimumhind on niikuinii madalam konkurendi pakutud hinnast, ei saa sellest soodsast hin-

nast omakorda veel allahindluse tegemine kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist. Kusagilt ei tule-

nenud, et pakkumuses toodud hind peab vastama pakkumuse tegemise ajal kehtivatele tariifi-

dele. Asjakohatu on väita, et kui teine pakkuja oleks teadnud, et võimalik on pakkuda n.ö

maksimumhindu, oleks ta teinud teistsuguse pakkumise – praegusel juhul saaks see tähendada

ainult seda, et kolmas isik oleks oma niigi kõrgema hinna asemel saanud pakkuda veelgi kõr-

gemat hinda – see poleks aga mõjutanud hanke tulemust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Siseministeerium esitas 16. mail 2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS

Tulika Takso kaebus rahuldamata.

Kaebaja pakkumus lükati tagasi, kuna esitatud sõiduauto päevane sõidukilomeetri tariif ja öine

sõidukilomeetri tariif olid kaebaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel kõrgemad kaebaja

kehtivas hinnakirjas fikseeritust. HD-s ei ole ette nähtud võimalust pakkuda hinda tulevikuks.

Pakkumuses tuli esitada hinnad, mille alusel tuleb hakata teenust osutama koheselt pärast

hankelepingu sõlmimist ja mis on lõplikud.

Kaebaja pakkumuses ei ole kirjas, et pakkuja on esitanud maksimumhinnad. Pakutud on konk-

reetseid hindasid. Hankija lähtub pakkumuse vastavaks tunnistamisel pakkumuses esitatud

andmetest ega saa arvesse võtta hilisemate selgituste käigus esitatud argumente. Hankija ei

saa arvestada kaebaja selgituses toodud kinnitust, et ta on valmis pakkuma kuni uute hinnakir-

jade kehtestamiseni kehtivates hinnakirjades kinnitatud hindu.

Kui halduskohus peab õiguspäraseks hetkel kehtiva hinnakirja alusel teenuse osutamist (otsu-

se p-d 9, 12, 13), siis pole selge, millisest hinnast peab hankija pakkumuse edukaks tunnista-

3-13-643

6(10)

misel lähtuma. Puudub seaduslik alus kaebaja pakkumuse hindamisel lähtuda hindadest, mis

ei tulene pakkumusest, või pakkumuses esitatud hindadest, mis kaebaja selgituste kohaselt ei

olegi tegelikud hinnad, mille alusel taksoteenust osutama hakatakse. Halduskohtu järelduste

kohaselt peaks hankija sõlmima hankelepingu, milles on fikseeritud maksimumhinnad, kuid

puudub teadmine, milliste hindade alusel teenust igapäevaselt osutatakse.

Halduskohtu eeldus, et kaebaja pakkumus on soodsam, pole leidnud tõendamist ja väljub koh-

tuliku kontrolli piiridest. Kui üks pakkujatest on esitanud pakkumuse maksimumhindadele ja

teine teenuse osutamise reaalsetele hindadele, siis ei ole need pakkumused võrreldavad.

Väär on halduskohtu järeldus, et maksimumhinna pakkumine pole vastuolus seaduse mõtte ja

eesmärgiga. Hankedokumendid ei näinud ette võimalust pakkumuse esitamiseks maksimum-

hindadega ega tingimuslikku pakkumuse esitamist. Samuti ei oma pakkumuse edukaks tunnis-

tamisel tähtsust HD punktid 5.7 ja 5.8. Võimalus hinna alandamiseks toimub läbirääkimiste

teel ja edukaks tunnistatud pakkujaga, kes on esitanud HD tingimustele vastava parima pak-

kumuse ja kellega on hankeleping sõlmitud. Käesolevas asjas pole küsimus lepingu täitmises

ega hinna alandamises, vaid pakkumuse vastavaks tunnistamises. Ühtlasi on halduskohus

leidnud, et kaebaja on kinnitanud, et järgib kõiki kehtivaid õigusakte ning sellest piisab. Selli-

ne pakkumuses esitatud üldine kinnitus ei saa olla aluseks pakkumuse vastavaks tunnistamise

üle otsustamisel, kui pakkumusest endast ilmneb selgelt tingimustele mittevastavus.

Halduskohus tühistas nii VAKO 11.03.2013 otsuse nr 24-13/139353 kui Siseministeeriumi

kantsleri 05.02.2013 käskkirja nr 1-5/22 punktid 3 ja 4. Samas on halduskohus jätnud VAKO

otsuse tühistamise põhjendamata.

11. AS Tallink Takso esitas 16. mail 2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS

Tulika Takso kaebus rahuldamata.

Kaebaja pakkumuse maksumuses toodud kaheksast hinnanäitajast kaks on esitatud n-ö mak-

simumhindadena. Samas hankedokumentide tingimuste kohaselt ei küsitud tulevikus kehtima

hakkavat teenuse maksumust. Samuti pole võimalik hilisemate selgitustega oma pakkumust

muuta ega esitada tingimuslikku pakkumust.

Kui hanketingimused oleks ette näinud teenuste maksimumhinnad, oleks kolmas isik pakku-

muse hindade osakaalu teisiti struktureerinud. Sellisel juhul oleks saanud arvestada, et teenuse

osutamise perioodi jooksul kasvavaid muutuvkulutusi ei pea perspektiivselt koheselt katma

erinevate lõpphinna komponentide kogumina. Hanke võitmise nimel oleks saanud neid teatud

perioodi jooksul edasi lükata, tõsta muutuvkulude tõustes ka vastavat lõpphinna komponenti

ning hoida samal ajal püsikulusid katva hinnakomponendi kohe esialgsel minimaalsel tasemel.

Sellisel juhul oleks kolmas isik parema pakkumuse nimel sõidukilomeetri päevase ja öise ta-

riifi tulevikuväärtust tõstnud, kuna neid hindasid mõjutab kõige rohkem kütuse- ja tööjõukulu.

Ühtlasi oleks kolmas isik oma pakkumuses oluliselt langetanud sõidu alustamise tasu, mis on

püsikuludele suunatud ja vähem kulutundlik komponent hinnas, kuid mille osakaal pakkumise

hindamisele vaidlusaluses hankes on suur.

Kui hanketingimustega oleks tulevikuhindade pakkumine võimalik olnud, oleks hankemenet-

luses osalenud rohkem pakkujaid – odavama hinnaklassi taksoteenust osutavaid ettevõtjad,

kes tegutsevad madalate hindade nö viimase piiri peal ega saa lubada tänaste hindade fiksee-

rimist kaheks aastaks. Hinnadünaamika lubatavuse korral oleksid nad võinud olla hankeme-

netluses konkurentsivõimelised.

Hankija pidi pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuvastama, kas pakkumuses esitatud hinda-

dega on teenuse osutamine lähtuvalt valdkonda reguleerivatest õigusaktidest võimalik. Hanki-

ja ei saanud lähtudes eeldusest, et võib olla kaebaja muudab raamlepingu ja hankelepingute

3-13-643

7(10)

sõlmimise või teenuseosutamise ajaks oma hinnakirja. Teenuse hinna kujundamine on HD

tingimustega hankija poolt täpselt reguleeritud, mistõttu peavad hankija ja pakkuja sellest ka

lähtuma. Vaatamata kaebaja poolt peale pakkumise tegemist antud kinnitusele, et tegelikult ei

hakka ta teenust osutama päevase ja öise sõidukilomeetri osas pakutud hinnaga, ei ole ta HD

punktide 5.7 ja 5.8 valguses selleks kohustatud.

12. AS Tulika Takso palub Siseministeeriumi ja AS Tallink Takso apellatsioonkaebused

rahuldamata jätta.

Halduskohus on otsuse punktis 16 selgelt kokku võtnud vaidluse tegeliku sisu – hankijal ei

olnud alust keelata hinna pakkumist üle pakkumuse tegemise hetkel kehtivate tariifide. Hanki-

jal puudus alus lükata pakkumust tagasi lihtsalt seetõttu, et potentsiaalselt võib kaebaja küsida

hankelepingu täitmise eest vähem raha, kui on hankelepingus kokku lepitud. Ka on haldusko-

hus väljendanud, et pakkumus on hankedokumentidele vastav. Kuna vaidluse esemeks on

pakkumuse tagasilükkamine, ei olegi vajadust kontrollida tervikuna pakkumuse vastavust.

Hankija ei ole suutnud siiani selgitada, kuidas saab tariif, mida pakutakse tulevase hankele-

pingu täitmiseks, olla vastuolus taksoteenuste regulatsiooniga, mis reguleerib teenuse osuta-

mist reaalajas.

Pakkumuse maksumus on kaebaja pakkumuses kirjas. Maksumus ei ole tingimuslik, seda ei

ole muudetud ning kaebaja ei ole väitnud, et ta ei loe ennast esitatud maksumusega seotuks.

Täiendava hinnaalanduse lubadus ei mõjuta pakkumuse maksumust, vaid selle eesmärk oli

kinnitada hankijale, et juhul kui avalik-õiguslikest normidest tulenevalt ei saa konkreetse veo

eest hankijalt hankelepingus sätestatud tasu nõuda, siis peab kaebaja ennast igal juhul seotuks

pakkumuses antud kinnitusega, et teenuse osutamisel järgitakse kõiki kehtivaid õigusakte ja

vastava avalik-õigusliku piirangu puhul küsitakse hankijalt veo eest ka vähem tasu, kui oli

pakkumuses nimetatud.

Kolmas isik väidab, et „tulevikuhindade“ esitamise võimaluse korral oleks ta esitanud parema

pakkumuse. Sellisel väitel puudub majanduslik loogika. Väide, et „hanke võitmise nimel“

oleks kolmas isik saanud muutuvkulude komponentide hinnatõusu teatud perioodil edasi lüka-

ta, on ebaloogiline, kuna pakkumuste hindamise ja hanke võitmise aluseks saavad olla ainult

pakkumuses nimetatud hinnad ja nende tõstmine ei ole lepingu perioodil võimalik. Vaidlus-

esemega seostamatud on ka väited võimalike kolmandate isikute osalemise kohta riigihankes.

Halduskohus on otsuse punktis 9 õigesti märkinud, et puudub põhjendatud alus keelata pakku-

jal osutamast teenust talle ebasoodsamatel tingimustel. Riigihanke korraldamise eesmärk on

saada hankijale majanduslikult soodsaim pakkumus ja kui pakkuja täidab lepingut endale eba-

soodsamatel ehk siis hankijale veelgi soodsamatel tingimustel, ei saa see olla riigihanke kor-

raldamise üldpõhimõtetega vastuolus.

Taksoteenuste õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on vahetu taksoteenuse osutaja kohustuste

reguleerimine õigussuhtes, kus tarbija ostab vedajalt reaalajas taksoteenust. Vaidlusaluse rii-

gihanke tulemusel sõlmitava lepingu alusel sellist suhet vedaja ja teenuse kasutaja vahel ei

teki. Kaebaja saab kinnitada õigusnormide täitmist teenuse osutamisel, kuid mitte isiklikult

täita vedaja kohustusi. Relevantne pole argument, et pakkumus ei vastanud kaebaja kodulehel

olnud „kehtivale“ hinnakirjale, kuna õiguslik tähendus „kehtiva“ avaliku hinnakirja mõistes

on ainult vedaja poolt oma taksomeetritesse sisestatud hinnakirjal. Vaidlusaluses riigihankes

on ainus kaebaja asjassepuutuv hinnakiri see, mis esitati pakkumuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebaja pakkumine lükati tagasi RHS § 44 lg 2 alusel põhjendusega, et esitatud pakkumus

ei vasta HD-s esitatud tingimustele. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks oluline leida

3-13-643

8(10)

vastus küsimustele, kas HD-s olid esitatud tingimused, millele hankija pakkumust tagasi lüka-

tes tugines ning kui sellised tingimused olid esitatud, kas kaebaja neile tingimustele vastas.

Oluline pole praegu leida vastust küsimusele, kas pakkujal õnnestub pakutud hindadega pak-

kuda teenust nii, et see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

14. Käskkirjas viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2004. a määruse nr

141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 15 lg 8 ja § 18

lg 1 näevad ette, et kõik taksomeetrisse sisestatud taksoteenuste tariifid peavad olema kantud

taksomeetri kohandamise tunnistusele ning taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu jär-

gi. Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012. a määrusega nr 16 kinnitatud „Tallinna taksoveo

eeskirja“ § 7 lg 2, 3, 4 ja 5 ning § 8 lg 1 näevad ette, et taksoteenuse tariifid kehtestab vedaja

kirjaliku otsusega, tariifina võib esitada ühe rahalise väärtuse iga hinna komponendi kohta,

tariifid tuleb programmeerida taksomeetrisse ning hinnakirjas võib esitada üksnes taksomeet-

risse programmeeritud ja kohandamistunnistusele märgitud tariife. Käskkirja kohaselt ei vasta

pakutud teenus neile normidele.

Käskkirjas on leitud, et pakkumus on vastuolus HD lisas 1 „Raamlepingu eseme tehniline

kirjeldus ja tellitavad kogused“ esimeses lõigus esitatud teenuse õigusaktidele vastavuse nõu-

dega, lisa 1 punktidega 7, 9 ja 11, hankedokumentide lisa 2 „Raamlepingu projekt“ punktiga

4.2.1 ja hankedokumentide lisa nr 3 „Hankelepingu projekt“ punktiga 4.2.1.

Tehnilises kirjelduse esimene lõik on järgmine: "Teenust pakutakse kooskõlas järgmiste õi-

gusaktidega: Ühistranspordiseadus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004 mää-

rus nr 141F "Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri", Majan-

dus- ja Kommunikatsiooniministri 20.010.2006 määrus nr 88 "Taksomeetri kohandamise tin-

gimused ja kord ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel" ja Tallinna Linnavolikogu

19. juuni 2012. a määrusega nr 16 kinnitatud „Tallinna taksoveo eeskirjaga“ jt taksoteenuse

osutamist reguleerivate ning teenuse osutamise hetkel kehtivate õigusaktidega.

Lisa 1 p 7 nägi ette, et taksoteenustele tariifide pakkumisel peab igale komponendile ette nä-

gema vaid ühe rahalise väärtuse, p 9, et tariifid peavad olema programmeeritud taksomeetrisse

ning seal ei tohi olla selliseid tariife, mis ei ole taksomeetri kohandamise tunnistusel, p 11, et

kõik taksomeetrisse sisestatud tariifid peavad olema kantud taksomeetri kohandamise tunnis-

tusele.

Lisa 2 p 4.2.1 ja lisa 3 p 4.2.1 näevad ette, et täitja kohustub "osutama Tellijale teenust vasta-

valt Tellija poolt esitatud vajadusele tema poolt esitatud tellimuse alusel käesolevas Lepingus

ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ning kooskõlas Eesti Vabariigis taksoteenu-

se osutamist reguleerivate kehtivate õigusaktidega".

Faktilise asjaoluna märgiti pakkumise tagasilükkamise otsuses, et Tulika Takso AS teenustele

kehtib pakkumise esitamise hetkel teistsugune hinnakiri, kui see on esitatud riigihanke pak-

kumuses ja kuna pakutud sõidutariifide maksumuse kohta taksoteenust reguleerivates õigus-

aktides sätestatud korras kirjalikku otsust tehtud pole ning pakutud hinnad ei vasta ka kõigile

taksomeetrisse programmeeritud ja kohandamistunnistusele märgitud taksoteenuste hindadele,

oleks Tulika Takso AS poolt taksoteenuse osutamine pakutud hindadega vastuolus kehtivate

õigusaktidega.

15. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja VAKO seisukohaga, et HD-s oli pakkujatele sea-

tud tingimuseks, et nad ei tohi pakkuda kõrgemat hinda, kui kirjaliku otsusega kehtestatud ja

taksomeetrisse sisestatud. Nagu otsuse eelmises punktis tsiteeritud käskkirja aluseks olnud

3-13-643

9(10)

normidest selgub, sellist sõnaselget keeldu neist ei tulene ning ringkonnakohtu arvates ei saa

ka HD tingimuste tõlgendamise teel jõuda tulemusele, et hankija kehtestas teenuse tehnilise

tingimusena teenusele maksimumhinna - pakkumuse hetkel vedaja poolt kirjaliku otsusega

kehtestatud ja taksomeetrisse kantud tariifid. HD lisade 1, 2 ja 3 vastavad punktid näevad ette,

et teenust tuleb osutada kooskõlas teenust reguleerivate õigusaktidega, kuid pakkuja on kinni-

tanud, et ta kavatseb seda teha. Vastupidist pole praegusel etapil võimalik kuidagi eeldada,

eriti olukorras, kus tariifid on vedaja kehtestada ning otsuse tegemisel on oluline järgida üks-

nes kirjalikku vormi - protseduur ei saa olla aeganõudev.

16. Ka siis, kui lähtuda hankija poolt pakkujale täiendavalt esitatud küsimustele antud vastu-

sest - pakkuja kavatseb osutada teenust vastavalt teenuse osutamise hetkel kehtivale takso-

meetri tariifile, kui see on pakutust madalam, ei saa pakkumust lugeda HD-le mittevastavaks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene HD tehnilisest kirjeldusest üldse tingimusi teenuse eest

pakutud hinnale. RHS § 32 lg 1 näeb ette, et tehniline kirjeldus sama seaduse tähenduses on

hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele

arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud ehitustööde hankelepingu

esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum või asjade

või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste

loetelu. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et asjade või teenuste oluliste tunnuste loetelu võib

hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhul-

gas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasu-

tusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vasta-

vuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist,

märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja -

tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid. RHS § 33 annab võimaluse võtta tehnilise

kirjelduse koostamise aluseks tehniline norm või selle puudumisel erinevad standardid.

17. Seega, kui tõlgendada vastustaja poolt koostatud teenuse tehnilist kirjeldust eelmises otsu-

se punktis riigihangetes tavapäraselt tehnilise kirjeldusena mõistetud asjaolude valguses, ei ole

hinna (või maksimumhinna) määramine tehnilise kirjelduse ülesanne. Käskkirjast jääb mulje,

et vastustaja on HD-s viidatud õigusakte käsitlenud mingil moel tehniliste normide või stan-

darditena, mille ükskõik millisest sättest ilmnev kõrvalekalle tähendab teenuse mittevastavust.

Mitmed nimetatud õigusaktides sätestatud nõuded kaitsevad tarbijat üllatuslike hindade

nõudmise eest - nõue panna hinnakiri parajas suuruses tekstiga aknale ja mitte nõuda sõidu

lõpetamisel suuremat hinda kui hinnakirjas. Seega pole kõik õigusaktides sätestatud nõuded

käsitletavad käesoleva hankelepingu esemeks olevale teenusele esitatavate nõuetena. Ka han-

kija ise on tehniliste tingimuste jaos toonud lisaks üldisele õigusaktidest kinnipidamise nõude-

le välja konkreetsed punktid, mille järgimist ta teenuse osutamisel nõuab. Kahtlust, et tehnilis-

te tingimuste p-d 9 ja 11 nõuavad, et taksomeetrisse oleks sisestatud hankelepingu tariifid,

aitab kõrvaldada asjaolu, et see poleks lihtsalt võimalik - vastasel korral ei saaks pakkuja osu-

tada muu hinnaga teenust teistele tarbijatele ning sellist nõuet pole hankija esitanud ka AS-le

Tallink Takso. Seega ei ole teenuse puudusena käsitletav asjaolu, et taksomeeter ei näita tarii-

fi, mis pakkumuses esitatakse ja hankelepingus kokku lepitakse. Tehniliste tingimuste p-dest

14 ja 15 tuleneb, et taksoteenuse kasutaja ei maksa sõidu eest sõidu lõpetamisel, samuti mitte

taksomeetri näidu järgi, seega ei saa öelda ka, et vedaja kasutaks reaalajas kõrgemaid tariife

kui hinnakirjas või sisestatud taksomeetrisse. Teenuse eest maksmine toimub lisa 1 p 14 koha-

selt vastavalt hankelepingus kokkulepitud tingimustele.

18. Seega on vastustaja ja VAKO tuvastanud ebaõigesti, et kaebaja pakkumus on mittevastav.

Kaebaja on pakkunud tariife vastavuses etteantud nõuetele ja arutlus maksimumtariifidest ja

tulevikku suunatud hindadest ei ole asjakohane. Kaebaja poolt vastustajale antud täiendavast

3-13-643

10(10)

seletusest ei tulene, et ta on oma pakkumust muutnud, pakkumuses on esitatud tariifid, mis on

üheselt fikseeritavad raamlepingus. Pakkumuses esitatud hinnad on võrreldavad teise pakkuja

hindadega ning võimaliku hankelepingu pooltele siduvad.

19. Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ei käsitlenud eraldi vastustaja käskkirja õi-

gusvastasust ja VAKO otsuse õigusvastasust. Kuna mõlemad aktid lähtusid ühesugusest põh-

jendusest ja halduskohus näitas ära, milles seisnes sellise lähenemise ebaõigsus, oli piisavalt

põhjendatud ka VAKO otsuse tühistamine.

20. Eeltoodust tulenevalt jäävad Siseministeeriumi ja AS Tallink Takso apellatsioonkaebused

rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. AS

Tulika Takso on taotlenud halduskohtus 654,11 euro riigilõivu ja 4467 euro õigusabikulude

väljamõistmist. Kohtuistungil osalemise eest nõudis kaebaja veel 808,56 eurot. Halduskohus

mõistis Siseministeeriumilt välja 5929,67 eurot Tulika Takso kasuks ning jättis kolmanda isi-

ku poolt taotletud 1115,40 eurot HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda. Apellatsioonime-

netluses on AS Tallink Takso taotlenud 639,11 euro riigilõivu ja 1265 euro õigusabikulude

väljamõistmist, kulude kandmine on tõendatud. AS Tulika Takso on taotlenud 2185,56 euro

õigusabikulude väljamõistmist, kulude kandmine on tõendatud. Kuna AS Tallink Takso apel-

latsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema kulud tema enda kanda. AS Tulika Takso me-

netluskulud tuleb välja mõista Siseministeeriumilt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise