2-12-30811/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-30811 Tsiviilasi E.J. hagi A.J. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 810 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): E.J. (isikukood: XXXX; elukoht: Kohtla- Järve XXXX), seaduslik esindaja J.I. , lepinguline esindaja Sergei Gromtsev Vastustaja (kostja): A.J. (isikukood: XXXX; elukoht: Ida- Virumaa Toila vald Voka alevik XXXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus muutmata. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

2 menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. E.J. esitas 8. augustil 2012. a Viru Maakohtule hagi A.J. vastu elatise väljamõistmiseks summas 250 eurot alates 1. juulist 2012. a kuni E.J. täisealiseks saamiseni 19. mail 2024. a.

Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja koos hagejaga alates 1. juulist 2012. a ning ei osale hageja ülalpidamises. Hageja ülalpidamiseks kulub kuus kokku 489,98 eurot (sh lasteaed Pillerkaar 40,98 eurot, huvikeskus 6 eurot, ujumisklubi 16 eurot, toit 145 eurot, TV ja internet 10 eurot, mänguasjad 15 eurot, vitamiinid ja ravimid 20 eurot, riided 45 eurot, jalatsid 17 eurot, raamatud 12 eurot, hügieenitarbed 18 eurot, puuja juurviljad ning kompvekid 90 eurot, kantseleitarbed 15 eurot, transpordikulud 12 eurot ja kino/teater 28 eurot). Hageja ema töötab SA Ida-Viru Keskhaiglas ning tema keskmine töötasu on umbes 500 eurot. Kostja on alates 1. märtsist 2005. a OÜ XXXX Systems osanik ja juhatuse liige. Kostja omandis on korter Jõhvis, sõiduauto Lexus GS. Hageja leidis, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal maksta lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 250 eurot.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt (tl 22-223). Vastuse kohaselt tasub kostja käesoleva ajani hageja seadusliku esindaja J.I. korteri üürija kommunaalkulusid. Antud korter kuulub OÜ-le XXXX Systems. Samuti vaidles kostja vastu lapse hoolduskulude arvestusele, kuna need ei ole tõendatud kuludokumentidega. Kuna hageja ema kuupalk ei ületa 500 eurot, ei ole ta võimeline kulutama lapse hoolduskulude katteks igakuiselt 489,98 eurot. Kostja oli nõus maksma elatist summas 145 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemise päevast, lõpetades samast päevast korteri hoolduskulude maksmise. Kostja seisukoha kohaselt viibib laps tihti kostja juures ja on mitu päeva järjest tema ülalpidamisel.

28. jaanuari 2013. a kohtuistungil nõustus kostja tasuma hagejale elatist 160 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest.

MAAKOHTU LAHEND

3 3. Viru Maakohus rahuldas 22. veebruari 2013. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis A.J. E.J. kasuks välja ajavahemikus 1. juulist 2012. a kuni 31. jaanuarini 2013. a tekkinud elatise võlgnevuse summas 1030 eurot ja alates 1. veebruarist 2013. a kuni E.J. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19. mai 2024. A, igakuise elatusrahana 160 eurot kuus, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda.

J.I. ja A.J. tütar E.J. (hageja) on sündinud 19.05.2006. a (tl 6). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alaealine E.J. elab oma ema J.I.

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PKS § 101 lg 1 ja 2). Vabariigi Valitsuse määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks 290 eurot kuus. Määrus jõustus 1. jaanuaril 2012. a. Seega 2012. a oli lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud elatise miinimummääraks 145 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013. a määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks 320 eurot kuus. Määrus jõustus 14. jaanuaril 2013. a ning määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2013. a. Seega alates 1. jaanuarist 2013. a on lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud elatise miinimummääraks 160 eurot kuus. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus oli seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja taotles elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär. Hageja on põhjendanud miinimumsummast suurema elatise väljamõistmist asjaoluga, et nõutav elatis igakuise elatusrahana 250 eurot kataks lapse eeldatavad vajadused. Hageja on hinnanud lapse vajaduste suuruseks ühes kuus 489,98 eurot, sh lasteaed Pillerkaar 40,98 eurot; Kultuurija Huvikeskus 6 eurot; ujumisklubi 16 eurot; toit kokku 145 eurot; TV ja internet 10 eurot; mänguasjad 15 eurot; vitamiinid, ravimid 20 eurot; riided, sokid, aluspesu 45 eurot; jalatsid 17 eurot; raamatud 12 eurot; hügieenitarbed 18 eurot; puuviljad, juurviljad, kompvekid 90 eurot; kantseleitarbed 15 eurot; transpordikulud 12 eurot; vaba aeg (ekskursioonid, kino, teater) 28 eurot. Hageja kirjalikke tõendeid, mis tõendaksid lapse vajadusi elatusraha miinimummäära ületavas osas, esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud põhjendusi (näit lapse terviseprobleemid), mis annaksid alust väita, et lapse vajadused võiksid olla tavapärasest suuremad. Kohus leidis, et hageja ülalpidamiseks vajalikud kulutused on osaliselt liialdatud, sh toidu, kompvekkide, riiete, hügieenitarvete osas. Samuti on hageja seaduslik esindaja esitanud osaliselt tšekke ostude kohta, mis ei ole tehtud tema poolt või ei ole need ilmselt seotud lapsega (tl 29,72), Hageja väited ja tõendid OÜ XXXX Systems kostjale kuulumise ja äriühingu varalise seisundi kohta (tl 7, 58 - 66) ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks hageja poolt nõutavas suuruses.

4

Kostja väidab, et ta on täitnud vastavalt PKS §-le 101 lapse ülalpidamiskohustust, kuna on maksnud korteri kommunaalkulud, kus hageja koos oma seadusliku esindajaga elab. Samuti on laps olnud nädalavahetustel kostjaga ning kostja on teinud lapsele kingitusi ja käinud temaga kinos. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised on lapse ülalpidamiskulud ajal, mil laps viibib kostja juures. Kohus leidis, et kuigi laps veedab aega ka kostja juures, siis märkimisväärse osa ajast elab ta siiski oma seadusliku esindaja (ema) juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti ei anna väide, et kostja on tasunud OÜ-le XXXX Systems kuuluva korteri hooldusja kommunaalkulusid, iseenesest alust väita, et kostja on omapoolse lapse ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel oli kokkulepe, et kostja tasub lapsele elatist kolmandale isikule kuuluva korteri ülalpidamiskulude tasumisega. Kui kostjal või kolmandal isikul on võlaõiguslikke nõudeid hageja seadusliku esindaja vastu, on neil õigus esitada kohtusse vastavasisuline hagiavaldus.

Maksuja Tolliameti teatise kohaselt (tl 104) on ajavahemikus 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. a tehtud J.I. le väljamakseid summas 5900,99 eurot. A.J. on samal ajavahemikul tehtud väljamakseid summas 69,01 eurot (tl 107). Sissetuleku puudumine ei vabasta elatise maksmise kohustustest.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte enda kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. E.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 250 eurot alates 1. juulist 2012. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei arvestanud kohus otsuse tegemisel kostja varalist seisundit. Kostja on alates 1. märtsist 2005. a OÜ XXXX Systems osanik ja juhatuse liige. OÜ XXXX Systems omandis on korter Jõhvis ja sõiduauto Lexus GS. Äriühingu ettevõtlustulu oli 2011. a 49 814 eurot, 2012. a oli eeldatav tulu 55 000 eurot. OÜ XXXX Systems maksab sõiduauto Lexus GS liisingu eest 640 eurot, telefoni eest 100 eurot. 27. juulil 2012. a maksis kostja Hispaania lennupiletite eest 249 eurot. 2012. a oktoobris ja novembris elas kostja Hispaanias;

2) ei ole kohus arvestanud apellandi vajadustega. Apellant käib lasteaias ning vabal ajal teatriringis, laulmisringis ja tegeleb ujumisega. E.J. tavaline eluviis on oluliselt halvenenud võrreldes selle ajaga, kui vanemad veel koos elasid. Käesoleval ajal elab E. koos emaga, nad on sunnitud üürima korterit. Üüritasu on 200 eurot kuus ja kommunaalkulud 90 eurot kuus.

Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde: 16. jaanuari 2013. a eluruumi üürileping ja arved nr 1-2013 ja 2-2013. Apellant esitas 28. jaanuari 2013. a kohtuistungil eluruumi üürilepingu, kuid maakohus ei võtnud dokumenti asja materjalide juurde. 5. A.J. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta poolte enda kanda.

5 Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja sellega, et elatise suuruse määramisel tuleb vastustaja sissetulekuks pidada OÜ-le XXXX Systems kuuluvat tulu. 2011. a ja 2012. a ei makstud OÜ-s XXXX Systems dividende. Vastustaja kinnitas 22. veebruari 2013. a kohtuistungil, et osaühingul on olnud majanduslikult raske. Vastustaja on elanud eelmiste aastate säästudest ja saanud toetust oma vanematelt. Alates 2013. a veebruarist on vastustaja saanud tasu, igakuine sissetulek on 400 eurot brutotasuna. Apellandi esitatud ettevõtte tuludest tuleb maha arvata ettevõtte kulud. 2011. a oli OÜ XXXX Systems puhaskasum 11 646 eurot, 2012. a oli aga kahjum 23 741 eurot. Juriidilisele isikule kuuluv vara ei saa olla samaaegselt füüsilise isiku vara (sõiduauto);

2) ei ole hageja esitanud tõendeid, mis tõendaksid lapse vajadusi elatusraha miinimummäära ületavas osas ega esitanud põhjendusi, mis annaksid alust väita, et lapse vajadused võiks olla tavapärasest suuremad;

3) ei ole apellant esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta on korteri eest tasunud üüri veebruaris 2013 ja märtsis 2013. Apellant ei ole põhjendanud, kuidas on apellatsioonkaebuses esitatud tõendid seotud lapse vajadustega. Laps tegeles erinevate huviringidega siis, kui ta elas Jõhvis mitte Tallinnas, seetõttu on apellandi väited põhjendamata;

4) ei ole J.I. esitanud tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta Tallinnas.

Vastustaja esitas taotluse lisada toimiku materjalide juurde OÜ XXXX Systems 2012. a majandusaasta aruande ja Maksuja Tolliameti TSD kokkuvõtte A.J. makstud tasude kohta. Nimetatud tõenditega soovib vastustaja tõendada oma varalist seisu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalja menetlusõiguse norme ning hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ringkonnakohus kõiki põhjendusi ei korda.

7. Apellant esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 250 eurot alates 1. juulist 2012. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

8. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus arvestanud otsuse tegemisel hageja vajadustega ja kostja majandusliku seisuga.

Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-37-11 jõudnud seisukohale, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud.

6 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lapse mõistlikud vajadused on suuremad kui elatise miinimummäär. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et maakohus oleks valesti hinnanud lapse vajadusi ja olemasolevaid tõendeid. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt käib laps lasteaias ning vabal ajal teatriringis, laulmisringis ja tegeleb ujumisega. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega 16. jaanuaril 2013. a sõlmitud üürilepingu, mis tõendab, et apellant on kolinud Jõhvist Tallinnasse. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et apellandi väited huviringides osalemise kohta on tõendamata, sest nimetatud huviringides käis laps Jõhvis mitte Tallinnas. Apellant ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laps käib ka Tallinnas huviringides.

Apellant on põhjendanud miinimummsummast suurema elatise väljamõistmist ka asjaoluga, et ema ja laps olid sunnitud üürima korteri, mille üüritasu on 200 eurot ja kommunaalkulud 90 eurot. Kui eeldada, et mõlemad vanemad annavad lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, s.o 160 eurot (kokku 320 eurot) ja arvestades sellest summast maha 145 eurot (lapse osa korteri üürimisega seotud kuludest), siis jääb lapse muudeks kuludeks veel 175 eurot. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ülalpidamiseks vajalikud kulutused on osaliselt liialdatud. Ringkonnakohus leiab, et lapse kulutuste mõistlikuks suuruseks on käesoleval juhul keskmiselt 320 eurot kuus, sh eluasemekulud 145 eurot, toit 90 eurot (sh kompvekid ja puuviljad), TV ja internet 5 eurot, mänguasjad 15 eurot, ravimid ja vitamiinid 10 eurot, riided ja jalatsid 30 eurot, raamatud 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, teater/kino jm 10 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et elatis peab olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem, on maakohus õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja majanduslikku seisu hinnates ei saa asuda seisukohale, et kostja on suuteline maksma miinimummäärast suuremat elatist. Õige on vastustaja seisukoht selles, et vastustaja sissetulekuna ei saa käsitleda OÜ-le XXXX Systems kuuluvat tulu. Apellandi seisukoha kohaselt oli ettevõtte puhaskasum 2011. a 11 646 eurot, 2012. a oli aga kahjum 23 741 eurot. 2011. a ja 2012. a ei makstud OÜ-s XXXX Systems dividende. Alates 2013. a veebruarist on vastustaja saanud tasu. Vastustaja esitas vastusega apellatsioonkaebusele Maksuja Tolliameti TSD kokkuvõtte A.J. makstud tasude kohta, millest nähtub, et vastustaja igakuiseks sissetulekuks on 400 eurot brutotasuna. Asjaolu, et OÜ-le XXXX Systems kuulub sõiduauto Lexus GS300 ja korteriomand Jõhvis, ei anna alust elatise väljamõistmiseks miinimummäärast suuremas summas, sest apellant ei ole tõendanud, et lapse vajadused on suuremad kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja sissetulek ja tema varaline seisund võimaldab anda apellandile elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

Apellatsioonkaebuses esitatud muud väited ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele.

10. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde 16. jaanuari 2013. a eluruumi üürileping ja arved nr 1-2013 ja 2-2013. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt asja materjalide juurde, kuna vastustaja ei ole esitanud taotlusele vastuväiteid. Vastustaja on vastusega apellatsioonkaebusele esitanud taotluse võtta asja materjalide juurde OÜ XXXX Systems 2012. a majandusaasta aruanne ning Maksuja Tolliameti TSD

7 kokkuvõtte A.J. makstud tasude kohta. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt, sest apellant ei ole tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud. Ringkonnakohus märgib, et lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus TsMS § 230 lg 3 järgi koguda tõendeid ka omal algatusel.

11. Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda TsMS § 163 lg 1 kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks