2-12-45579/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.06.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-12-45579 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Swedbank Liising AS-i hagi XXXvastu võlgnevuse, viivise nõudes 2179,21 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja Kerly Küünemäe, e-post: kerly.kuunemae@swedbank.ee;

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Meneltuse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX AS-i Swedbank Liising kasuks 2037,19 € ja alates 07.11.2012 viivist 7% aastas võlalt 2028,89 € kuni selle 2028,89 € tasumiseni.

3. Jätta AS-i Swedbank Liising menetluskulud XXX kanda.

Menetluskulude hüvitamise taotlus esitatakse maakohtule koos tõenditega 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused Swedbank Liising AS (hageja) ja XXX (kostja) vahel sõlmiti 02.10.2007 liisingleping nr XXX sõiduauto 1997. aasta Honda CR-V 2.0 valdusesse ja kasutusse andmiseks. Hageja omandas vastava sõiduki kostja jaoks. Lepingu kohaselt (lepingu p 1.3) kohustus kostja tasuma vastavalt maksegraafikule makseid, sh intressi (lepingu p 2.1). Samuti oli lepingu kohaselt kostja kohustatud sõlmima kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakseid (lepingu p 11.1 ja 6.3). Kostja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingu põhiosa ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustuseja kaskokindlustusmaksed. Seoses kostja võlgnevusega hagejale, saatis hageja 23.07.2010 kostjale teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta (lepingu p 7.1.2). Lepingu ennetähtaegse lõppemisega oli kostja kohustatud andma üle hagejale sõiduki Honda CR-V valduse (lepingu p 7.5). Kuna kostja vara ei tagastanud, kasutas hageja XXXOÜ teenust valduse taastamiseks, 30.09.2010 valdus taastati ning hageja andis vaidlusaluse sõiduki üle XXX OÜ-le sõiduki võõrandamiseks. 07.02.2011 palus hageja kostjal kõik lepingust tulenevad võlgnevused tasuda. Sõiduk oli avariiline ja võõrandati enampakkumise korras 15.12.2010 2236,91 euro eest (käibemaksuta), vara tagastamisega ja müügiga seotud kulud olid 1492,81 eurot (käibemaksuta), vara jääkmaksumus oli 2644,47 eurot (käibemaksuta), kostja liisingmaksete võlg oli 790,90 eurot, kindlustusmaksete võlg 87,62 eurot, viivis 8,30 eurot, hagejale laekus 750 eurot. Kuna vara müügihind ei kantud kõiki kostja võlgnevusi, on kostja võlg veel 2037,19 eurot.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Sõiduk ei ole varastatud, kindlustusjuhtumit ei ole aset leidnud. Kuna sõiduk müüdi avalikul enampakkumisel, siis selgus vara turuväärtus selle müügiprotsessi kaudu vabaturu tingimustes nõudluse-pakkumise tulemusena. Kuna vara müüdi enampakkumise teel ning kõrgema hinnaga pakkumus konkreetses seisundis sõiduki kohta ei tehtud, siis on vara müük turuväärtusega tõendatud.

Hageja palub kostjalt välja mõista 2037,19 eurot ning viivise 7% aastas 2028,89 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

Tõendid: Liisingleping nr XXX, üldtingimused, maksegraafik, vara kostjale üleandmisevastuvõtmise akt, tasumata arved võlgnevuste osas, arved kindlustusmaksete tasumise kohta, lepingu ülesütlemise teatis, vara üleandmis-vastuvõtmise akt, vara müüki suunamise akt, vara tagastusteenusega seotud arved, vara müügiakt, hageja ja kostja e-kirja vahetus, müügileping, oksjoni raport, OÜ XXX esindaja kirjavahetus, hinnateatised, pildid müüki suunatud sõidukist.

Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja sõitis Rootsi pidustustele ning parkis vaidlusaluse sõiduki näidatud kohale Handelsbanken ette. 19.06.2010 pidustuste möödumisel oli auto kadunud ning Rootsi politsei ei teadnud auto asukohta. Kuna autosse jäid ka isiklikud asjad ja raha, siis kostja transpordi Eestisse korraldas Rootsi riik Eesti riigi kulul. Auto ärandamisest teatas kostja esimesel võimalusel ka Eesti politseile ja liisinguandjale. Autot otsima asunud firmale andis kostja autodokumendid, signalisatsioonipuldi ja võtmed. Auto leiti ärandamistunnustega ja käivitamine oli purustuste tõttu võimatu. Vaidlusaluse sõiduki Honda CR-V läbisõit oli väga väike, tehniline seisund oli väga hea. Autol olid kallis lisavarustused: täismõõtmeline roostevabast terasest kaitseraud ja varuratta kaitse, karterikaitse, valuveljed, kvaliteetne CD stereo Kenwood, konditsioneer, automaatkäigukast, haagisekonks, toonitud klaasi, katuseraam. Auto oli hooldatud Honda esinduses Veho Eesti. Seega leiab kostja, et auto ostuhind oli oluliselt alla turuhinna ja auto müüdi hageja poolt 2 aastat tagasi ligilähedaselt sellise auto tänase turuväärtusega, taastamata oli ärandamiseelne tehniline seisund. Kuna auto oli Rootsis varastatud, siis ei pea kostja õigeks maksta auto otsimise ja Eestisse tagasi transportimise eest, sest auto oli kindlustatud ja kindlustus peab korvama need kulud. Tõendeid ei esitanud.

Kohtu põhjendused VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõustavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

Vaidlus puudub järgnevate asjaolude üle:

1. Swedbank Liising AS ja XXXsõlmisid 02.10.2007 liisinglepingu nr XXX sõiduauto Honda CR-V 2.0 (1997. aasta) suhtes, kostja sai sõiduki enda valdusesse ja kasutusse, hageja finantseeris vastava sõiduki ostu (omandas selle),

2. kostja kohustus lepingu p 1.3, 2.1 järgi tasuma hagejale vastavalt maksegraafikule liisingmakseid, sh intressi, sõlmima kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakseid lepingu p 11.1 ja 6.3 järgi,

3. lepingu p 5.1 alusel on viivis võlalt 7% aastas,

4. kostja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingu, kindlustuslepete põhiosa ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustuseja kaskokindlustusmaksed,

5. seoses kohustuste rikkumisega ütles hageja kostjale 23.07.2010 lepingu ennetähtaegselt üles ja kohustas kostjat tagastama liisingeseme valduse lepingu p 7.5 järgi,

6. kostja vara ei tagastanud ja hageja kasutas XXXOÜ teenust valduse taastamiseks,

7. hageja sai sõiduki enda valdusesse 30.09.2010,

8. hageja andis sõiduki üle XXX OÜ-le selle sõiduki võõrandamiseks,

9. sõiduk oli avariiline ja võõrandati enampakkumise korras 15.12.2010 2236,91 euro eest (käibemaksuta),

10. vara tagastamisega ja müügiga seotud kulud on 1492,81 eurot (käibemaksuta),

11. vara jääkmaksumus oli 2644,47 eurot (käibemaksuta), kostja liisingmaksete võlg oli 790,90 eurot, kindlustusmaksete võlg 87,62 eurot, viivis 8,30 eurot,

12. 07.02.2011 palus kostjal kõik lepingust tulenevad võlgnevused tasuda, mida kostja ei ole teinud.

VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Pooltevahelise liisingpingu p 3.7, 7.4.1. järgi kohustub liisingvõtja hüvitama pärast kohustuste rikkumise tõttu lepingu ülesütlemist liisingandjale vara võõrandamisest tekkinud kahju.

Arvestades ülalpool p-des 1,2 toodud vaidlustamata asjaolusid, leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liisingleping sõiduauto Honda CR-V 2.0 (2007) kastumiseks VÕS 361, kuna hageja finantseeris kostjale vastava liisingeseme ostu (omandas selle tema jaoks) ja kostja kohustus hagejale tasuma selle eest tasu ning sai liisingeseme enda kasutusse

Vaidlus Vaidlus oli selle üle, kas kostja peab kandma sõiduki tagastamise kulud ning milline on sõiduki turuväärtus.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohutuse osaline täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi võib võlausaldaja lepingu rikkumine korral lepingu üles öelda.

Lepingu ülesütlemise üle vaidlus puudus, seega on vaidlusalune liisingleping üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 367 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 järgi. VÕS

367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

Kostja leidis, et leidis, et sõiduk varastati Rootsis ning selle tagastamisega seotud kulusid peab kandma kindlustusandja mitte kostja. Seda, et kostja käis Rootsis autoga ning parkis auto Stockholmis, ei ole kostja vaidlustanud (vastus 19.04.2013). Seega on kostja kasutanud sõiduki Rootsis ning sõiduk ei ole sattunud Rootsi asjaoludel, mille eest kostja ei vastuta.

Hageja poolt kohtule esitatud OÜ XXX koostööpartneri e-kirjavahetusest 24.09.2010 nähtuvalt oli liisingese valesti pargitud ja teisaldatud Rootsus tasulisse parklasse ning seisis seal. Hageja esitatud ELKF teatisest nähtuvalt ei ole 2010.a. vaidlusaluse sõidukiga seotud liiklusjuhtumeid registreeritud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduk oleks ärandatud/varastatud temalt või sellega oleks juhtunud liiklusõnnetusi ning et sellest oleks teavitatud kindlustusandjat. Kuna kostja kasutas sõidukit Rootsis ning sõiduk tuli tagastada hagejale Eestisse ning kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oleks varastatud, millest oleks kindlustusandjat teavitatud, siis on alusetud kostja väited, et sõiduki tagastamise kulud Rootsist Eestisse peaks kandma kindlustusandja. Eeltoodu tõttu on sõiduki Rootsist Eestisse tagastamise kulud VÕS 367 lg 4 järgi need kulud, mida peab kandma liisingvõtja ehk kostja.

Kooskõlas VÕS § 367 lg 3 tuleb arvestada sõiduki turuväärtust selle tagastamise aja seisuga. Eseme, milleks on asjad, turuväärtus on kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 järgi.

Hageja poolt kohtule esitatud fotodega on hageja tõendanud, et liisingese oli avariiline ehk vigastustega. Samuti on hageja tõendanud teatisega 12.10.2010, 09.12.2010 et on kostjat hoidnud kursis sõiduki müügiprotsessiga. Nende kohaselt on sõidukit müüdud enampakkumise teel ning algne hind oli 25 000 krooni (käibemaksuta) ja 09.12.2010 oli hinda alandatud 19 000 kroonile. Lisaks on hageja esitanud väljavõttega avariiliste autode müügisüsteemist, et sõiduk müüdi enampakkumisel ning müügilepinguga XXX/19 15.12.2010 on hageja tõendanud, et sõiduk müüdi 35 000 kr ehk 2236,91 euro eest (käibemaksuta). Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse liisingeseme kui avariilise sõidukiga sarnase sõiduki (ehk samasuguse avariilise sõiduki) turuväärtus ehk kohalik keskmine müügihind oleks enam kui 2236,91 eurot (käibemaksuta) sõiduki tagastamise ajal 30.09.2010. Eeltoodud müügilepinguga on hageja tõendanud, et vaidlusaluse avariilise liisingeseme turuväärtus tema tagastamise ajal oli tema müügilepingu järgne hind 2236,91 (käibemaksuta) eurot kooskõlas TsÜS § 65 ja § 367 lg 3.

Vaidlus puudus selles, et vara jääkmaksumus oli 2644,47 eurot (käibemaksuta), kostja liisingmaksete võlg oli 790,90 eurot, kindlustusmaksete võlg oli 87,62 eurot, viivis oli 8,30 eurot. Kuna vara tagastamise ja müügiga seotud kulude suuruse enda üle vaidlus puudus ja kohus leidis, et kostja peab neid kulusid kandma, siis on need kulud 1492,81 eurot (käibemaksuta). Seega oli kostja kohustuste ulatus vastavalt lepingu ülesütlemisel kokku 5024,10 eurot. Hageja kinnitas ise, et lisaks on laekunud võlgnevuste katteks enne hagi esitamist 750 eurot (hagi p 1.8.1).

Arvestades seda, et kostja kohustuste ulatus oli lepingu ülesütlemise ajal 5024,10 eurot ja et vahepeal on tasutud 750 eurot ning et sõiduki tagastamise aja turuväärtus oli 2236,91 eurot, siis ei kata sõiduki tagastamise aja väärtus VÕS § 367 lg 1, 3, 4 järgi kõiki kostja kohustusi. Kostja võlgnetav kohustus on seega 2037,19 eurot (5024,10-2236,91-750=2037,19 eurot).

Kuna märgitud 2037,19 eurot on seni hagejale tasumata, milles vaidlus puudus, siis rikub kostja liisinglepingu p 3.7, 7.4.1 ja VÕS § 367 lg 1, 4 tulenevat kohustust VÕS 100 mõttes.

Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda liisinguvõtjalt ehk kostjalt kohustuse täitmist VÕS §

76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1, ja § 367 lg 1, 4 järgi.

VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi on võimalik viivist nõuda edaspidi ka protsendina põhivõlast kuni selle tasumiseni. Hageja palus viivise välja mõista alates hagi esitamisest 7% aastas. Hagi on kohtule esitatud 07.11.2012. Kuna vaidlus puudus selles, et kohustus on seni täitmata, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka VÕS § 76 lg 1 ja § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel lepingulist viivist võlalt alates 07.11.2012 7% aastas kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus lepingulise viivise protsendina välja mõista võlalt 2028,89 € (so väiksem kui 2037,19 €, mis on hageja õigus), seega tuleb viivis hageja kasuks välja mõista kostjalt 7% aastas 2028,89-lt eurolt kuni 2028,89 euro tasumiseni.

Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, 6 § 108 lg 1, § 113 lg 1, TsMS §

367 järgi välja mõista põhivõlga 2037,19 eurot ja alates 07.11.2012 7% aastas võlalt 2028,89 eurolt kuni selle 2028,89 euro tasumiseni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1,2 mille on tsiviilasja hind põhinõude ja kõrvalnõuete väärtus kokku 2179,21 eurot (põhivõla nõue + aastane viivis 2028,89€-lt).

(digitaalne allkiri) Kohtunik