2-13-893/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-893

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-893 Tsiviilasi J Z vs V Š ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J Z (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Irina Kadõševitš (iridium08@rambler.ru )

Kostja: V Š (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX ) Kohtuistungi toimumise aeg 07.mai 2013

Resolutsioon 1. Rahuldada J Z hagi V Š vastu ühisvara jagamise nõudes. 2. Jätta ½ kinnistu kaasomandist asukohaga XXXTallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX), väärtusega 149 000 eurot, J Z omandisse. 3. Jätta korteriomand asukohaga XXX XXX linnas XXX vallas Lääne- Virumaal (kinnistusregistriosa nr XXX), väärtusega 6 000 eurot, V Š omandisse. 4. jätta AS Eesti Krediidipangaga 23.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus summas 89 000 eurot J Z omandisse. 5. Välja mõista J Z V Š kasuks hüvitis omandi kaotamise eest summas 32 000 eurot (kolmkümmend kaks tuhat eurot). Menetluskulude jaotus

2-13-893

2 Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. J Z (hageja) esitas 09.01.2013 Harju Maakohtule hagi V Š (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 21.01.2013 määrusega. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26.01.2013. V Š esitas 20.02.2013 vastuse hagile. Kohus edastas kostja vastuse hagejale 20.02.2013 ja küsis seisukohta vastuse osas, hageja lepinguline esindaja kinnitas kostja vastuse kättesaamist 11.03.2013. Hageja esitas 26.03.2013 seisukoha kostja vastuse osas ning hagiavalduse muutmise avalduse. Kohus kohustas 01.04.2013 e-kirjaga hageja täpsustama esitatud hagi muudatust. 05.04.2013 esitas hageja hagi täpsustuse. Kohus edastas nimetatud hagi täienduse kostjale 15.04.2013. Kostja esitas hagi muudatusele vastuse 18.04.2013. Kohtuistung toimus 07.05.2013. Kohus täpsustas ja arutas 07.05.2013 kohtuistungil pooltega läbi kõik poolte nõuded. Pooled on esitanud 07.05.2013 kohtuistungil lõplikud nõuded.

2. Hagiavaldus Hageja ja kostja vahel sõlmiti abielu XXX ja abielu lahutati XXXTallinna Perekonnaseisuametis. Hageja soovib jagada ühisvara, milleks on ½ kaasomandist kinnistust aadressil XXX, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX) ja AS Eesti Krediidipangaga 23.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus summas ~90 000 eurot. Hageja hindab kinnisvara väärtuseks 130 000 eurot. Hageja palub jagada ühisvara järgmiselt: jätta hageja omandisse kinnistu aadressil XXX Tallinnas ja laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus ning kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitis summas 20 000 eurot (130 000:2=65 000, 90 000:2=45 000, 65 000-45 000=20 000).

3. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja ei nõustu hageja poolt nimetatud kinnistu väärtusega 130 000 eurot. Kostja on analüüsinud analoogsete Pirita linnaosas asuvate objektide

2-13-893

3 turuhinda kinnisvaraportaalides ning märgib, et need turuhinnad on 219 000 eurot, 179 000 eurot, 157 000 eurot, 450 000 eurot ja 188 000 eurot, seega on keskmine turuhind 238 000 eurot. Objekti XXX Tallinnas on hinnanud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ mitte madalamaks kui 149 000 eurot. Laen maja ostmiseks oli võetud XXX, kuid nii enne abielu lahutamist kui pärast tasus kostja igakuiselt oma osa laenumakseid summas 320 eurot, mistõttu laenujääk vähenes pärast abielu lahutamist 6509,69 euroni. Kostja nõustub hageja nõudega saada objekti XXX Tallinnas ainuomanikuks siis, kui kostjale hüvitatakse tema osa summas 50 000 eurot. Kostja on valmis kompromissiks ja nõustub ka hüvitisega summas 45 000 eurot.

4. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja leiab, et kostja poolt nimetatud kinnistud ei ole võrreldavad poolte vahel jagatava kinnistuga, kuna nimetatud kinnistutel on kaks korda suurem maatükkide pindala, ehitatud hooned on suuremad ja elamutes on rohkem mugavusi. Hageja ei ole nõus 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt nimetatud kinnistu väärtusega ja kui pooled ei jõua kinnistu väärtuses kokkuleppele, siis taotleb hageja kohtult sõltumatu ekspertiisi määramist. Hagejale ei ole arusaadav kostjapoolne hüvitise arvestuskäik. Pooled täidavad kohustusi panga ees kokku 641,38 eurot, mis igakuiselt arvestatakse maha hageja pangakontolt. Kostja kannab hageja arvele 320 eurot ning hageja tasub pangale oma osa summas 321,38 eurot.

5. Täiendatud hagiavaldus Hageja avaldab, et pooltel on ka teine kinnisvara, korteriomand asukohaga XXXXXX linnas turuväärtusega 6 000 eurot (kinnistusregistriosa nr XXX). Hageja palub jagada ühisvara järgmiselt: jätta hageja omandisse ½ kinnistust aadressil XXX Tallinnas turuväärtusega 130 000 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus 07.01.2013 seisuga summas 90 150,31 eurot ning jätta kostja omandisse korteriomand asukohaga XXX XXX linnas turuväärtusega 6000 eurot. Hageja soovib jätta 1/2 kinnistust XXX Tallinnas enda omandisse, kuna tal ei ole teist elukohta ja hagejaga koos elab 13.a. poeg. Hageja on nõus tasuma kostjale hüvitist summas 16 924,84 eurot (130 000 + 6000=136 000, 136 000-90 150,31=45 849,69; 45 849,69:2=22 924,84; 22 924,84-6000=16 924,84).

6. Kostja vastus täiendatud hagiavaldusele Korteriomand asukohaga XXX XXX linnas on tõepoolest omandatud abielu ajal, kuid raha korteri ostmiseks andis kostjale ema, kes elas selles korteris viimased 10 aastat. Juhul kui hageja arvab, et tal on nimetatud korteriomandile õigused, siis on kostja nõus korteriomandi jagamisega hageja omandisse, kui hageja hüvitab kostjale poole korteriomandi väärtusest, s.o. 3000 eurot. Kostja on 18.02.2013 esitatud vastuses juba märkinud, et alates pangalaenu võtmisest kuni abielu lahutamiseni on kostja pangale tasunud 6509,69 eurot. Kostja on nõus 1/2 kinnistust XXX Tallinnas jagamisega hageja omandisse, kui hageja hüvitab kostjale enamsaadu arvel 50 000 eurot. Kostja ei välista ka kompromissi.

7. Kohtuistung 07.05.2013 Hageja seisukohad. Hageja nõustub 1/2 kinnistust XXX Tallinnas hinnaga 140 000 eurot. 89 000 eurot on laenujääk. Hageja on nõus maksma hüvitist 25 000 eurot, kuid 32 500 eurot on liiga palju. Kui võtta aluseks kostja pakutud maja hind 149 000 eurot, siis matemaatilise arvutuse käigus tuleks kokku 26 424,85 eurot hüvitise hind,

2-13-893

4 sest arvesse tuleb võtta XXX korteri hind ja täitmata laenukohustus. Hageja on nõus kompromissi korral maksma maksimaalselt 25 000 eurot. Vaidlusi laenujäägi üle ei ole, laenujääk on 89 000 eurot. Kohtu küsimusele, kas poolte vahel on vaidlusi XXX maksumuse osas, vastab hageja esindaja, et hageja on selle summaga nõus. Pooled kinnitavad kohtule, et XXX hinna osas pole vaja määrata ekspertiisi. Pooled kinnitavad, et XXX korteri hind on 6000 eurot. Sellisel juhul, kui pooltel ei ole võimalik kompromissi saavutada palub hageja teha kohtul otsus ja kompensatsiooniks hagejalt kostjale välja mõista 26 424, 85 eurot ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja lõplik nõue on jätta XXX kinnisvara maksumusega 149 000 eurot hagejale ja samuti jätta hageja kohustuseks laenujäägi tasumine summas 89 000 eurot. Korteriomandi XXXl väärtusega 6000 eurot palub hageja jätta kostjale. Hageja on nõus enamsaadud vara arvel maksma kostjale 26 424, 85 eurot hüvitist. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda, kuna ta ei olnud kompromissi sõlmimisega nõus.

Kostja seisukohad. Kostja soovib hüvitist 40 000 eurot, kuid on ka nõus kohtu poolt tehtud ettepanekuga summeerida hageja poolt pakutav hüvitise suurus ja kostja poolt soovitav hüvitise suurus ning jagada see kahega, seega tuleks hüvitise suuruseks 32 500 eurot. Vaidlusi laenujäägi suuruse osas pole. Kostja vastab kohtule, et 149 000 eurot on ühisomandi Mesika põik maja hind. Pooled kinnitavad kohtule, et XXX hinna osas ei ole vaja määrata ekspertiisi. Pooled kinnitavad, et XXX korteri hind on 6000 eurot. Kostja ei ole nõus 26 424,85 euro suuruse hüvitisega, on nõus 32 000 euroga. XXX korter oli soetatud kostja ema raha eest, omanik on kostja ja ema elas korteris kuni surmani. Ema elas seal rohkem kui 10 aastat ja maksis kõik kommunaalkulud ja pärast tema surma maksab kulud kostja. Kostja sai korteri omanikuks abielu jooksul ning esitab kohtule XXX korteri ostumüügi lepingu notariaalse koopia. Kostja on nõus, et XXX korter jääb temale, XXX kinnistu ja kohustused panga ees jäävad hagejale. Seejuures palub kostja hagejalt välja mõista kostja kasuks hüvitisena 32 500 eurot.

KOHTU SEISUKOHT 8.Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

9.Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras. PKS § 27 lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. PKS § 27 lg 4

2-13-893

5 kohaselt, abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 38 kohaselt, ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.

10.Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega on abikaasade ühisvaraks ka vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt ei panusta. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 18 lg 6 kohaselt, ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad PKS § 19 lg 1 järgi võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud abielu ajal sissetulekut mõjuvatel põhjustel. PKS § 14 lg 2 kohaselt, kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. PKS § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

11.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-116-00 asunud seisukohale, et abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, loetakse abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati abikaasade ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-06 märkinud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Kuid lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks ei tähenda seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel.

12. Pooled jõudsid 07.05.2013 kohtuistungil kokkuleppele ühisvara jagamises järgmiselt: - jätta ühisomandis olev ½ kinnistu kaasomandist turuväärtusega 149 000 eurot, asukohaga Tallinnas XXX, J Z ainuomandisse; - jätta korteriomand asukohaga XXXXXX linnas turuväärtusega 6000 eurot V Š ainuomandisse; - jätta AS-ga Eesti Krediidipank 23.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus summas 89 000 eurot J Z omandisse. 13. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui palju peab ühisvara jagamisel vara enam saanud pool hüvitama teisele poolele omandi kaotamise eest. Hageja on nõus kostjale hüvitama 26 424,85 eurot. Kostja on nõus kohtu poolt tehtud ettepanekuga summeerida hageja poolt pakutav hüvitise suurus ja kostja poolt soovitav hüvitise

2-13-893

6 suurus ning jagada see kahega, seega tuleks hüvitise suuruseks 32 500 eurot. Kostja on avaldanud, et nõustub ka hüvitisega 32 000 eurot. 14. Pooled on kohtuistungil jõudnud kokkuleppele, et pooltele kuuluvate kinnisasjade väärtus on kokku 155 000 eurot ja laenukohustuse suurus on 89 000 eurot. Kostja on väitnud, et abielu ajal ostetud korter asukohaga XXXXXX linnas, on ostetud kostja ema poolt antud raha eest, kuid ei ole seda tõendanud. Korteri omandamise ajal, 17.08.2004, kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara muuhulgas vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel. Seega peab nimetatud sätte kohaldamiseks olema tõendatud kinkelepingu sõlmimine. Kuigi kingitud raha on küll kingi saanud abikaasa lahusvaraks, kuid selle eest omandatud korter on poolte ühisvara, võib kohus ühisvara jagamisel niisugusel juhul kõrvale kalduda osade võrdsusest. Kohtule ei ole esitatud lepingut, mis tõendaks kostjale korteri ostmiseks raha kinkimist. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtul alust ühisvara jagamisel kalduda kõrvale osade võrdsusest. Küll aga peab kohus õiglaseks arvestada hüvitise väljamõistmisel mõlema poole ettepanekut hüvitise suuruse osas ning summeerida hageja poolt pakutav hüvitise suurus ja kostja poolt soovitav hüvitise suurus ning jagada see kahega, seega tuleks hüvitise suuruseks 32 500 eurot. Kuna kostja on nõus ka hüvitisega 32 000 eurot, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 32 000 eurot. 15. Kohus rahuldab hagi ja jagab hageja omandisse ½ kinnistu kaasomandist turuväärtusega 149 000 eurot, asukohaga Tallinnas XXXning AS-ga Eesti Krediidipank 23.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva laenukohustuse summas 89 000 eurot. Kohus jagab kostja omandisse korteriomandi asukohaga XXXXXX linnas turuväärtusega 6000 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja ühisvara jagamisel enamsaadu arvel hüvitise 32 000 eurot. Menetluskulud. 16. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula