3-13-1265/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1265

Haldusasi

P.M.’e

esialgse

õiguskaitse

taotlus

peatada

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti poolt 16.04.2013 väljastatud ehitusloa

nr 62649 kehtivus

Menetlusosalised

Taotleja - P.M.;

Vastustaja - Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

kaudu);

Eeldatav kolmas isik 1 - M.K.;

Eeldatav kolmas isik 2 - J.M.;

Eeldatav kolmas isik 3 - Korteriühistu xxxxx.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Resolutsioon

1. Rahuldada P.M.e esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotlus, peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 16.04.2013 ehitusloa nr 62649

kehtivus ja keelata selle ehitusloa alusel teostatavate

ehitustööde jätkamine kuni P.M.e vaide esemeks olevas

nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni

kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või

kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise

määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes

esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

2. Hoiatada M.K.it ning J. M., et vastavalt HKMS § 254 lg

1 võib kohus esialgse õiguskaitse määruse täitmata

jätmise eest isikut trahvida HKMS § 248 sätestatud

korras kuni 32000 euro suuruse rahatrahviga.

3. Määruse

ärakiri

saata

P.M.ele,

Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile, M.K.ile, J. M.le ning

Korteriühistule xxxxxxx.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. P.M. esitas 10.06.2013 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt 16.04.2013 väljastatud ehitusloa nr 62649 kehtivus.

1.1 Taotluse kohaselt on P.M. esitanud TLPA-le 28.05.2013 (koos täiendustega) vaide TLPA poolt

16.04.2013 väljastatud ehitusloa nr 62649 kehtetuks tunnistamiseks.

Taotleja viidates ehitusseaduse (EhS) § 23 märgib, et vaidlusalune ehitusluba on välja antud selliselt, et ei

ole tõendatud enamuse korteriomanike nõusolek.

TLPA-le on esitatud 14.09.2012 toimunud üldkoosoleku protokoll, kuid seal ei ole ehitusloa taotlemise

küsimuses otsust langetatud. Lisatud allkirjad kinnitavad vaid üldkoosolekul osalemist. Samas

üldkoosoleku protokollis on viidatud ka 18.02.2007 toiminud üldkoosolekul tehtud otsusele, kuid viidatud

üldkoosoleku protokolli dokumentide hulgas ei ole. Viidatud väidetavast otsusest on möödunud enam kui

kuus (6) aastat ning projekt ei ole enam sama, mille kohta väidetavalt otsus tehti. Taotleja leiab, et

eeltoodust tulenevalt puudusid nõuetekohased alusdokumendid ehitusloa väljastamiseks.

Taotleja sai ehitusloa väljastamisest teada 27.05.2013, kui selgus, et korteri xxxxx omanik J.M. on

omavoliliselt hõivanud xxxxxx pööningu ning alustanud seal ehitustegevust. Ligipääs pööningule ühisest

trepikojast oli suletud. Ehituse alustamise kohta vastavat teatist ei olnud esitatud.

1.2. Taotleja lisab taotlusele vaide, ehitusloa taotlemisel esitatud korteriühistu üldkoosoleku protokolli,

2007 aasta üldkoosoleku protokolli.

Vaidest nähtuvalt soovib taotleja kohest ehituse peatamist, kuna esiteks puuduvad kõikide korteriomanike

nõusolekud ühispinna loovutamiseks eraomandisse. Ka ei ole teavitatud ehitustegevuse alustamisest

vastavalt nõuetele. Ühistu üldkoosoleku protokollist on selgelt näha, et ehitusloa küsimuses ei ole

toimunud hääletamist ega häälte kokkulugemist, samuti ei ole vastu võetud otsust lubada ehitusloa

taotlemine. Ehitusloa taotlus ei vastanud seega nõuetele.

xxxxxxx korteri omanik J.M. ei ole pöördunud kohtusse saamaks kõigi kaasomanike nõusolekut seadusliku

ehituse alustamiseks. 1961 aastal ehitatud maja asub vajuval pinnasel ja ei ole teada ega uuritud, kas selline

vana puitmaja konstruktsioon ja aluspind kannatavad välja lisaraskuse. Taotleja korteri seinas on suured

praod.

1.3. Taotleja on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt xxxxxxx korteriomandi omanik.

1.4. 07.06.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti protokollilise otsusega on otsustatud P.M.e vaide

läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 14.06.2013, kuna vajalik on täiendavate asjaolude uurimine.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab

esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata

eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem

(HKMS § 252 lg 1).

HKMS § 249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti

esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse

tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse

jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse

jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast

haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Käesoleval juhul ongi esialgse õiguskaitse taotluse esitaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse

peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 16.04.2013 väljastatud ehitusloa nr 62649 kehtivus

vaidemenetluse ajal.

3. Riigikohtu määrustes haldusasjades nr 3-3-1-67-01 ja nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise

võimatuseks peetud tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks

võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka

juhul kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks

kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega

peab esialgse õiguskaitse järele olema tungiv vajadus, hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt

ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärki. Lisaks ei tohi esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu ega asjas esineda ülekaalukat avalikku või

kolmanda isiku huvi.

4. Käesoleva vaidluse esemeks on ehitusluba ning isik taotleb esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse

peatamist. Kohus peatab vaidemenetluses vaidlustatud ehitusloa kehtivuse ja keelab ehitusloa adressaatidel

(J.M. ja M.K.) ehitusloa alusel ehitustööde teostamise lähtudes HKMS § 251 lg 1 p 1 ja p 5 ja lg 2 ning

arvestades HKMS § 249 lg 4 sätestatut kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise

tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse

tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide

esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

5. Kohus põhjendab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist järgnevaga. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab

kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui esineb

õiguskaitse vajadus, s.t kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest sõltuv. Vaidlustatud

ehitusloaga ehitise rekonstrueerimiseks anti luba aadressil xxxxxx elamus korterite xxxx ja xxxxx

ümberehituseks (ehitusprojekt 14.08.2012) (vt tl 3). Taotlusest ja vaidest nähtub, et antud loa alusel alustati

korteriomanike kaasomandisse kuuluva pööningu väljaehitamist. Taotleja seisukohta tõendab ka

14.09.2012 KÜ xxxxxx üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et xxxxx ja korter xxxxx omanikud

soovivad maja pööningu väljaehitamist (tl 4-5).

Taotleja eluruumid asuvad samas hoones korteris nr xxxxx ning taotleja vaidlustas vaide korras ehitusloa

peamiselt põhjusel, et ta ei ole pööningukorruse eraomandisse andmiseks ning seal ehitustegevuseks andud

nõusolekut. Samuti ei ole vastavat küsimust ehitusloa taotluse esitamiseks üldse üldkoosolekul otsustatud,

vaid selle üle on üksnes arutatud. Ka ei ole uuritud ehitise vastupidavust (puuduvad ekspertiisid vms

dokumendid) ning hoone ei pruugi ehitustöödele vastu pidada. Taotleja korteri seinas on juba suured praod.

6. Kohus märgib, et mitmest Riigikohtu lahendist järeldub, et kui üks kaasomanikest asub tegema

ümberehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus esitada

maakohtule

hagi

tsiviilkohtumenetluse

korras

(Riigikohtu

lahendid

nr 3-2-1-55-00, 3-2-1-33-98). Samuti toimub tsiviilkohtumenetluse korras KÜ üldkoosoleku otsuste

vaidlustamine. TLPA ei saa asendada ega kinnitada kaasomanike kokkulepet ega KÜ üldkoosolekul vastu

võetud otsuseid. TLPA ülesanne ei ole lahendada kaasomanike enamuse ja vähemuse vahelisi vaidlusi asja

kasutamise või käsutamise üle. Seega tuleb need küsimused lahendada tsiviilkorras.

7. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et TLPA ei ole enne ehitusloa väljastamist välja selgitanud, kas

ehitusloa taotluse esitajal oli ehitusloa taotlemiseks üldse õigus, kuna kohtule esitatud materjalidest

nähtuvalt puudub vastav KÜ üldkoosoleku otsus, milles oleks otsustatud ehitusloa taotluse esitamise

lubamine.

Ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 11 sätestab, et ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või

ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises

asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on õigesti märkinud, et viide varasemale 18.02.2007 üldkoosoleku

protokollile ei tõenda veel vastavat korteriomanike häälteenamuse olemasolu. Ka ei nähtu taotleja poolt

kohtule esitatud üldkoosoleku protokollist, et vastava ehitusloa taotluse esitamise üle oleks otsus tehtud (vt

tl 2 ja 4-5).

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud taotluse esitaja kahtlus, et ehitusloa väljastamise

menetluses ei ole välja selgitatud kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

8. Eelmises punktis toodut kinnitab ka TLPA enda 07.06.2013 protokoll, milles pikendatakse vaide

menetlemise tähtaega seoses sellega, et asjas on vaja viia läbi täiendav uurimine (tl 12 ja selle pöördel).

Kuna haldusmenetlus võib olla läbi viidud puudulikult ning esineda alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks

haldusorgani enda poolt või ka tühistamiseks kohtu poolt, leiab kohus, et põhjendatud on ka taotluse esitaja

esialgse õiguskaitse taotlus.

9. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamine on kujunenud olukorras kõigile

osapooltele vähem kahjulik kui selle kehtivuse peatamata jätmine. Ehitusloa kehtivuse peatamise korral

võib ehitustegevus edasi lükkuda, samas kui ehitusloa kehtivuse peatamata jätmise korral jätkavad

ehitusloa adressaadid ilmselt ehitustegevusega, mille hilisem võimalik tagasitäitmine võib osutuda väga

keeruliseks ja kulukaks. Tegelikult ongi nähtuvalt esialgse õiguskaitse taotlusest ehitustegevust juba

alustatud, kuid sellest olenemata peab kohus hetkel kehtiva olukorra säilitamist vähem kahju tekitavaks kui

pärast vaide/kaebuse rahuldamist endise olukorra taastamist. Samuti ei ole tuvastatav arvestatav avalik huvi

esialgse õiguskaitse mittekohaldamise vastu. Seega ei saa väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks

antud juhul kellelegi ebaproportsionaalne ja koormav. Praeguses menetlusjärgus ei saa kohus ka väita, et

taotleja vaie (esitatav kaebus) on väheste eduväljavaadetega.

10. Taotleja on viidanud oma vaides ka võimalikule ohule hoonele. Ehkki ehitusloa kehtimisest tulenevate

pöördumatute tagajärgede saabumine pole ehitusloa kehtivuse peatamise hetkel kindel, tuleb kohtul

ehitusloa kehtivuse peatamise üle otsustada käesoleval juhul juba vaidemenetluse ajal kiiresti, so ilma

kaebuseta ning asja sisuliselt läbivaatamata, ja sellest tulenevalt mittetäieliku informatsiooni tingimustes.

Sellepärast peab kohus ehitusloa kehtivuse peatamise üle otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede

saabumise ohuga. Antud juhul ei ole kohus veendunud, et taotluses ja vaides kirjeldatud tagajärgede (oht

taotleja varale) saabumine on välistatud või äärmiselt ebatõenäoline või et taotleja kartused oleksid

täielikult alusetud. Taotleja kartused tuginevad objektiivsetele asjaoludele nagu praod seinas, ehitise vanus

(ehitisregistri andmetel on hoone ehitatud 1961), hoone aluspinnas. Seega on taotlejal õiguskaitse vajadus

ka eeltoodud põhjusel.

11. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul kaaluda kolmandate isikute õigusi. Kohus leiab, et antud

asjas ei ole taotleja ja kolmandate isikute õigused ning huvid võrdse kaaluga. Ohu loomine ehitise

säilimisele haldusaktiga selliselt nagu see hetkel on, kujutab endast muuhulgas sekkumist omandiõigusse.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-67-01 on märgitud, et: „Kuna tegemist on elamuga, kujutab see risk endast

kõrgendatud ohtu inimeste elule ja tervisele, sekkumist privaatsusse ning kodu puutumatusse. Ainuüksi

pidev ärevus eluruumi säilimise üle võib olla argument, miks keelata ehitustööd enne seda, kui

kohtuvaidlus ehitusloa üle on lõppenud.“ Väär oleks ka asetada risk taotleja poolele, kelle õigused on

suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele, ning ettevaatlikkuse arvelt luua soodustusi isikule, kelle

õigused on suunatud olukorra muutmisele pöördumatus suunas.

Ka ei oleks põhjendatud puudulikult läbiviidud haldusmenetluse tõttu lasta teha kolmandatel isikutel

täiendavaid kulutusi, ennem kui ei ole selge ehitusloa õiguspärasus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kolmandate isikute õigused ei kaalu üles taotleja õigusi. Kohus

möönab, et ehitusloa täitmise peatamine võib piirata kahe korteriomandi omaniku võimalusi ehitada

koheselt välja pööning ning saada selle pind oma kasutusse ning korteriühistul saada selle eest

kompensatsiooni, kuid see ei kujuta see endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab kolmandate

isikute tahte saavutamise võimalusi edasi.

12. Kohus märgib, et lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud informatsiooni tingimustes. Seetõttu

on oluline selgitada puudutatud isikutele, et esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamine on võimalik 15

päeva jooksul arvates selle saamisest ja vastav määruskaebus tuleb soovi korral esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule (HKMS § 252 lg 7). Samuti võib asjast huvitatud isik esitada HKMS § 253 lg 1 alusel

esialgse õiguskaitse määruse teinud kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks või

muutmiseks. Sellisel juhul lahendab taotluse esialgse õiguskaitse määruse teinud kohus. Ka kohus ise võib

omal algatusel ja eelkõige uute asjaolude ilmnemisel, esialgse õiguskaitse määruse muuta või tühistada.

13. Kohus hoiatab M.K.it ning J. M., et vastavalt HKMS § 254 lg 1 võib kohus esialgse õiguskaitse

määruse täitmata jätmise eest isikut trahvida HKMS § 248 sätestatud korras kuni 32000 euro suuruse

rahatrahviga. Samuti võib kaebaja (esialgse õiguskaitse taotluse esitaja) HKMS § 254 lg 1 tulenevalt

riigivastutuse seaduse või võlaõigusseaduse alusel nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus

jäi täitmata, hüvitaks sellega tekitatud kahju.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik