2-12-4089/24 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-4089

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-4089 Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Osaühingu VM vastu 6012,10 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5557 eurot ja 31 senti Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kerly K (e-post: XXX) Kostja: Osaühing VM (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja lepinguline esindajad: Kaspar Kamsakann (e-post: kaspar@aarenburg.ee ) Asja läbivaatamise aeg

10. juuni 2013; kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) ja Osaühingu VM (kostja), vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostja tunnistab, et kompromissi sõlmimise päeva seisuga on hageja nõue tema vastu 5876,91 eurot (edaspidi võlgnevus), mille kostja kohustub hagejale tasuma. Võlgnevus sisaldab hagiavalduses nimetatud liisingulepingust tulenevat nõuet summas 5557,31 eurot ja poolt hageja poolt kohtumenetluses tasutud riigilõivust summas 319,6 eurot.

1.2 Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse igakuiste maksetena vastavalt alljärgnevale tingimustele:

1.2.1 Krediidisumma võlgnevus: 5876,91 eurot;

1.2.2 Krediidi kogukulu: 5876,91 eurot;

1.2.3 Krediidi liik: kohtulik kompromiss;

1.2.4 Krediidisumma (võlgnevuse) tagasimaksete ja intressi tasumise tähtpäev: iga kuu 30. kuupäev;

1.2.5 Tagastamise lõpptähtpäev: 30.05.2018;

1.2.6 Intressimäär (%) aastas: 0%;

1.2.7 Krediidi kulukuse määr (%) aastas: 0%.

1.3 Kostja kohustub tasuma võlgnevuse vastavalt järgnevale maksegraafikule. Maksegraafikus on märgitud kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvate võlgnevuse osamaksete suurused ja hulk. Maksegraafikut ei ole võimalik pärast kompromissi kohtu poolt kinnitamist muuta. Kostjal on õigus maksegraafikujärgsete maksete tegemise perioodil saada hagejalt tasuta maksegraafik. Kuupäev Jääk Põhiosa tagasimakse Intressimakse Kokku

2-12-4089

Kokku: -

5 876.91

5 876.91

1.4 Kostja tasub kompromissi maksegraafikust tulenevad igakuised maksed Swedbank Liising Aktsiaseltsi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, viitenumbriga 709515333 ja selgitusega „XXX “ .

1.5 Kostjal on igal ajal õigus maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tagastamisel ei pea kostja tasuma hagejale mingeid muid ennetähtaegse tagastamise tasusid.

1.6 Maksegraafiku kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja muude käesoleva kompromissi järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivisemääraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (EKP intress) + 7% aastas. EKP intress avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Viivis võib muutuda 2 korda aastas (1. jaanuaril ja 1. juulil), kui on muutunud EKP intress.

1.7 Juhul kui kostja hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega rohkem kui 10 päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

1.8 Kui hageja esitab kompromissi täitmiseks kohtutäiturile, lisanduvad võlgnevusele täitemenetlusega seotud kulud (sh kohtutäituri tasu), mis kuuluvad tasumisele kostja poolt.

1.9 Kostja kinnitab, et tema kompromissis märgitud kontaktandmed on toimivad ja kompromissis märgitud aadress on kostja tegelik asukoht ning kostja soovib kõigi kompromissi puudutavate teadete saatmist sellele aadressile. Hageja ja kostja lepivad kokku, et kõik kostjale saadetavad teated esitatakse hageja valikul kas kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis kompromissis toodud kostja elukoha-aadressile või e-posti aadressile. Pooled on kokku leppinud, et kostja kompromissis märgitud asukoha-aadressile või e-posti aadressile saadetud teatised loetakse kostja poolt kättesaaduks vastavalt kas teatise panemisega kostja postkasti (paberkandjal teatise saatmisel) või 24 tunni möödumisel e-kirja saatmisest (e-posti aadressile teate saatmisel). 1.10 Kostja kohustub informeerima hagejat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis, kui muutuvad kostja isikuandmed, kontaktaadressid, mis mõjutavad hageja poolt

2-12-4089

kostjale edastatavate teadete kättesaamist kostja poolt. Kui kostja rikub teavitamiskohustust, loetakse hageja poolt kostja kompromissis märgitud aadressile saadetud teated kostjale kättetoimetatuks. 1.11 Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas kompromissis erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtuja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. 1.12 Kompromissiga seonduvad vaidlused lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, kusjuures kostjal on õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda ka pädeva(te) kohtuvälis(t)e menetleja(te) (näiteks tarbijakaebuste komisjon) poole. Kompromissi kinnitavat jõustunud kohtumäärust on võimalik vaidlustada üksnes vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõikes 8 sätestatule. 1.13 Hageja üle teostab järelevalvet Eesti Finantsinspektsioon (aadress Sakala 4, 15030 Tallinn, telefon 6 680 500, faks 6 680 501, e-post info@fi.ee, koduleht www.fi.ee).

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-12-4089 menetlus.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta eelpool nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Swedbank Liising Aktsiaseltsile (registrikood 10434248) pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 319,56 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega: „Swedbank Liising AS hagi XXX “.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 27.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu VM vastu 6012,10 euro saamiseks. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 27.03.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 24.04.2012 Pärnu Maakohtule hagi Osaühingu VM (kostja) vastu 6012,10 euro ja lisanduva viivise nõudes. Pärnu Maakohus andis 05.09.2012 määrusega tsiviilasja üle kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. 15.05.2013 toimus tsiviilasjas kohtuistung. Kohus teatas istungil, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 11.06.2013 kell 15:00 ning toimetatakse poolte esindajatele kätte. 08.06.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Hageja taotleb ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja palub kohtul tagastada 1/2 tasutud riigilõivust s.o 319,90 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega: „Swedbank Liising AS hagi XXX “.

2-12-4089

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS- is viitenumbriga 2900072369 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 27.01.2012 riigilõivu 180,36 eurot (maksekorraldus nr 66861) ja Pärnu Maakohtu arvelduskontole hagiavalduse esitamisel 24.04.2012 riigilõivu 458,75 eurot (maksekorraldus nr 70131). Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 319,90 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus märgib, et pool menetluses tasutud riigilõivust 639,11 eurost on 319,56 eurot, mitte 319,90 eurot. Seega kuulub tagastamisele riigilõiv summas 319,56 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega: „Swedbank Liising AS hagi XXX “.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Kohus on käesolevas tsiviilasjas teatanud, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtumaja kantselei kaudu 11.06.2013 kell 15:00. Kuivõrd pooled on sõlminud tsiviilasjas kompromissi, siis kohus tsiviilasjas otsust ei tee ning lõpetab tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitava määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik