3-13-656/21 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2013, Tartu

Haldusasja number

3-13-656

Haldusasi

Aknameister Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

14.03.2013. a otsuse nr 8799 tühistamiseks koos esialgse

õiguskaitse taotlusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.04.2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Aknameister Grupp OÜ

Esindaja v. adv vanemabi Rait Sarjas

Vastustaja/määruskaebuse esitaja Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 01.04.2013. a määrus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aknameister Grupp OÜ (registrikood 12091798) on 2011. a aprillis loodud äriühing,

mille juhatuse liikmed on äriregistri andmesüsteemi kohaselt A. Soboleva ja L. Petrenko ning

selle registrijärgne aadress on Rakvere 17, Jõhvi, Ida-Viru maakond, 41533.

2. OÜ Aknameister on 1999. a mais loodud äriühing, mille juhatuse liikmeks on L. Petrenko

ja registrijärgne aadress on sarnaselt Aknameister Grupp OÜ-ga Rakvere 17, Jõhvi, Ida-Viru

maakond, 41533.

3.

11.02.2013. a korralduse nr 12.2-3/12961-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet (MTA)

Aknameister Grupp OÜ käibemaksuseaduse mõistes Eestis ettevõtlusega tegelemist. Sama

korraldusega kohustas MTA Aknameister Grupp OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma

maksuhalduri ametruumidesse selgituste andmiseks Aknameister Grupp OÜ ettevõtluse kohta

ning esitama 01.08.2012–31.12.2012 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse

dokumendid (lepingud, hankijate arved, müügiarved ostjatele jm tõendid) ning

krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljatrükid perioodi 01.08.2012−25.02.2013 kohta.

Korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise

tõendamata jätmise korral kustutatakse Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste

registrist.

4.

25.02.2013 andis Aknameister Grupp OÜ juhatuse liige L. Petrenko maksuhaldurile

suulisi seletusi ning esitas pangakonto väljatrükid, kaks arvet ja pearaamatu väljatrüki

hankijate kohta perioodil 01.01.2012−31.12.2012. L. Petrenko ütluste kohaselt tegeleb

Aknameister Grupp OÜ üldehitustöödega ning Aknameister Grupp OÜ poolt teostati 2012. a

oktoobris akende vahetust koos viimistlustöödega ja detsembris akende vahetust. L. Petrenko

sõnul teostati töid OÜ Aknameister töötajate poolt ning palka maksis samuti OÜ Aknameister.

Samuti teatas L. Petrenko, et Aknameister Grupp OÜ on loodud konkurssidel osalemiseks,

kuna OÜ Aknameister ei saa maksuvõla tõttu konkurssidel osaleda. 2013. a jaanuaris ja

veebruaris Aknameister Grupp OÜ poolt töid teostatud ei ole, samuti ei ole sõlmitud ühtegi

lepingut tööde teostamiseks.

5. Maksu- ja Tolliamet tegi 14.03.2013 otsuse nr 8799 (tl 6-8), milles asus seisukohale, et

Aknameister Grupp OÜ ei tegele Eestis ettevõtlusega, ning kustutas Aknameister Grupp OÜ

käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist alates

25.03.2013.

Otsuses märgitu kohaselt on Aknameister Grupp OÜ esitanud maksuhaldurile OÜ-le

Aknameister kuuluva pangakonto väljatrüki. Pangakontol ei kajastu Aknameister Grupp OÜ

maksmised OÜ-le Aknameister ega OÜ Aknameister tasumised Aknameister Grupp OÜ-le,

kuigi väidetavalt on Aknameister OÜ teostanud ehitustöid 2012. a oktoobris ja detsembris

Aknameister Grupp OÜ-le.

Aknameister Grupp OÜ poolt esitatud 22.10.2012. a arvelt nr 22.10 (tl 9) ja 31.12.2012. a

arvelt nr 34.12 (tl 10) nähtub, et arve saaja ja maksja on erinevad äriühingud. Arvetel puudub

informatsioon, kelle poolt ja kellele arve on koostatud. Samuti puudub informatsioon selle

kohta, kas kauba eest on tasutud, kes on tasunud ning missugusele äriühingule kaup tegelikult

kuulus. Kuna maksuhaldurile esitatud OÜ Aknameister pangakontolt ei nähtu arvete tasumisi

kummagi äriühingu poolt, ei tõenda maksuhalduri hinnangul esitatud arved Aknameister

Grupp OÜ ettevõtlust.

Aknameister Grupp OÜ poolt on maksuhaldurile esitatud üksnes pearaamatu väljatrükk

hankijate kohta perioodil 17.01.2012−31.12.2012, pearaamatu väljatrükki tulude konto kohta

esitatud ei ole. Maksuhaldur on seisukohal, et üksnes hankijate konto olemasolu ei näita

ettevõtlust.

Aknameister Grupp OÜ oli algselt esitanud maksuhaldurile deklaratsioonid nii 2012. a

oktoobri- kui ka detsembrikuu eest, kus ei deklareeritud ei käivet ega sisendkäibemaksu.

Menetluse käigus parandas aga Aknameister Grupp OÜ 2012. aasta käibedeklaratsioone

oktoobri- ja detsembrikuu eest, deklareerides oktoobrikuu eest käivet 2408,34 eurot ja

sisendkäibemaksu 466,67 eurot ning detsembrikuu eest käivet 240,83 eurot ja

sisendkäibemaksu 41,67 eurot. Kuna Aknameister Grupp OÜ ei esitanud dokumente käibe

olemasolu tõendamiseks 2012. a oktoobris ja detsembris, asus maksuhaldur seisukohale, et

tegelikult ei ole töid teostatud ning käive on deklareeritud selleks, et vältida Aknameister

Grupp OÜ kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist.

6.

22.03.2013 esitas Aknameister Grupp OÜ halduskohtule kaebuse (tl 2-5) MTA

14.03.2013. a otsuse nr 8799 tühistamiseks.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on teinud talle esitatud tõenditest väära järelduse.

Kaebaja selgitab, et kuigi maksuhaldurile esitatud arvetel on märgitud tehingut tegevateks

isikuteks Saaja ja Maksja, on tegemist eksimusega, mis on tingitud asjaolust, et kaebaja ei

valda eesti keelt. Sõna “Saaja“ asemel on arvetel tegelikult mõeldud sõna „Saatja“. Kaebaja

on seisukohal, et vastava järelduse oleks saanud teha ka vastustaja menetluse käigus esitatud

parandatud käibedeklaratsioonidest, kuna Aknameister Grupp OÜ on deklareerinud

sisendkäibemaksu, mida saab teha ainult kauba ostja. Kaebaja leiab, et alusdokumendi

esitamine koostoimes käibedeklaratsiooniga tõendab, et nimetatud tehingud leidsid tõepoolest

aset ning Aknameister Grupp OÜ on ettevõtlusega tegelev isik.

7. Kaebuses esitas Aknameister Grupp OÜ ka esialgse õiguskaitse taotluse MTA

14.03.2013. a otsuse nr 8799 täitmise peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kaebaja selgitab, et osaleb pakkujana Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise

ameti poolt välja kuulutatud riigihankes “Narva Paju koolis akende vahetamine”. Pakkumust

esitades lähtus kaebaja enda sõnul teadmisest, et ta on käibemaksukohustuslasena

registreeritud ning esitas seetõttu ka pakkumuses hinna koos käibemaksuga. Kaebaja on

seisukohal, et juhul, kui ta kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist hankemenetluse

jooksul, võib hankija käsitleda Aknameister Grupp OÜ-d kui valeandmeid esitanud isikut

ning see omakorda võib kaasa tuua tema hankelt kõrvaldamise. Taotluse kohaselt ei ole aga

hankemenetlusest kõrvaldamise tagajärge võimalik kõrvaldada ka Aknameister Grupp OÜ

jaoks positiivse lahendi saamisel. Samuti leiab kaebaja, et avalik huvi Aknameister Grupp OÜ

registrist kustutamise osas ei kaalu üles kaebaja õiguste võimalikku piiramist juhul, kui akti

kehtivust esialgse õiguskaitse korras ei peatata.

01.04.2013 edastas kaebaja kohtule e-kirja (tl 47) teel esialgse õiguskaitse taotluse täpsustuse,

milles palub esialgselt taotletud MTA 14.03.2013. a otsuse nr 8799 täitmise peatamise alusel

peatada selle kehtivus, kuna otsus täideti 25.03.2013.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 01.04.2013. a määrusega (tl 48-49) kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse, peatas MTA 14.03.2013. a otsuse nr 8799 kehtivuse ning kohustas

MTA-d registreerima Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris

käibemaksukohustuslasena.

Halduskohus on seisukohal, et kaebajal esineb õiguskaitse vajadus, kuna vaidlusalune otsus

riivab intensiivselt tema õigusi. Maksu- ja Tolliameti vaidlustatud otsuse põhjendused ei anna

ühest vastust küsimusele, kas maksuhaldurile esitatud arvetel kajastatud tehingud leidsid aset

või mitte, ning halduskohtu hinnangul ei saa otsuses toodud faktiväidete õigsust eeldades

kaebaja tegelemist ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes välistada. Esialgse õiguskaitse

kohaldamise otsustamisel ei ole võimalik piisava põhjalikkusega keskenduda faktiliste

asjaolude hindamisele ning sellele, kas kogutud tõendid annavad alust pidada Aknameister

Grupp OÜ poolt ettevõtlusega tegelemist tõendatuks.

Kohtu hinnangul ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu kõneleva avaliku huvina

käsitleda vastustaja seisukohta, et äriühingu registreeringu säilitamine vaidluse ajal on

ebaõiglane isikute suhtes, kelle registreerimine või mitteregistreerimine

käibemaksukohustuslasena on kooskõlas käibemaksuseaduse nõuetega. Eelviidatud avalik

huvi ei ole asjakohane KMS § 22 lg 31 kohaldamisel ning seda ei saa arvestada viidatud sätte

alusel tehtud otsuse suhtes esialgse õiguskaitse rakendamisel.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kaebajal on olemas õiguskaitse vajadus ning esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmiseks puuduvad kaalukad kolmandate isikute ja avalikud huvid.

Seega esinevad halduskohtu hinnangul käesolevas haldusasjas eeldused esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamiseks ning vastustaja kohustamiseks

registreerima

Aknameister

Grupp

OÜ

käibemaksukohustuslaste

registris

maksukohustuslasena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Maksu- ja Tolliamet esitas 12.04.2013 määruskaebuse (tl 56-58), milles palub tühistada

Tartu Halduskohtu 01.04.2013. a määruse.

-

Määruskaebuse esitajal oli võimalus esitada halduskohtule oma seisukoht esialgse

õiguskaitse taotluse osas, lähtudes asjaolust, et kaebaja taotleb vaidlusaluse haldusakti

täitmise peatamist. Kohus asendas aga kaebaja taotluse täienduse alusel kaebaja poolt

esialgselt taotletud haldusakti täitmise peatamise oluliselt mõjuvama esialgse õiguskaitse

abinõuga – haldusakti kehtivuse peatamisega.

-

Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole vaidlusaluse määruse tegemisel

põhjendanud, milles seisneb kaebaja õiguskaitse vajadus ning milline kahju võiks kaebajal

tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Kaebaja väited talle esialge õiguskaitse

kohaldamata jätmisel tekkivast pöördumatust kahjust ei ole põhjendatud. Kaebaja viidatud

hankemenetluse kõrvaldamis- ja kvalifitseerimistingimustes ei sisaldu nõuet, et pakkuja peaks

olema käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt ei sõltu määruskaebuse esitaja hinnangul

Aknameister Grupp OÜ riigihankemenetluses osalemise tulemused registreeringust

käibemaksukohustuslaste registris. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, nagu oleks hankijal

põhjusel, et kaebaja on hankemenetluse vältel käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud,

võimalik käsitleda kaebajat kui valeandmeid esitanud isikut. Määruskaebuse esitaja on

seisukohal, et hankija jaoks ei oma tähtsust, kas hinnale on lisatud käibemaks või mitte, ning

see asjaolu nähtub ka Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti poolt

02.04.2013 koostatud dokumendist hanke „Narva Paju Koolis akende vahetamine“ tulemuste

kohta, milles on pakkumused näidatud käibemaksuta.

-

Aknameister Grupp OÜ registreeringu säilitamine vaidluse vältel, olenemata asjaolust, et

ta registrisse kandmise tingimustele ei vasta, on ebaõiglane isikute suhtes, kelle

registreerimine või mitteregistreerimine käibemaksukohustuslasena on kooskõlas

käibemaksuseaduse nõuetega. Kaebaja registreeritus võimaldab käibemaksukohustuslaste

registris moonutada konkurentsi hankemenetlustes. Aknameister Grupp OÜ-l on võimalik

hankemenetlustes teha reaalsest madalamaid pakkumusi, sest hangete kaudu soetatud tööd

teeb OÜ Aknameister, kellel on maksude tasumata jätmise tõttu võimalik pakkuda teenust

odavamalt kui teistel hankijatel. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine välistaks

selle võimaluse, sest Aknameister Grupp OÜ ei saaks enam soetamisel tasutud käibemaksu

maha arvata ning ta oleks sunnitud tõstma müügihinna reaalsele tasemele.

-

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuse eduväljavaated on väikesed. Nähtuvalt

L. Petrenko, kes on nii kaebaja kui ka OÜ Aknameister juhatuse liige, 25.02.2013 antud

seletusest MTA-le on Aknameister Grupp OÜ loodud konkurssidel osalemiseks, sest OÜ

Aknameister, kes tegelikult töid teostab, ei saa neil maksuvõlgade tõttu osaleda. Seega osaleb

Aknameister Grupp OÜ hankemenetluses üksnes eesmärgiga luua võimalus hanke korras

tellitavaid töid teostada isikul, kes hankemenetluse tingimustele ei vasta. Aknameister Grupp

OÜ-l endal töötajad puuduvad, samuti ei ole ta tõendanud väidetavalt soetatud kauba eest

tasumist. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et Aknameister Grupp

OÜ tegutseb üksnes OÜ Aknameister huvides ega oma ettevõtlust KMS § 2 lg 2 tähenduses.

10. Kaebaja Aknameister Grupp OÜ palub oma 10.05.2013 esitatud vastuses (tl 70-71)

maksuhalduri määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning menetlemisel kantud

menetluskulud MTA kanda.

-

Kaebaja leiab, et määruskaebuse esitaja sai esitada 28.03.2013 oma vastuväited kaebaja

poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele ning õiguskaitse abinõu asendamine kaebaja

taotluse alusel ei toonud kaasa määruskaebuse esitaja õiguste rikkumist.

-

Määruskaebuse esitaja poolne subjektiivne hinnang hankes osalejate

kvalifitseerimistingimuste osas ei saanud olla kohtule siduvaks ning õigustada kaebaja huvide

kaitseta jätmist. Kaebaja märgib, et määruse tegemise ajal puudus selgus, kas hankija võib

käsitleda Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist valeandmete

esitamisena. Eksisteeris reaalne võimalus, et Aknameister Grupp OÜ kõrvaldatakse

menetlusest, millega oleks saanud pöördumatult kahjustada Aknameister Grupp OÜ

majanduslikud huvid. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud otsus tehti ajaliselt hiljem kui

kohtu määrus, millega esialgset õiguskaitset rakendati, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja

nimetatud viide asjakohane.

-

Kaebaja hinnangul on põhjendamatu ka määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks

Aknameister Grupp OÜ registreerimine käibemaksukohustuslasena konkurentsi moonutav,

kuna annab Aknameister Grupp OÜ-le võimaluse teha ebareaalseid pakkumisi. Kaebaja

selgitab, et pakkumiste vastavuse üle otsustab siiski hankija ning määruskaebuse esitaja

hüpoteetiline käsitlus tööde tegelikust teostamisest OÜ Aknameister poolt ei ole asjaoluks,

mis välistaks kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et MTA

vaidlustatud otsuse põhjendustest ja selles toodud faktiväidetest tulenevalt ei saa Aknameister

Grupp OÜ tegelemist ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes välistada. Tegemist ei ole

perspektiivitu kaebusega ning haldusasja lahendus sõltub kohtu poolt menetlusosaliste poolt

esitatud tõenditele antavast hinnangust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu

01.04.2013. a määrus tühistada.

12. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas tegemist oli halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse

abinõu asendamisega HKMS § 253 mõttes. Tartu Halduskohus on rahuldanud käesolevas

haldusasjas kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning peatanud MTA

vaidlustatud otsuse kehtivuse. Määruskaebuse esitaja on asunud määruskaebuses seisukohale,

et kuna kaebaja on hiljem oma taotlust täpsustanud, on tegemist olnud esialgse õiguskaitse

abinõu asendamisega HKMS § 253 lõike 2 mõttes. Määruskaebuse esitaja väidab, et kuna

halduskohus ei ole vastustajal võimaldanud täpsustatud taotluse osas oma seisukohta

avaldada, on halduskohus vastustaja suhtes rikkunud HKMS § 253 lg 2. HKMS § 253 lg 1

kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse

määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Eeltoodud sätte sõnastusest

nähtuvalt reguleerib see olukorda, kus kohus on juba teinud menetlusosalise esialgse

õiguskaitse osas määruse, so kohaldanud esialgset õiguskaitset. Antud juhul täpsustas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlust enne esialgse õiguskaitse osas määruse tegemist. Seega oli

tegemist kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse täiendusega, mida kohus pidi arvesse

võtma kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Ringkonnakohus leiab, et

antud juhul kohaldus taotluse ning selle täienduse lahendamisele HKMS § 252 lg 1, mis

sätestab järgmist: „Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega

viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks

kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust

võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata.“ Seega ei sätesta seadus imperatiivselt

halduskohtu kohustust küsida esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukohta teistelt

menetlusosalistelt. Enne taotluse täienduse kohtusse saabumist oli kohus küsinud määrusega

vastustaja seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ega pidanud vajalikuks seda

pärast taotluse täpsustuse saamist uuesti teha. Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustajalt

teistkordse seisukoha mitteküsimine sama haldusakti peatamise osas põhjendatud, kuna

vastuväited haldusakti täitmise ja kehtivuse peatamise osas ei saanud antud juhul olla oluliselt

erinevad, vaid pigem kattuvad. Seda kinnitab ka asjaolu, et vastustaja määruskaebuses

esitatud väited kattuvad suures osas halduskohtule edastatud seisukohas esitatud väidetega.

13. HKMS § 249 lg 1 ls 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega igas

menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad neli

tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab kaebajal olema subjektiivne

õigus, mis annab talle õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset (I).

Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu

tagajärje võimalus (II). Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid (III)

ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid,

kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed

vastustaja ja kolmanda isiku jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt

kaebaja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise

tõenäosus ja raskus (IV). Pärast eeltoodud tingimuste esinemisele hinnangu andmist esitab

kohus lõppjäreldused (V).

I

14. Kui maksuhaldur on ebaõigesti leidnud, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega, on rikutud

kaebaja subjektiivset õigust tegeleda ettevõtlusega (PS § 31), mis sisaldab endas ka õigust olla

registreeritud käibemaksukohustuslaste registris ning arvata võrdselt teiste ettevõtjatega oma

maksustatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaksust maha soetamisel

tasutud käibemaks. KMS § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus selle seaduse tähenduses isiku

iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust,

olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Seega esineb kaebajal subjektiivne õigus

peaasjas nõude esitamiseks.

II

15. Halduskohtule esitatud kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja selgitanud, et

osaleb pakkujana Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti poolt välja

kuulutatud riigihankes „Narva Paju koolis akende vahetamine“. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega kaasneva pöördumatu tagajärjena on kaebaja välja toonud asjaolu, et

teda võidakse kõrvaldada hankemenetlusest. Kuigi halduskohus ei ole vaidlustatud määruses

ei seda ega mõnda teist esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevat pöördumatut

või raskesti kõrvaldatavat tagajärge välja toonud ega analüüsinud, saab ringkonnakohtu

hinnangul siiski nõustuda halduskohtu väitega, et antud juhul ei saanud välistada kaebaja

õigusi kahjustava pöördumatu tagajärje tekkimist. Hankelepingu sõlmimise õiguse kaotamine

omab negatiivset mõju kaebaja majanduslikele huvidele.

16. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas antud juhul esineks alus kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamiseks sel põhjusel, et kaebaja on pakkumuses esitanud hinna koos käibemaksuga,

kuid hiljem on vastustaja kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutanud.

Hankekutsest (tl 13-16) nähtuvalt tuli pakkujatel väljendada pakkumuse hind ranges

vastavuses hankija poolt ette antud vormiga (hankekutse lisa 3 „Pakkumuse maksumustabel“)

kogusummahinnana käibemaksuga ja ilma, täites seejuures kõik maksumusread. Seega, kui

kaebaja ei oleks väljendanud pakkumuse hinda lisaks käibemaksuta hinnale ka koos

käibemaksuga hinnaga, ei oleks kaebaja pakkumus vormiliselt hanketingimustele vastanud.

Kui kaebaja oleks kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist enne pakkumuse esitamist, ei

oleks ta saanud esitada pakkumuse maksumust koos käibemaksuga, ega oleks saanud täita

kvalifitseerimise tingimusi. Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-st 3 on hankijal

õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle

saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja

kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus

pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.

Seega ei ole välistatud, et kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimise korral võib hankija teha

kaebaja hanketingimustele vastavuse kohta uue otsuse ning jätta kaebaja kvalifitseerimata,

mistõttu esineb käesolevas asjas pöördumatu tagajärje võimalus.

III

17. Järgmisena hindab ringkonnakohus summaarselt peaasjas esitatud kaebuse

eduväljavaateid. MTA vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks on KMS § 22

lg 31, mille kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei

tegele Eestis ettevõtlusega ning kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole

piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või

koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise

kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui

ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist. Ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses on eelkõige isiku

iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust,

olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 2 lg 2).

18. Halduskohus on vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu, kuna kaebaja tegelemist ettevõtlusega ei saa välistada, ning leidnud, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmiseks puuduvad ka kaalukad kolmandate isikute ja avalikud

huvid. Ringkonnakohus ei nõustu kahel põhjusel sellega, et kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu. Esiteks, vastustaja sõnul on kaebajal tulenevalt sellest, et ta on registreeritud

käibemaksukohustuslaste registris, võimalik teha hankemenetlustes reaalselt madalamaid

pakkumisi, sest hangete kaudu soetatud tööd teeb OÜ Aknameister, kellel on aga maksude

tasumata jätmise tõttu võimalik pakkuda teenust märksa odavamalt kui teistel hankijatel. See

kujutab endast konkurentsi moonutamist. Vastustaja leiab, et kaebaja

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine välistaks võimaluse, et Aknameister Grupp

OÜ saaks soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata ning oleks sunnitud tõstma müügihinna

reaalsele tasemele. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ja märgib, et RHS § 38 lg 1

p 4 järgi hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või

taotleja, kellel on maksuvõlg. Nimetatud norm sätestab hankija kohustuse ja selle eesmärgiks

on ilmselgelt maksuvõlglaste sisuline takistamine riigihangetes osalemast. Kaebaja on ise

öelnud, et Aknameister Grupp OÜ on loodud konkurssidel osalemiseks, kuna OÜ

Aknameister ei saa maksuvõla tõttu konkurssidel osaleda. Järelikult on OÜ Aknameister

loodud RHS § 38 lg 1 p-ga 4 sätestatud keelust möödahiilimiseks. Selline teguviis ei ole

riigihangete seadusega küll otseselt keelatud, kuid RHS § 38 lg 1 p 4 takistab soodustamast

tegevust, mille eesmärgiks on keelust mööda hiilida. Kuna kaebaja tegevus on vastuolus RHS

§ 38 lg 1 p 4 mõttega, leiab ringkonnakohus, et halduskohtutel puudub õiguslik alus kaebaja

teguviisi kaitsmiseks.

19. Teiseks on MKS § 22 lg 31 tingimuseks ettevõtlusega mittetegelemine. Maksuhaldur on

esitanud hulgaliselt argumente, miks Aknameister Grupp OÜ ei ole aktiivselt tegutsev

äriühing. Nimelt ei kuulunud maksuhaldurile esitatud pangakonto väljatrükk Aknameister

Grupp OÜ-le, vaid Aknameister OÜ-le, pangakontol ei kajastunud Aknameister Grupp OÜ

maksmisi OÜ-le Aknameister ega Aknameister OÜ poolt tasumisi Aknameister Grupp OÜ-le,

kuigi väidetavalt teostas 2012. aasta oktoobris ja detsembris Aknameister OÜ ehitustöid

Aknameister Grupp OÜ-le. Lisaks esitas Aknameister Grupp OÜ juhatuse liige ettevõtluse

tõendamiseks 2 arvet (22.10.2012. a arve nr 22.10 tehingu nimetus „plastaknad 10 tk“

summas 2 800 eurot ja 31.12.2012. a arve nr 34.12 tehingu nimetus „pvc-aken 1 tk“ summas

250 eurot). Seejuures puudub informatsioon selle kohta, kas kauba eest on tasutud ning kes on

tasunud ning missugusele äriühingule kaup tegelikult kuulus. Esitatud Aknameister OÜ

pangakontolt ei nähtu arvete tasumisi kummagi äriühingu poolt. Aknameister Grupp OÜ

esitas pearaamatu väljatrüki hankijate kohta perioodil 17.01.2012-31.12.2012, kuid ei

esitanud pearaamatu väljatrükki tulude kohta. Ka hankijatele tasumine ei ole tõendatud.

Maksumenetluse käigus 22.02.2013 parandas Aknameister Grupp OÜ 2012. aasta

käibedeklaratsioone oktoobri ja detsembrikuu kohta, deklareerides käivet oktoobrikuu eest

2408,34 eurot ja sisendkäibemaksu 466,67 eurot ning detsembrikuu eest käivet 240,83 eurot

ja sisendkäibemaksu 41,67 eurot. Esialgsete deklaratsioonide kohaselt Aknameister Grupp

OÜ-l 2012. a oktoobri- ja detsembrikuus käivet ega sisendkäibemaksu ei olnud. Nendele

asjaoludele tuginedes leiab ringkonnakohus, et tõendamiskoormus on HKMS § 59 lg 1 alusel

üle läinud kaebajale, kes pole aga kohtule piisavaid vastutõendeid esitanud.

IV

20. Ringkonnakohtu hinnangul saaksid käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise

korral kahjustatud olulised avalikud huvid, mis kaaluvad antud juhul üles kaebaja

subjektiivsete õiguste riive. Nimelt on ringkonnakohus eelnevas alajaotuses peaasjas esitatud

kaebuse summaarsete eduväljavaadete hindamisel selgitanud, et haldusasja materjalid

annavad aluse eelduseks, et kaebaja tegevuse eesmärgiks on hiilida kõrvale seaduses

sätestatud keelust osaleda hankemenetluses maksevõla olemasolul. Samuti on KMS § 22 lg 31

eesmärk ära hoida käibemaksupettusi ja riigile käibemaksu laekumata jäämist. Kohus leiab, et

ei saa soodustada kaebaja õigusvastastel eesmärkidel läbiviidavat tegevust. Seega ei kaalu

kohtu hinnangul kaebaja võimalik subjektiivsete õiguste riive hankemenetlusest kõrvaldamise

näol üle esialgse õiguskaitse kohaldamisel riivatavaid avalikke huve. Samuti räägib esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt asjaolu, et tulenevalt eelnevas alajaotuses toodud

selgitustest ei ole kohtu hinnangul käesolevas haldusasjas esitatud kaebusel märkimisväärseid

eduväljavaateid.

V

21. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas haldusasjas ei ole

põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ning

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, kuna vastanduvaid huvisid kaaludes ei

kaalu kaebaja huvid üles avalikku huvi.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb jätta ka rahuldamata kaebaja taotlus jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/