2-13-20248/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-20248

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-20248 Tsiviilasi IB avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja IB(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik EB(isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada IB avaldus.

2. Anda IB nõusolek alaealisele lapsele EB kuuluva korteriomandi asukohaga XXX reaalosana korter nr (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number XXX) 1/4 mõttelise osa võõrandamiseks tingimusel, et - lapsele tehingust saadav tulu ei või olla väiksem kui 1/4 kogu kinnisasja võõrandamisest saadav tulu; - tehingust laekuv lapsele kuuluv raha kantakse IB poolt nimetatud EB arvelduskontole krediidiasutuses, märkega „konto käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek“.

3. IB on õigus tasuda tehingust laekuva raha arvelt korteri võõrandamisega seotud kulutused ja tasud.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus avaldajale kätte.

5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2-13-20248

IB(avaldaja) esitas kohtule avalduse nõusoleku saamiseks EB (laps) nimel tehingu tegemiseks. Lapsele kuulub ¼ suurune mõtteline osa korteriomandist nr XXX, mille reaalosaks on 3-toaline eluruum XXX, üldpinnaga 64,7 m2. Laps omandas nimetatud korteriomandi pärimise teel 2007.a oma isalt GB﴾isikukood XXX, surnud XXX.a). Korteri kaasomanikuks ¾ suuruse mõttelise osaga on avaldaja. Avaldaja koos lapsega ega nende lähedased ei kasuta nimetatud eluruumi oma isiklikuks tarbeks, sest pere elab XXX. Laps käib koolis 3 b klassis. Kuna igakuiselt on vaja siiski kanda korteri ülalpidamiskulud (keskmiselt 150 eurot kuus), siis soovib avaldaja korteri võõrandada. Avaldaja ei pea otstarbekaks korteri ülalpidamiskulude kandmist pikas perspektiivis, sest ei näe kasutusvajadust ega tuluteenimisvõimalust tulevikus. Seetõttu on avaldaja veendunud, et ¼ suuruse mõttelise osa säilitamine lapse nimel ei ole samuti mõistlik, põhjendatud ega tema huvides. Tänaseks on leitud korterile ostja hinnaga 30 000 eurot. Müügitehingust saadavat raha on kavas kasutada tulevikus lapse haridusega seotud kulude katmiseks. Eelnevat arvestades palub avaldaja anda nõusolek lapsele kuuluva korteriomandi nr XXX asukohaga XXX müümiseks.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-

11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 186 lg-te 1 ja 3 järgi peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. Vastavalt PkS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 132 lg 1 kohaselt lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks.

Avaldajal ja GB on ühine 02.10.2003.a sündinud tütar EB. Lapse isa suri XX.a ning tütar päris isalt ¼ suuruse mõttelise osa korteriomandist nr XXX, mille reaalosaks on 3-toaline eluruum XXX. Avaldaja soovib müüa nimetatud korterit, kuna pere elab XXX ning korterit XXX elukohana ei kasuta. Laps on 9-aastane ja käib koolis. Korter on seega muutunud mittevajalikuks ning majanduslikult koormavaks, kuna igakuiselt tuleb tasuda korteri kommunaalmakseid. Korterile on leitud ostja hinnaga 30 000 eurot.

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealise lapse huvid on igakülgselt kaitstud.

Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusoleku alaealise lapse omandisse pärandiga saadud varaga tehingu tegemiseks. Kohtu arvates on mõistlik, võttes seejuures arvesse, et peale GB surma on avaldaja lapse ainus ülalpidaja, müüa lapsele mittevajalik ja kulukas korter. Kohus märgib siinjuures, et korteri ostu-müügi tehinguga kaasnevate kulutuste kandmisest järgi jääv lapse raha tuleb paigutada eraldiseisvale lapse kontole märkega „konto käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek“.

2-13-20248

Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas menetluskulud avaldaja kanda.

Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik