Legislator Case Law & Legislation
2-12-39787/7 AI generated

2-12-39787/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-12-39787/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-12-39787

Legislator headnote

AI generated

2-12-39787/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-12-39787

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage maximum and minimum prices cost of borrowing credit mandate insufficiently substantiated grievance annual travel expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-12-39787

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. juuni 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-39787

Tsiviilasi

OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Angelina Maksimova

vastu 601,07 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

719,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650;

asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Alar Kondratjev,

e-post inkasso@sissenoudekeskus.ee;

kostja Angelina Maksimova (isikukood 49107142719;

elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Angelina Maksimova vastu osaliselt.

2. Välja mõista Angelina Maksimovalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 566 (viissada

kuuskümmend

kuus)

eurot

ja

76 senti,

millest

437,96 eurot

on

tagastamata

krediidisumma, 2,43 eurot krediidiintress, 44,73 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud

ja 81,64 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 01.10.2012 seisuga.

3. Välja mõista Angelina Maksimovalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27%

aastas tagastamata krediidisummalt 437,96 eurot alates 02.10.2012 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 356,32 eurot.

4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda hagilt

tasutud riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel

tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivu määra; jätta muud menetluskulud 94%

ulatuses Angelina Maksimova kanda ja 6% ulatuses OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda.

5. Välja

mõista

Angelina

Maksimovalt

OÜ Kaupmehe

Järelmaks

kasuks

menetluskulud 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot ja 30 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

2(4)

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Angelina Maksimova võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Angelina Maksimova

(kostja) vastu 601,07 euro (tagastamata krediidisumma 437,96 eurot, krediidiintress 2,43 eurot,

võla sissenõudmisega seotud kulud 79,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 81,64 eurot)

ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 15.04.2011 sõlmitud

järelmaksulepingu nr 1102412/10ta rikkumisest.

2. Kohus kohustas kostjat 05.10.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja

kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu üleandmisega 30.04.2013. Kostja, kellele kohus määras kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

5. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopia

15.04.2011

järelmaksulepingust nr 1102412/10ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega,

30.06.2011, 26.07.2011, 25.08.2011, 25.10.2011 ja 23.11.2011 võlateatistest, 29.12.2011 lepingu

ülesütlemise hoiatustest, 23.01.2012 lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest

(tl 8-21).

6. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma

majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 34 tähenduses (15.04.2011 redaktsioon).

3(4)

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 79,04 eurot. Hagist nähtub, et võla

sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu,

mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale.

Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite,

töö ja ajakulu maksumust.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab,

on tühine. Järelmaksulepingu nr 1102412/10ta üldtingimuste p 6.5 (tl 11) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud.

Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud

kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 21)

nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu

ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1102412/10ta

(tl 8) nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad

kasutada

krediidiandja

hinnakirjas

kehtestatud

hindasid.

Eelnevast

tuleneb,

et

järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt

postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav.

Hageja on saatnud kostjale viis meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe

lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike

teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale.

Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda

krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja

järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste

maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 44,73 eurot (7 × 6,39)

võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

7. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402,

§ 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

tagastamata krediidisumma 437,96 eurot, krediidiintress 2,43 eurot, võla sissenõudmisega seotud

kulud 44,73 eurot, 01.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,64 eurot ja lisanduv

viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt 437,96 eurot alates 02.10.2012 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 356,32 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

9. Hageja taotleb kostjalt menetluskuludena riigilõivu 125 euro ning Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 euro

väljamõistmist.

4(4)

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi 5. lõige sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär,

jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. TsMS § 163 lg 1 näeb

ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt jaotab kohus menetluskulud järgmiselt: jätta hageja kanda hagilt tasutud

riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele

kuuluvat madalamat riigilõivu määra; jätta muud menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja

6% ulatuses hageja kanda.

11. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS

§ 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib

kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida

kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja

poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 145 eurot (100 + 45).

12. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks

välja 94% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 136,30 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik