2-12-39787/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-12-39787
Legislator headnote
AI generated2-12-39787/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-12-39787
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-12-39787
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
10. juuni 2013, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-39787
Tsiviilasi
OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Angelina Maksimova
vastu 601,07 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
719,32 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650;
asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Alar Kondratjev,
e-post inkasso@sissenoudekeskus.ee;
kostja Angelina Maksimova (isikukood 49107142719;
elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Angelina Maksimova vastu osaliselt.
2. Välja mõista Angelina Maksimovalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 566 (viissada
kuuskümmend
kuus)
eurot
ja
76 senti,
millest
437,96 eurot
on
tagastamata
krediidisumma, 2,43 eurot krediidiintress, 44,73 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud
ja 81,64 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 01.10.2012 seisuga.
3. Välja mõista Angelina Maksimovalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27%
aastas tagastamata krediidisummalt 437,96 eurot alates 02.10.2012 kuni tagastamata
krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 356,32 eurot.
4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda hagilt
tasutud riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel
tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivu määra; jätta muud menetluskulud 94%
ulatuses Angelina Maksimova kanda ja 6% ulatuses OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda.
5. Välja
mõista
Angelina
Maksimovalt
OÜ Kaupmehe
Järelmaks
kasuks
menetluskulud 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot ja 30 senti.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja
arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS
§ 1741 lg 4).
Edasikaebamise kord
OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte
hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
2(4)
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Angelina Maksimova võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul
alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise
puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja
vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli
kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt
tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Angelina Maksimova
(kostja) vastu 601,07 euro (tagastamata krediidisumma 437,96 eurot, krediidiintress 2,43 eurot,
võla sissenõudmisega seotud kulud 79,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 81,64 eurot)
ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 15.04.2011 sõlmitud
järelmaksulepingu nr 1102412/10ta rikkumisest.
2. Kohus kohustas kostjat 05.10.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse
nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja
kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega
rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja
vastu üleandmisega 30.04.2013. Kostja, kellele kohus määras kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,
ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta
kohtu poolt määratud tähtajaks.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3
tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit
pidamata.
5. Hageja
on
esitanud
oma
nõude
põhjendamiseks
kohtule
koopia
15.04.2011
järelmaksulepingust nr 1102412/10ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega,
30.06.2011, 26.07.2011, 25.08.2011, 25.10.2011 ja 23.11.2011 võlateatistest, 29.12.2011 lepingu
ülesütlemise hoiatustest, 23.01.2012 lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest
(tl 8-21).
6. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib
põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski
põhjendada.
Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud
nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole
sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma
majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse
(VÕS) § 34 tähenduses (15.04.2011 redaktsioon).
3(4)
Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 79,04 eurot. Hagist nähtub, et võla
sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu,
mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale.
Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite,
töö ja ajakulu maksumust.
Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab,
on tühine. Järelmaksulepingu nr 1102412/10ta üldtingimuste p 6.5 (tl 11) kohaselt on
krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud.
Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud
kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 21)
nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu
ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot.
VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud
tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja
mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,
kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1102412/10ta
(tl 8) nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad
kasutada
krediidiandja
hinnakirjas
kehtestatud
hindasid.
Eelnevast
tuleneb,
et
järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.
VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult
kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse
rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult
suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt
võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline
tüüptingimus tühine.
Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt
postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav.
Hageja on saatnud kostjale viis meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe
lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike
teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale.
Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda
krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja
järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste
maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 44,73 eurot (7 × 6,39)
võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.
7. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76
lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402,
§ 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista
tagastamata krediidisumma 437,96 eurot, krediidiintress 2,43 eurot, võla sissenõudmisega seotud
kulud 44,73 eurot, 01.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,64 eurot ja lisanduv
viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt 437,96 eurot alates 02.10.2012 kuni tagastamata
krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 356,32 eurot.
8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
9. Hageja taotleb kostjalt menetluskuludena riigilõivu 125 euro ning Balti Võlgade
Sissenõudmise Keskus OÜ poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 euro
väljamõistmist.
4(4)
10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama
paragrahvi 5. lõige sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe
www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär,
jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. TsMS § 163 lg 1 näeb
ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui
kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid
täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Eeltoodust tulenevalt jaotab kohus menetluskulud järgmiselt: jätta hageja kanda hagilt tasutud
riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele
kuuluvat madalamat riigilõivu määra; jätta muud menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja
6% ulatuses hageja kanda.
11. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus
piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS
§ 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on
selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib
kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva
tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude
taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida
kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades
nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja
poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit
pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot.
Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 145 eurot (100 + 45).
12. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks
välja 94% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 136,30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Miilaste
Kohtunik