2-13-15458/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-15458 Tsiviilasi K K hagi A N vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja GV(isikukood XXX, XXX) Kostja A N (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, faktiline elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud ja nende esindajad 06.06.2013 Hageja seaduslik esindaja GV RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A N (isikukood XXX) K K (isikukood XXX) kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 02.04.2012 kuni 01.04.2013 ühekordse summana 1785 eurot (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend viis eurot).

3. Välja mõista A N (isikukood XXX) K K (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

160 eurot kuus alates 02.04.2013 kuni K K täisealiseks saamiseni 23.01.2023.

4. Elatis tuleb tasuda K K arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas selgitusega „elatis lapsele“.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A N kanda . Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. TsMS § 187 lg 6 kohaselt menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik 02.04.2013 esitas K K Harju Maakohtule hagiavalduse A N vastu 160 euro suuruse igakuise elatise nõudes. Hageja palub elatis välja mõista üks aasta tagasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest. 26.04.2013 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat 14 päeva jooksul hagile vastama.

Kohus saatis kostjale kutse kohtuistungile. 06.06.2013 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, hagile ei vastanud ega teavitanud kohut ka enda kohtusse ilmumata jäämise ning hagile vastamata jätmise põhjustest. Kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja GV hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt välja elatis miinimummääras tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi esitamisest. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (PKS) § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hagejate poolt esitatud asjaolud omaks võtnud ja seega on põhjendatud hagi rahuldamine. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on alates 01.01.2013.a töötasu alammäär 320 eurot. Seetõttu ei tohi elatis olla 2013 aastal väiksem kui 160 eurot. 2012.aastal oli elatise miinimummäär 145 eurot.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik