2-13-12091/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-12091

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2013, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-12091 Tsiviilasi DEOÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: DEOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku esindaja: likvideerija AV(isikukood XXX, epost: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, elektronpost oliver.ennok@haldur.just.ee) Kohtuistungi toimumise aeg

29. mai 2013 Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku esindaja AV Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok RESOLUTSIOON

1. Lõpetada DEOÜ (likvideerimisel; registrikood XXX; asukoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Oliver Ennokit likvideerima ja kustutama DEOÜ (likvideerimisel) Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. Vabastada Oliver Ennok pärast võlgniku DEOÜ (likvideerimisel) registrist kustutamist võlgniku ajutise halduri kohustustest.

4. Määrata DEOÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks ning märkida

2-13-12091

dokumentide hoidjana äriregistrisse likvideerija AV(isikukood XXX, elukoht XXX).

5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise halduri tasu 1056 eurot (üks tuhat viiskümmend kuus eurot), sealhulgas käibemaks 176 eurot, ning tehtud vajalike kulutuste katteks 42 (nelikümmend kaks) eurot.

6. Mõista määruse resolutsiooni 5. punktis nimetatud summad võlgnikult DEOÜ (likvideerimisel) ajutise halduri Oliver Ennoki kasuks välja, kuid hüvitada ajutise halduri tasu 397 (kolmesaja üheksakümne seitsme) euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Summad tuleb tasuda ja välja maksta Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Pankrotiavalduse sisu ja menetluse käik 12.03.2013 esitas DEOÜ (likvideerimisel) likvideerija avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku teadaolevad varad 6,61 eurot ning kohustused 2540,37 eurot. Kohus määras 19.03.2013 ajutiseks halduriks pankrotihaldur Oliver Ennoki. Ajutine haldur esitas 09.04.2013 aruande, mille kohaselt on võlgniku ainukeseks varaks sõiduk, mille asukoha ja seisukorra kohta halduril andmed puuduvad. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning menetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Kohus määras 11.04.2013 raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Kohtu tagatiste kontole määratud summat tasutud ei ole. 29.05.2013 toimunud kohtuistungil teatas ajutine haldur, et on esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks, politsei teate kohaselt on alustatud kriminaalasi nr 13230104736. Kriminaalmenetlus on pooleli ja kahtlustust kellelgi esitatud ei ole. Ajutine haldur leidis, et menetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemisega ning võlgnik tuleks

2-13-12091

kustutada registrist mitte varem kui 2 kuu möödudes kriminaalmenetluse lõpetamisest seoses võimalusega võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur leiab, et dokumendid tuleb anda hoiule likvideerijale. Likvideerija avaldas kohtuistungil, et on nõus enda määramisega dokumentide hoidjaks.

Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 2572,62 eurot.

Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on sõiduk, mille asukoha ja seisukorra kohta andmed puuduvad. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Raamatupidamise dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole võimalik välja selgitada sularaha kasutamist. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda PankrS § 28 lg 2 kohaselt lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Lähtudes ajutise halduri poolt antud esialgsetest hinnangutest, võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetus võis ajutise halduri aruandest nähtuvalt kujuneda välja 2012. aasta augustis või isegi varem. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-le 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg-st 5 tuleneb, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur PankrS § 29 lg 8 esimeses lauses sätestatu järgi juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Lõike kolmanda lause kohaselt võib kohus õigustatud isiku taotlusel lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Ajutine haldur on teinud praegusel juhul ettepaneku võlgniku registrist kustutamiseks mitte varem kui 2 kuu möödudes, arvates menetluse lõpetamisest ülalviidatud kriminaalasjas.

Võlgniku esindaja on ajutise halduri ettepanekut toetanud. Kohtu hinnangul ei võimalda seadus siiski taolise möönduse tegemist kaaluda ja seada võlgniku registrist kustutamist sõltuvusse kriminaalasjas toimuvast menetlusest. Ajutisel halduril tuleb võlgnik likvideerida ja registrist kustutada vastavalt PankrS § 29 lg-s 8 sätestatule. Kohus märgib, et kui pärast võlgniku registrist

2-13-12091

kustutamist ilmneb, et osaühingul siiski jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus vastavalt äriseadustiku § 218 lg-le 2 huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Vajalike kulutuste katteks (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) palub haldur mõista välja 42 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul seni tuvastatu põhjal vara puudub, seega kuulub riigi arvelt pankrotihaldur Oliver Ennokile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-st 1, tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale AV.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik