3-13-964/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-964 Haldusasi

T. R.’i kaebus Tallinna Linnavolikogu 04.04.2013 otsuse nr 42 tühistamiseks. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD:

1. Vaidlustatud volikogu otsusega tunnistati kehtetuks xxx tee, xxx tn ja xxx mnt vahelise maa-ala detailplaneering osaliselt, so xxxx krundi osas.

2. Kaebuse esitaja on naaberkinnisasja kaasomanik. Kaebuses leitakse, et naaberkinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaast (mille nägi ette kehtinud detailplaneering) ärimaaks ilma naaberkinnistu omanikke menetlusse kaasamata rikub kaebaja õigusi ja huve. Krundi sihtotstarve kehtestatakse detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse (PlanS) § 24 lg 6 kohaselt tuleks sihtotstarbe muutmiseks läbi viia uus detailplaneeringu menetlus. Antud juhul on kehtiva detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk lihtsustatud korras maa sihtotstarbe muutmine, millega jäetakse menetlusest kõrvale naaberkinnistu omanikud. Kaebuse esitajale kaasnevad naaberkinnistul äritegevuse alustamisega mitmed kahjulikud mõjud (müra, saaste, liiklustiheduse kasv jm).

3. Kaebaja palub 06.05.2013 esitatud kaebuses Tallinna Linnavolikogu 04.04.2013 otsuse tühistada.

KOHTU PÕHJENDUSED:

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui selle esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kaebusega saab halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

Kaebaja vaidlustab naaberkinnistutel kehtiva detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Nähtuvalt kaevatavast otsusest kaob osaliselt kehtetuks tunnistamisega üksnes katastriüksuse sihtotstarbe määramise alus (PlanS § 9 lg 4¹ viimane lause) ja krundi kasutamise võimalus (PlanS § 9 lg 4 p 1) elamumaana tulenevalt detailplaneeringust. Katastriüksuse sihtotstarvet ei määrata detailplaneeringuga, vaid see on üksnes aluseks järgneva haldusotsuse tegemisel.

Detailplaneering on haldusakt, mille muutmine ja kehtetuks tunnistamine ei ole keelatud. Seega ei tekita kehtiv detailplaneering naabrile õiguspärast ootust nõuda, et naaberkinnistu detailplaneering jääb igavesti samasugusena kehtima. Detailplaneeringu muutmise korral ei saa välistada naabri õiguste ja huvide riivet. Kui detailplaneering tunnistatakse kehtetuks, siis üldjuhul ei saa eeldada naabri õiguste või huvide riivet. Õiguste ja huvide riive võib tekkida järgnevate menetluste tulemusel.

Kaebaja naaber soovib võtta olemasoleva elamu kasutusele aiakohvik/kontorina, so muuta hoone kasutamise otstarvet, mis tähendab ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmist, on selleks tõepoolest vajalik kõrvaldada detailplaneeringu kehtivus, mis näeb ette kinnistu osas teistsugused õigused. Eelnev ei tähenda, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tekiks õigus märgitud tegevusteks (ärimaaja teenindushoonena kasutamine). See kõrvaldab üksnes õigusliku takistuse järgnevate menetluste algatamiseks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei muutu olemasolevate hoonete maht ega arv (otsuse lisa 1). Olemasoleva hoone kasutusotstarbe muutmine ja sellega seoses katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei pea toimuma detailplaneeringuga. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda mingi menetluse läbiviimist, milleks õigusaktid ei kohusta. See ei tähenda aga seda, et naaberkinnistu omanikul ei oleks võimalik tehtavate muudatuste osas enda huve kaitsta. Nagu nähtub otsuse lisast 1, on eesmärk elamu rekonstrueerida. Tegemist on ehitusseaduse reguleerimisalasse jääva tegevusega. Projekteerimistingimuste väljastamine toimub haldusaktiga, mida kaebaja saab soovi korral vaidlustada. Samuti on ehitamiseks vajalik ehitusluba, mis on samuti vaidlustatav, kui kaebaja leiab, et sellega rikutakse tema subjektiivseid õigusi. Kaebajal on võimalik kohalikku omavalitsust teavitada enda huvist nimetatud menetluste suhtes ja taotleda menetlusse kaasamist või kui haldusaktid on antud, siis nende väljastamist. Samuti järgneb ehitusloa realiseerimisel kasutusloa taotlemise kohustus ning ka selles menetluses on kaebajal võimalik oma huve kaitsta.

Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et kaevatava haldusakti vaidlustamiseks kaebajal kaebeõigus puudub ning kaebus tuleb tagastada.

6. Riigilõiv antud alusel kaebuse tagastamisel jääb kaebaja kanda. (HKMS § 104 lg 5 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik