2-13-6427/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

07.06.2013.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-13-6427 Tsiviilasi

EML hagi HL vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja: EML(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: TL(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10124 Tallinn; e-post: deivi.vaht@riversen.ee ); Kostja: HL(isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e-post: rainer.kuulme@advokaat.ee ).

14.05.2013.a. ja 05.06.2013.a.

Hageja seaduslik esindaja TL; Hageja lepinguline esindaja Deivi Vaht; Kostja lepinguline esindaja Rainer Kuulme.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada EML(hageja) ja HL(kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Pooled on kokku leppinud, et kostja HL kohustub tasuma oma alaealise tütre EML ülalpidamiseks igakuiselt kalendrikuu 15. kuupäevaks TL arveldusarvele elatise summas 210 (kakssada kümme) eurot kuus.

1.2 Elatise võlgnevuse summas 200 (kakssada) eurot, mis on tekkinud hagi esitamisest kuni kokkuleppe sõlmimiseni on kostja HL kohustatud hagejale hüvitama, kandes selle lapse ema arveldusarvele hiljemalt 05.09.2013.a.; 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-6427. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on EML hagi HL vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks.

Harju Maakohus võttis hagi 21.02.2013.a. määrusega menetlusse.

Pooled on 05.06.2013.a. kohtuistungil sõlminud elatise suurendamise nõudes kompromissi. Pooled loobusid lahendi edasikaebeõigusest. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad tagastada menetluses tasutud pool riigilõivust. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokkuleppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik