3-12-1789/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-12-1789 Määruse kuupäev 7. juuni 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M.K.i kaebus Eesti Haigekassa Viru osakonna peale

RESOLUTSIOON 1. Tagastada M.K.i kaebus. 2. Saata määrus kaebajale ja tema eestkostjale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus peab esitama Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSED

1. 14.09.2012 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja vahendusel Jõhvi kohtumajja M.K.i kaebus Eesti Haigekassa Viru osakonna peale, milles palutakse välja mõista kokku 1062 euro suurune summa. 15.10.2012 koostatud kohtumääruses leidis Tartu Halduskohus, et kaebus ei vasta nõuetele, loetles selle puudused ning määras nende kõrvaldamise tähtaja. M.K. on selle kohtumääruse kätte saanud ja sellele ka vastanud, kuid ühtegi kohtu poolt nimetatud puudust ta ei kõrvaldanud. 10.12.2012 kohtumäärusega peatas kohus kaebuse menetlemise kaebajale uue eestkostja määramise tõttu ning koostas 06.05.2013 uue kohtumääruse, millega andis võimaluse kaebuse puudused eestkostja abil kõrvaldada. M.K. on ka selle kohtumääruse kätte saanud, kuid on esitanud ainult teate, milline ei lähtu kohtumääruse sisust. Talle eestkostjaks määratud Paide Linnavalitsus aga teatas, et ei pea kaebust põhjendatuks ning lisas, et kaebajal puuduvad väidetavaid asjaolusid kinnitavad dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ning kas selles on esitatud kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, tegema vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust

muuta, jätma kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel kaebuse käiguta ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja 2 kohustavad kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 5, 6, 7, 9, 10 ja lg 4 peab kaebaja kaebusesse muuhulgas märkima oma taotluse vastavalt sama seadustiku § 37, vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, kaebuse faktilise põhjenduse, kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid kinnitavad tõendid, kuidas ja millal ta vaidluse põhjustanud haldusaktist või toimingust teada sai, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses ning tuvastamisnõude puhul ka selgituse, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 37 teise lõike kohaselt võib halduskohtusse esitatava kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist, haldusakti või toimingu tegemise keelamist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist haldusakti, tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu kindlakstegemist. M.K. kurdab oma kaebuses selle üle, et Eesti Haigekassa Viru osakond ei ole rahuldanud tema taotlust hambaravija hambaproteeside maksumuse hüvitamisel, kuid on esitanud väited ka aastal 2006 aset leidnud sündmuse ning Nissi valla isikute ja kaitseorganite tegevuse tagajärjel tekkinud kahju kohta. Kaebuse puuduste kohta koostatud määrustes leidis kohus, et seetõttu pole kaebusest võimalik selgelt aru saada, millise ametiasutuse või isiku tegevuse tagajärjel tekkinud ja missugust konkreetset kahju M.K. oma kaebusega silmas peab ning kuna täpselt ta kahjust ja selle põhjustajast teada sai. Kohtumäärusele 06.11.2012 koostatud vastuses viitab kaebuse esitaja üksnes Riigiprokuratuuris 01.10.2012 koostatud kirjale, milles teatatakse, et asjas nr 10730000668 tehtud määruse peale kaebuse esitamine on teadmiseks võetud, selle suhtes kohaldatud juurdepääsu piirangule ning väidab, et on esitanud selles asjas oma taotlused Riigikohtu kriminaalkolleegiumile ja need kolleegiumis ootel. Kuid vastusest ei selgu jätkuvalt piisava arusaadavusega, kelle poolt, kuna sooritatud ja milliste konkreetsete toimingutega on talle kaebuses nimetatud suurusega kahju põhjustatud. Kriminaalasi nr 1-12-8599 (10730000668) käsitles Riigiprokuratuuri 13.08.2012 määrust, millega jäeti rahuldamata M.K.i kaebus Põhja Prokuratuuri 18.12.2009 määrusega lõpetatud kriminaalasjas nr 09230113621. Selle sisuks oli kaebaja avaldus tema pangakontolt raha omastamise kohta sotsiaaltöötaja poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegium menetles aga M.K.i taotlust sama asjaga seotud riigiõigusabi saamiseks ja jättes selle 05.11.2012 tehtud lahendiga 3-7-1-1-701 rahuldamata.

4. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, § 17 lg 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 4 kehtestatu võimaldab kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud kaebaja õigusi ja kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil ning vastava kaebuse saab esitada kolme aasta jooksul päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustajast. Kaebuse puuduste kohta koostatud määrustes märkis halduskohus, et käesoleval juhul olemas Eesti Haigekassa Viru osakonnas 26.07.2012 koostatud keelduv korraldus nr 145-k, kuid kaebusest ei nähtu, miks pole kaebaja pidanud vajalikuks seda vaidlustada ning kuidas loodab ta ilma selleta saavutada oma kahju hüvitamise nõude rahuldamise. M.K. pole ka selles osas oma kaebust millegagi täiendanud. Arvestades, et kaebus on esitatud enne, kui möödus 30 päeva selle andmisest, oleks põhimõtteliselt võimalik käsitleda kaebust ka selle keeldumise peale esitatud nõudena, kuid nii puuduste kõrvaldamise korras antud vastus, kui kaebuse enda väited lubavad järeldada, et kaebaja ise soovib esitada aastal 2006 toimunud sündmuse käigus hammaste ja lõualuu vigastamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ja seob selle mingil põhjusel lisaks veel ka tema poolt viidatud kriminaalasjaga. Seejuures on ta aga jätnud arvestamata, et halduskohtumenetluse

seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses üksnes niisuguste avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, millele pole seaduseandja ette näinud teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi, vastavate toimingute ja otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldreeglina kriminaalmenetluse reeglite kohaselt kriminaalmenetluse raames üldkohtutes ning käesoleval juhul on see kaebaja poolt osundatud kriminaalasja puhul nii ka olnud.

5. Riigilõivu seaduse § 57’ lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kaebuse halduskohtusse esitamisel tasuda üldreeglina 15 euro suurune riigilõiv, kahju hüvitamise nõude puhul on riigilõivu suuruseks aga 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte vähem kui 15 eurot ja mitte enam kui 750 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 39 lg 1 p 4 kohaselt peab kaebusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. M.K. soovib kokku 1062 euro suuruste hüvitiste väljamõistmist, kuid kaebusele pole ta lisanud riigilõivu tasumist kinnitavat dokumenti ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust ning seda põhjendavaid väiteid ja dokumente. Neid ei ole ta edastanud ka koos kohtumäärusele antud vastusega ning on sellesse märkinud üksnes väite, et riigilõivu seadus ei kehti kriminaalasjades. Kuna kaebus on esitatud siiski halduskohtule ning kaebajale selgiti selle puuduste kohta koostatud kohtumääruses riigilõivu seaduse vastavate sätete sisu ja riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise vajadust, pidi talle olema arusaadav, et oma nõuete sellesse kohtusse esitamisel tuleb kas tasuda riigilõiv või esitada taotlus, põhjendused ja tõendid sellest vabastamiseks.

6. Eeltoodud põhjustel ei vasta M.K.i kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Kuna puudused on niisugused, mis takistavad kaebuse menetlusse võtmist ja kaebaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele neid kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ka eestkostja abil, peab Tartu Halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 kohaselt selle esitajale tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik