3-11-1320/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1320 Haldusasi Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 24. märtsi 2011. a käskkirja tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Egon Jaegeri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2011. a otsus muutmata.

2. Tagastada apellandi 4. juuni 2013. a seisukohad apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni 8. juulini 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 24. märtsi 2011. a käskkirjaga nr 1-4/843 karistati Egon Jaegerit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks selle eest, et 12. märtsil 2011 hoidis E. Jaeger jalutustkäigult tulles püksikummi vahele peidetuna suitsupakki koos 18 sigaretiga ning ei kandnud nimesilti. Käskkirja peale esitatud vaiet ei rahuldatud.

2. E. Jaeger esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole rikkumine tõendatud ning rikutud on menetlusnõudeid.

3. Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt: 1) asjas on olemas eseme äravõtmise akt, millele kaebaja keeldus alla kirjutamast. Seega ei vasta tõele väide, et eseme leidmise kohta akti pole;

2) kuna esemed leiti kaebaja püksikummi vahelt, ei saanud kaebajale nende esemete olemasolu teadmata olla. See, kuidas kaebaja need tubakatooted sai, ei ole distsiplinaarkaristuse määramise seisukohalt oluline.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. E. Jaeger esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) pole tõendatud, et kaebaja omas sigarette. Kaebaja oli 12. märtsil 2011 äsja naasnud kartserist, tal polnud sigarettide hoiukappi ja vangla poes ei käinud ega omanud ka raha. Seega ei saanud ta sigarette hankida; 2) eseme võetuse akti nägi kaebaja alles pärast teistkordset sellekohast taotlust. Sellele on kirjutanud alla kaks vanglaametnikku, kuid läbiotsimist teostas vaid üks. Ka seletuskirja käis kaebajalt küsimas vaid üks ametnik, kuid ettekandeid koostasid kaks; 3) nimesildi puudumine on valeväide. Kaebaja on vanglaametnike silmis ebasoosingus, kuna kaebaja esitab pidevalt kaebusi. Kui nimesildi puudumine vastaks tõele, siis ei oleks vanglaametnikud saanud üldse tuvastada, kes oli see kinnipeetav, kellelt sigaretid leiti; 4) kaebaja käitumist saanuks kontrollida valvekaamerate abil, kuid seda ei tehtud; 5) kaebaja suhtes pole läbi viidud õiglast menetlust, milles oleks tema süü tõendatud.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ning põhjendatakse seda järgnevalt: 1) kuna valvekaamera, mille vahendusel jalutuskäigul viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet toestatakse, liigub, on täiesti võimalik, et kinnipeetavad annavad üksteisele sigarette edasi nii, et see jääb kaamera monitori jälgivale ametnikule märkamata; 2) vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72) § 71 lg 1 sätestab, et akti leitud eseme kohta koostab läbiotsimisrühma juht. Keelatud ei ole, et aktile kirjutab alla ka ametnik, kes oli muul viisil läbiotsimisega seotud; 3) ametnikud said tuvastada kaebaja ka ilma nimesildita. Apellant on ise rõhutanud, et ta on vanglas ebasoosingus – seega avaldab ta ise, et tema isik on vanglaametnikele teada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja põhiline etteheide on, et tema süü on tõendamata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Sigarettide leidmise ja nimesildi puudumise kohta on koostatud ettekanne (tl 9) ja eseme äravõtmise akt (tl 23). Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad need veenvalt kaebajale etteheidetud tegu. Olukorras, kus piisavad tõendid distsipliinirikkumise kohta on juba olemas, puudub vajadus täiendavate tõendite (kaamerasalvestiste) hankimiseks.

8. Väide, et ametnikud valetavad, ei ole usutav. Esiteks ei ole kaebaja suutnud ära näidata ühtegi motiivi, miks ametnikud seda tegema peaksid. Ka ringkonnakohus ei näe, mida võiksid vanglaametnikud saavutada sellega, et kaebajale määratakse distsiplinaarkaristusena 10 päeva aresti. Sellest ei saaks neile tuleneda mingisuguseid hüvesid. Teiseks riskiksid vanglaametnikud sellise käitumise ilmsikstulekul tõenäoliselt vähemalt distsiplinaarkaristusega. Arvestades seda, et kaebaja on end ise nimetanud aktiivselt enda õigusi kaitsvaks ja sagedasti kohtu poole pöörduvaks isikuks, on eriti ebatõenäoline, et vanglaametnikud riskiksid tema suhtes õigusvastase käitumisega, kuna suure tõenäosusega hakataks seda intsidenti hiljem vaideja kohtumenetluses lähemalt uurima.

Samuti märgib ringkonnakohus, et kui kinnipeetavat soovitaks tõepoolest distsipliinirikkumises süüdi lavastada, siis tehtaks seda pigem viisil, kus kinnipeetava süüd saab kohtus veenvalt ja üksnes väga raskelt ümber lükatavate tõenditega tõendada. Ei ole usutav, et süüdilavastamiseks valitaks niisugune situatsioon nagu käesolevas asjas, ning piirdutaks üksnes praegu olemasolevate tõenditega.

9. Kaebaja väitel on vale ka see, et tal polnud nimesilti, kuna ta kannab seda alati. Ka selles osas ei näe ringkonnakohus alust vanglaametnike ütlustes kahelda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja arutluskäik, justkui ei saanud vanglaametnikud nimesildi puudumise tõttu tuvastada, millise kinnipeetava juurest sigaretid leiti, viitab sellele, et põhjus, miks kaebajal sel hetkel nimesilti polnud, võiski olla selles, et ta soovis sigarettide avastamise korral raskendada enda tuvastamist.

Mis puudutab väidet, et nimesildi puudumise tõttu ei saanud vanglaametnikud teda ära tunda, siis selles osas on oma selgitused andnud vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele ja ringkonnakohus sellel küsimusel rohkem ei peatu.

10. Õige on halduskohtu väide, et küsimus, kuidas kaebaja sigaretid sai, ei oma distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse seisukohalt tähtsust. Teisalt on vangla oma vastuses kirjeldanud usutavalt võimalust, kuidas kaebaja võis sigaretid saada.

11. Mis puudutab väidet, et kaebaja ei näinud akti eseme leidmise kohta koheselt, siis ei ole see isegi selle väite tõelevastavuse korral distsiplinaarkaristuse tühistamise aluseks. Lõppkokkuvõttes on kaebaja saanud sellega tutvuda, see on asja materjalides olemas (tl 23) ning küsimus, miks kaebaja seda koheselt ei näinud, ei oma määravat tähtsust. Kaebaja on algusest peale olnud teadlik, milles teda süüdistatakse (vt kaebaja seletuskirja, tl 11).

12. Selles osas, miks on eseme äravõtmise aktil kahe ametniku allkirjad, nõustub ringkonnakohus vastustaja põhjendustega ega korda neid. Asjaolu, et seletuskirja käis küsimas vaid üks ametnik, ei oma ringkonnakohtu hinnangul üldse tähtsust.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on motiveeritud, selles on viidatud õiguslikule alusele. Kaebajale on antud võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Karistuse määramisel on arvestatud kuue kehtiva distsiplinaarkaristusega, millest viimane oli määratud samalaadse rikkumise eest. Seega on karistus ka proportsionaalne.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.

15. Apellandi poolt 4. juunil 2013 koostatud ja 5. juunil 2013 ringkonnakohtusse jõudnud täiendavad seisukohad jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab need apellandile. Ringkonnakohus oli 14. mai 2013. a määrusega andud menetlusosalistele võimaluse seisukohtade esitamiseks kuni 31. maini 2013. Apellandi poolt esitatud seisukohad olid esitatud seda tähtaega rikkudes.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene