3-12-1513/47 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-1513

Otsuse kuupäev

6. juuni 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Menetlusosalised

Kaebaja – M. V.

Vastustaja – Tartu Ülikool

Kohtuasi

M.

V. kaebus

Tartu

Ülikooli

õppekorraldusega

seonduvate otsuste vaidlustuskomisjoni 12. juuni 2012

otsuse ja Tartu Ülikooli õppeprorektori 15. märtsi 2012

korralduse nr 996 P2 tühistamiseks ning Tartu Ülikooli

kohustamiseks jätkata M. V. residentuuri.

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta M. V. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 8. juulini 2013. Tartu

Ringkonnakohus

võib

lahendada

apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M. V. sooritas Tartu Ülikoolis 22. augustil 2011 laboratoorse meditsiini eriala eksami, mille

tulemus oli negatiivne. M. V. residentuur oli peatunud 25. august 2011 kuni 1. märts 2012.

M. V. soovis residentuuri peatumise ajal sooritada järeleksamit, mille korraldamisest õppejõud

ja teaduskonna dekanaat algselt keeldusid. Aine õppejõud määras järeleksami ajaks 8.

veebruari 2012, mil M. V. läks eksamile ja sai tulemuseks negatiivse hinde. 1. märtsil 2012

toimus teine järeleksam, mille tulemuseks oli samuti negatiivne hinne.

27. veebruaril 2012 pöördus M. V. Tartu Ülikooli rektori poole avaldusega, milles palus

tühistada 8. veebruari 2012 korduseksam. M. V. leidis, et ülikoolil puudus õigus residentuuri

peatumise ajal korduseksami korraldamiseks. Arstiteaduskonna prodekaan vastas avaldusele

26. märtsil 2012, selgitades, et korduseksami tühistamiseks puudub alus.

Tartu Ülikooli õppeprorektori 15. märtsi 2012 korraldusega nr 996 P2 arvati M. V.

residentuurist välja edasijõudmatuse (ühe ja sama eksami kolm korda negatiivsele hindele

sooritamine) tõttu.

2. M. V. esitas 23. aprillil 2012 Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste

vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) apellatsiooni, milles palus tühistada 8.

veebruari 2012 ja 1. märtsi 2012 korduseksamid. Vaidlustuskomisjoni 12. juuni 2012

apellatsiooni vastuse kohaselt jäeti apellatsioon läbi vaatamata, kuna vaidlustuskomisjoni

pädevuses on õppekorraldusega seonduvate otsuste läbivaatamine. Vaidlustuskomisjon asus

seisukohale, et prodekaani vastuse puhul ei ole tegemist õppekorraldusega seonduva otsusega

Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) punkti 187 tähenduses.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 18. juulil 2012 M. V. kaebus Tartu Ülikooli õppekorraldusega

seonduvate otsuste vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) 12. juuni 2012 otsuse

tühistamiseks ja Tartu Ülikooli kohustamiseks võtta kaebaja Tartu Ülikooli residentuuri.

18. septembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse M. V. kaebuse täiendus, milles kaebaja

taotleb Tartu Ülikool õppeprorektori 15. märtsi 2012 korralduse nr 996P2 tühistamist.

Tartu Halduskohtu 20. septembri 2012 määrusega võeti M. V. kaebus Tartu Ülikooli

õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjoni 12. juuni 2012 otsuse ja Tartu

Ülikooli õppeprorektori 15. märtsi 2012 korralduse nr 996 P2 tühistamiseks ning Tartu Ülikooli

kohustamiseks jätkata M. V. residentuuri menetlusse.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja on seisukohal, et tema residentuuri peatumise ajal ei olnud Tartu Ülikoolil õigust

talle korduseksami tegemise aega määrata. Kaebaja väitel ei teadnud ta sellest asjaolust enne

korduseksami sooritamist.

Kaebaja leiab, et teda koheldi ebaõiglaselt. Residentuuri peatumise ajal sooritatud eksamid on

õigustühised.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ning järeleksamite korraldamine 8.

veebruaril 2012 ja 1. märtsil 2012 on toimunud õiguspäraselt. Vastustaja märgib, et kaebaja

soovis sooritada laboratoorse meditsiini eriala järeleksamit residentuuri peatumise ajal ning see

soov on väljendatud ka kaebusele lisatud õppearenduse juristile 2. novembril 2011 saadetud

kirjas.

Residentuuri peatumise ajal tulenevalt Tartu Ülikooli residentuuri eeskirjast õppetööd ei toimu

ning arst-resident ei saa eksami korraldamist nõuda. Samuti ei ole arst-residendil kohustust

osaleda õppetöös (sh sooritada eksameid). Vastustaja hinnangul olid need tingimused kaebajale

teada. Seda kinnitab kaebusele lisatud õppearenduse juristi 4. novembri 2011 vastus ning 1.

novembri 2011 residentuuri õppekorralduse spetsialisti vastus.

Vastustaja leiab, et antud juhul saab kaebaja korduseksamite sooritamist residentuuri peatumise

ajal käsitleda poolte kokkuleppel eksamite sooritamisena. Kaebajale oli enne korduseksamite

sooritamist teada, et residentuuri peatumise ajal ei ole tal kohustust osaleda õppetööl ning tal

on õigus eksamitest keelduda. Vastustaja osutab, et kaebaja ei ole eksami aja määramist

vaidlustanud. Kaebaja aktsepteeris korduseksami korraldamist 8. veebruaril 2012, minnes

korduseksamile kohale. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tegevus viitab selgelt asjaolule, et

ta soovis korduseksamit sooritada.

Vastustaja märgib, et kaebaja otsustas tugineda arst-residentide õigusele mitte osaleda

residentuuri peatumise ajal õppetööl alles pärast negatiivsete hinnete saamist, kuigi oli sellest

õigusest teadlik juba enne korduseksamite sooritamist.

Õppeprorektori 15. märtsi 2012 korraldus nr 996 P2 on antud residentuuri eeskirja p 68.1.3

alusel, mis näeb ette, et residentuurist (arst-residentide nimekirjast) väljaarvamine toimub

õppeprorektori korraldusega arstiteaduskonna dekaani esildisel pärast ühe ja sama eksami

kolmekordset sooritamist negatiivsele tulemusele.

Tartu Ülikool leiab, et kuna korduseksamid viidi läbi nõuetekohaselt, kaebaja sooritas need aga

negatiivsetele tulemustele, siis puudub alus õppeprorektori korralduse nr 996 P2 tühistamiseks.

Kohtu seisukoht

6. Vaidlust ei ole selles, et 22. augustil 2011 M. V. sooritas mitterahuldavale hindele

laboratoorse meditsiini eriala eksami. Pärast seda peatati M. V. taotlusel residentuur

ajavahemikuks 25. augustist 2011 kuni 1. märtsini 2012. M. V. tegi laboratoorse meditsiini

eriala järeleeksamid 8. veebruaril 2012 ja 1. märtsil 2012 samuti mitterahuldavale hindele.

15. märtsi 2012 Tartu Ülikooli õppeprorektori korraldusega nr 996 P2 arvati M. V.

residentuurist välja residentuurieeskirja p 68.1.3. alusel ühe ja sama eksami kolmekordse

negatiivsele tulemusele sooritamise tõttu.

Kaebaja taotleb Tartu Ülikooli õppeprorektori korralduse nr 996 P2 tühistamist ja Tartu

Ülikooli kohustamist jätkata kaebaja resindentuuri. Vaidluse all ei ole see, et eksami

kolmekordne sooritamine toob kaasa residentuurist väljaarvamise.

Pooled on erimeelt selles, kas korduseksami korraldamine residentuuri peatumise ajal on

õiguspärane. Kaebaja ei heida vastustajale minetusi eksamitulemuse selgitamisel või kaebaja

õiguste muul viisil rikkumist, vaid leiab, et eksamitulemused on tühised vastuolu tõttu

residentuuri peatumise ajal eksami korraldamise keeluga ning seetõttu oli õigusvastane ka

korduseksamite tulemustele tuginemine kaevatavas korralduses.

7. Riigikohus on 4. märtsi 2013 otsuses asjas nr 3-3-1-68-12 selgitanud, et eksamitulemused,

millega tehakse siduvalt kindlaks sellised asjaolud, millel on möödapääsmatu mõju ülikooli

edaspidistele, õppijat puudutavatele otsustele õppetöö korraldamisel, vastavad eelhaldusakti

tunnustele.

Kohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et ka M. V. korduseksamite tulemused on käsitatavad

eelhaldusaktidena, kuna neist koostoimes Tartu Ülikooli residentuuri eeskirja p-ga 68.1.3.

tuleneb kaebaja väljaarvamine residentuurist. Seega kaebuse lahendamiseks tuleb esmalt

hinnata, kas korduseksamite tulemused võivad olla tühised.

8. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 järgi haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu

haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud

pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused

ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita.

Seega ei näe HMS § 63 lg 2 ette eksamitulemuste tühisust põhjusel, et eksami sooritamise ajal

residendi, s.o eelhaldusakti adressaadi, õigused ja kohustused residendina on peatunud. Sel

põhjusel ei ole M. V. korduseksamite tulemused käsitatavad tühiste eelhaldusaktidena ning

kaebuse sellekohane väide ei ole põhjendatud.

9. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 4 ls-st 2 võib halduskohus

haldusakti tühistada ka tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab

tühistamiskaebusele esitatud nõuetele. Kohtu hinnangul on M. V. kaebuses esitatu piisav, et

hinnata korduseksamite tulemuste õiguspärasust ning tühistamisnõude põhjendatust.

10. Vastavalt Tartu Ülikooli seaduse § 7 lg 5 kohaselt toimub residentuuri teoreetiline koolitus

ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes. Residentuuri läbiviimise korra

kehtestab sotsiaalminister määrusega.

Sotsiaalministri 4. juuni 2001 määrusega nr 56 kinnitatud residentuuri raamnõuete ja

residentuuri läbiviimise korra § 11 lg 3 järgi arst-residendi teadmisi ja oskusi hinnatakse

arvestustel ning eksamitel, mille läbiviimine ja sooritamine toimub ülikooli kehtestatud nõuete

kohaselt. Seega ei ole Tartu Ülikooli tegevust reguleerivates üldaktides sätestatud residentuuri

või residentuuri peatumise ajal eksamite korraldamise täpsemat korda ega täpsemalt keeldu

korraldada eksameid isikutele, kelle residentuur on peatunud. Nimetatud nõuete kehtestamine

on Tartu Ülikooli pädevuses.

11. Residentuuri eeskirja p. 36 kohaselt eksamite ja arvestuste sooritamine ja hindamine

residentuuris toimub vastavalt ülikooli õppekorralduseeskirjas kehtestatud nõuetele, kui samas

eeskirjas ei ole reguleeritud teisiti.

Vastustaja on leidnud, et Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja sätted kohalduvad residentuurile

üksnes eksamite sooritamise ja hindamise nõuete osas. Koostoimes asjaoluga, et resident ei ole

üliõpilase staatuses tuleneb, et residentidele ei ole kohaldatav õppekorralduseeskirja punkt 177,

mis lubab üliõpilastel osaleda õppetööl akadeemilise puhkuse ajal. Vastustaja on residentide

erinevat kohtlemist põhjendanud veel asjaoluga, et vastustajaga sõlmitud halduslepingu järgi ei

finantseerita neid residendikohti, mille osas on residentuur peatunud.

Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega, et residentuuri peatumine ei ole võrdsustatav

akadeemilise puhkusega ning seega ei ole ka residentide õigused ja kohustused nimetatud ajal

võrdsustatavad akadeemilisel puhkusel oleva üliõpilase õiguste ja kohustusega. Sellist järeldust

kinnitab veel asjaolu, et residentuuri eeskirja kaheksandas peatükis eristatakse residentuuri

peatumist (p. 56) ja residentuuri pikendamist mahajäämuse likvideerimiseks (p. 58), s.t

vastustaja on ette näinud eraldi võimaluse neile isikutele, kelle vajadus residentuuri

lõppkuupäeva

edasilükkamiseks

(p.

57)

on

seotud

mahajäämusega

individuaalsest

õpingukavast.

12. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus residentuuri eeskiri ega muu õigusakt ei

reguleeri täpsemalt, millised õigused ja kohustused on isikul residentuuri peatumise ajal, tuleb

lugeda, et isiku õigused ja kohustused, mis tal on residendi staatuse tõttu, peatuvad ühes

residentuuri peatumisega.

Seega on põhjendatud ka järeldus, et residentuuri peatumise ajal ei olnud M. V.l residentuuri

eeskirja punktist 43 tulenevat kohustust enne järgmise õppeaasta algust läbida 100% eelneva

õppeaasta individuaalses õpingukavas ettenähtud teoreetilisest ja praktilisest koolitusest.

Vastavalt ei olnud M. V.l ka õigust nõuda, et vastustaja looks talle võimaluse individuaalse

õpingukava täitmiseks.

Selliselt on vastustaja kaebajale ka selgitanud 4. novembril 2011 saadetud e-kirjas (tl 133

pöördel), et kaebajal puudub õigus nõuda eksamile pääsemist residentuuri peatumise ajal.

13. Õppekorralduseeskirja p 95 järgi võtab üliõpilane õppeainele registreerumisel endale

kohustuse

läbida

õppeaine

toimumise

semestril

vastavas

õppeaines

õpiväljundite

lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi: eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta

on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud

tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas

kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.

Residentuuri eeskirja p-st 68.1.3. koostoimes p-ga 35 ja õppekorralduseeskirja p 96 ls-ga 2

tuleneb, et eksami sooritamisel negatiivsele hindele, on residendil õigus teha samas aines

korduseksam vajadusel kahel korral.

Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli täitnud laboratoorse meditsiini erialal eksamile

pääsemiseks vajalikud tingimused. Samas aines korduseksamile pääsemiseks täiendavaid

tingimusi Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjas ega residentuuri eeskirjas ette ei nähta. Seega

ei olnud M. V.l takistusi korduseksami sooritamiseks. Seega ei ole vastustaja

õppekorralduslikes aktides ette näinud keeldu eksami või korduseksami korraldamiseks

residentuuri peatumise ajal.

Eeltoodu alusel ning silmas pidades, et vastustaja ei ole kehtestanud keeldu korduseksami

korraldamiseks residentuuri peatumise ajal, on kohus seisukohal, et korduseksami tulemusi

tuleb pidada õiguspäraseks juhul, kui residentuuri peatumise ajal eksami korraldamine ei ole

olnud kaebajale pealesunnitud.

14. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja ise soovis korduseksami korraldamist residentuuri

peatumise ajal. Eksami korraldamisest keeldumisele selgituse saamiseks pöördus kaebaja

korduvalt vastustaja juristide poole (tl 133-135).

Veel 6. mail 2013 kohtule esitatud seisukohas on kaebaja kinnitanud, et soovis korduseksami

korraldamist residentuuri peatumise ajal. Kui see võimalikuks ei osutunud kavatses kaebaja

pühendada korduseksamiks õppimisele residentuuri peatumise viimase kuu, s.o veebruari, kuid

eksami määramise tõttu 8. veebruariks 2012 oli sunnitud õppimise kokku suruma ühte

nädalasse.

Kaebaja väitel taotles ta 8. veebruariks 2012 määratud eksami edasilükkamist.

Kohtu hinnangul ei ilmne kaebaja väidetest, et vastustaja oleks korraldanud eksami residentuuri

peatumise ajal kaebaja tahte vastaselt või kohustanud kaebajat korduseksamit sooritama. Asja

materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks omaalgatuslikult määranud eksami residentuuri

peatumise ajale. Arvestades vastustaja esialgset keeldumist ning kaebaja kohustust enne

järgmise õppeaasta algust läbida 100% eelneva õppeaasta individuaalsest õpingukavast, peab

kohus eluliselt usutavaks, et eksami korraldamine 8. veebruaril 2012 oli õppejõu vastutulek

kaebajale, et kaebaja saaks võlgnevusteta jätkata residentuuri 1. märtsil 2012.

Kaebaja väide eksami edasilükkamise taotlemise kohta on tõendamata. Eelneva kirjavahetuse

põhjal vastustaja juristidega oli kaebaja teadlik, et puudub õiguslik alus eksami korraldamiseks

ning see saab toimuda üksnes poolte ühisel nõusolekul. Kohus nõustub vastustajaga, et

hiljemalt eksami sooritamisega andis kaebaja selleks oma nõusoleku. Sellises olukorras ei piisa

eksamitulemuse õigusvastaseks lugemiseks kaebaja väitest, et ta eksami korraldamist tegelikult

ei soovinud. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks eksami

korraldamisele või eksami ajale vastu vaielnud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 8. veebruaril 2012 ja 1. märtsil 2012 õppeaines

laboratoorse meditsiini eriala eksami tulemused M. V. õpitulemuste hindamisel on

õiguspärased.

15. Eelhaldusaktid, millele tugineb Tartu Ülikooli õppeprorektori 15. märtsi 2012 korraldus nr

996 P2 on õiguspärased. Ülejäänud osas korralduse õiguspärasust kaebuses kahtluse alla ei

seata. Seetõttu on Tartu Ülikooli õppeprorektori 15. märtsi 2012 korraldus nr 996 P2

õiguspärane ja kaebus selle tühistamiseks jääb rahuldamata.

16. Rahuldamata jääb ka kaebuse nõue Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste

vaidlustuskomisjoni 12. juuni 2012 otsuse tühistamiseks. Nimetatud otsus iseseisvalt kaebaja

õigusi ei riku. Kaebaja on otsuse vaidlustanud üksnes eesmärgiga saavutada kordueksami

tulemuste tühistamine ning jätkata residentuuri. Seega puudub kaebajal kaebeõigus

vaidlustuskomisjoni 12. juuni 2012 otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks halduskohtus.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik