2-11-50505/52 · Tallinna Ringkonnakohus

,

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja

Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-50505

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

P. K ja A. G hagi H. L vastu kahju hüvitamiseks

1 748 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.01.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

P. K ja A. G apellatsioonkaebus

21.05.2013

Hageja P. K (IK XXX, elukoht XXX XX, XXX)

Hageja A. G (IK XXX, elukoht XXX XX, XXX)

Hagejate lepingulised esindajad adv Carri Ginter ja

adv Martin Tälli

Kostja H. L (IK XXX, elukoht XXX mnt XX,

XXX), kostja lepingulised esindajad adv Toomas

Vaher ja adv Marek Helm

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 24.01.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta P. K ja A. G kanda.

3. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 45 411 eurost (laekumine

23.11.2011; dokumendi nr 161; töökood 20111123903182, maksja P. K; maksja

konto XXX 22 705,50 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada viis) eurot ja 50 senti

Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvele nr 10220054319012 SEB Pangas.

4. Tagastada

hagiavalduse

esitamisel

tasutud

riigilõivust

7029

eurost

(maksekorraldus 23.11.2011; maksja A. G; saaja Rahandusministeerium; saaja

konto 10220034796011; viitenumber 2900072123) 1596,51 (üks tuhat viissada

üheksakümmend kuus) eurot ja 51 senti Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ

arvele nr 10220054319012 SEB Pangas.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. P. K ja A. G esitasid Harju Maakohtusse hagi H. L vastu kahju hüvitamiseks. Hagejad

palusid kostjalt P. K kasuks välja mõista 1 513 700 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 412 854 eurot ja viivise võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 21.10.2011

ning A. G kasuks 234 300 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63 900 eurot ning

viivise võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 21.10.2011.

2. 28.09.2006 seisuga kuulus P. K 51 624 ja A. G 7992 AS-i Laferme aktsiat. AS Laferme

enamusosanikuks oli saanud H. L, kellele kuulus 530 494 aktsiat. Lisaks kuulus kostja

kontrollitavale AS-ile Privess täiendavalt 30 096 aktsiat. 2005.a lõpus halvenesid

hagejate ja kostja suhted.

3. AS-ile Laferme kuulus kuni 28.09.2006 kinnistu asukohaga XXX tee XX. 03.07.2006

kanti äriregistrisse AS Laferme 100% tütarettevõte La Ferme Arenduse OÜ ja

29.08.2006 AS Laferme 100% tütarettevõte La Ferme Kinnisvara OÜ. Seejärel sõlmisid

AS Laferme ja La Ferme Arenduse OÜ hoonestusõiguse seadmise lepingu, millega

koormati AS-ile Laferme kuulunud XXX tee XX kinnistu hoonestusõigusega La Ferme

Arenduse OÜ kasuks.

4. 01.09.2006 võõrandas AS Laferme kinnistu 225 000 000 krooni eest OÜ-le La Ferme

Kinnisvara. 05.08.2008 võttis AS Laferme Kinnisvara OÜ ainuosanikuna vastu otsuse

La Ferme Kinnisvara OÜ osakapitali suurendamiseks 1000 krooni võrra, mille tagajärjel

kohustus AS Laferme tasuma osakapitali suurendamise eest ülekursi 224 999 000

krooni. 17.09.2008 on La Ferme Kinnisvara OÜ juhatus koostanud hindamisakti,

millega on hinnatud AS Laferme nõuet La Ferme Kinnisvara OÜ vastu 225 000 000

kroonile. 17.09.2008 sõlmisid AS Laferme ja La Ferme Kinnisvara OÜ tasaarvestuse

kokkuleppe, millega AS Laferme täitis oma kohustuse tasuda La Ferme Kinnisvara OÜ

osakapitali suurendamise eest, tasaarvestades sellega oma nõude kattuvas osas La Ferme

Kinnisvara OÜ kohustusega AS Laferme kasuks.

5. OÜ Minigert, La Ferme Arenduse OÜ ning La Ferme Kinnisvara OÜ sõlmisid

05.08.2008 ühinemislepingu, 20.10.2008 kustutati äriregistrist La Ferme Kinnisvara OÜ

ja La Ferme Arenduse OÜ. 23.10.2008 avaldas OÜ Minigert Ametlikes Teadaannetes

ühinemisteate.

6. Hagejad leidsid, et kuupäeva 23.10.2008 tuleb pidada ajahetkeks, mil AS Laferme

aktsionäridel tekkis võimalus saada teada asjaolust, et AS-ile Laferme ei kuulu enam

tütaräriühinguid, millesse eelnevalt oli üle kantud kogu AS Laferme majandustegevus.

Ülalmärgitud toimingute tagajärjel vähenes AS Laferme aktsiate väärtus, mistõttu

kannatasid hagejad kahju.

7. Hagejad heitsid kostjale ette tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Kostja poolt

toime pandud õigusvastaseks teoks oli AS-i Laferme majandustegevuse üle kontrolli

haaramine ebaausate vahenditega hagejate arvel. Kostja mõjutas enamusaktsionärina

AS-i Laferme juhatust toimingute teostamiseks. Kostja teod kogumina tõid kaasa

olukorra, kus kogu AS Laferme majandustegevus läks täies ulatuses kostjale kuulunud

OÜ Minigert kontrolli alla. Hagejatele tekkinud kahjuna tuleb käsitleda summat, mille

võrra vähenes nendele kuulunud AS Laferme aktsiate väärtus 05.08.2008 sõlmitud

ühinemislepingu

tulemusena.

Aktsiad

muudeti

sisuliselt

väärtusetuks

ja

väikeaktsionäridele tekitati oluline kahju.

8. Tekkinud kahju suuruse hindamiseks tellisid hagejad eriteadmisi omava isiku arvamuse,

milles on kirjeldatud kahju arvutamise metoodikat ning millele on lisatud kasutatud

materjalid. On ilmne, et kostja AS-i Laferme enamusaktsionärina ning tema kontrolli all

olev juhatus ei võta vastu mistahes otsuseid AS-i Laferme nimel mistahes nõuete

esitamiseks AS-i Laferme juhtorganite ja OÜ Minigert vastu. Hagejatel aktsionärina

puudub võimalus AS-i Laferme nimel mistahes nõuete esitamiseks.

9. Heade kommete vastaseks muudab kostja käitumise eelkõige asjaolu, et kirjeldatud

toimingud teostati AS-ile Laferme ning selle aktsionäridele (v.a enamusaktsionärile)

kahjulikul viisil, s.t väikeaktsionäride arvel. Hagejad nõustusid, et 2006.a tehtud

toimingud olid väärtuse mõttes AS-ile Laferme neutraalsed. Samas vahetas nende

tehingute käigus omanikku AS-ile Laferme kuulunud kinnisvara ning tegemist oli

toimingutega, millega viidi vara ettevõtte kontrolli alt välja. 2006.a toimingute

eesmärgiks oli välistada väikeaktsionäride võimalused nõuete esitamiseks või vara

ülevõtmise toimingute vaidlustamiseks. Faktiliselt välditi mistahes informatsiooni

andmist selle kohta, et ühinemine on plaanis. Allkirjastades ühinemislepingu OÜ

Minigert nimel, teadvustas kostja asjaolu, et AS-ile Laferme tekib kahju.

10. AS Laferme, La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arendus OÜ juhtorganid võtsid

vastu otsuseid ainuüksi kostja mõjutamise tõttu. Kostja kuulus kuni 19.08.2008 AS-i

Laferme nõukogusse. 19.08.2008 üldkoosolekul vahetati kostja kontrollivate häältega

nõukogu ümber. Üheks nõukogu liikmeks määrati A. G, kelle suhtes kehtis viidatud ajal

ärikeeld.

11. Kostja tegevuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos. Hagejatele

kuuluvate aktsiate väärtuse vähenemise tõi kaasa asjaolu, et AS-i Laferme vara viidi

ettevõttest välja ning anti ühinemisega üle OÜ-le Minigert. Kostja motiiv selliseks

tegevuseks võis tekkida vajadusest tagada OÜ Minigert kohustusi seni koormamata

varaga. OÜ Minigert 2008.a majandusaasta aruande järgi seati Pirita tee 20 kinnistule

koheselt hüpoteek pärast seda, kui OÜ Minigert selle omandas. Ühinemisega tekitati

võimalus OÜ Minigert keerulise majandusliku olukorra parandamiseks ja võimaldati

lisakapitali kaasamine. OÜ Minigert keerulist olukorda tõendab see, et ettevõte sai

2007.a jooksul AS-ilt Laferme tagatiseta laenu 13,7 miljonit krooni. Ühinemine viidi

läbi ilma audiitori kontrollita.

12. Kahju on tuvastatud TPMM Advisory hinnanguga. Ühinemise tulemusena hakkasid AS

Laferme aktsionärid osalema OÜ Minigert kohustuste katmises. Enne ühinemist polnud

AS Laferme laenu võtnud ega koormanud talle kuuluvat kinnisvara.

Kostja vastuväited

13. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja omandas kontrolliva enamusosaluse AS-is Laferme

2006.a. AS Laferme aktsionärideks olid aktsiaseltsi asutamisest alates füüsilisest isikust

väikeaktsionärid. Seisuga 31.12.2004 oli AS-il Laferme 205 aktsionäri, kellest ühelgi ei

olnud üle 10% aktsiaid. Tuumikinvestori puudumise tõttu oli AS Laferme

majandustegevus pärsitud. AS Laferme aktsionärina esitas kostja 01.12.2005 teistele

aktsionäridele, s.h hagejatele, aktsiate ostupakkumise. Kostja eesmärk oli omandada

majanduslikku kontrolli tagav enamusosalus. 2005.a detsembrist kuni märtsini 2006.a

aktsepteerisid enamik aktsionäridest kostja ostupakkumise. Hagejad otsustasid jääda alla

10% suuruse osalusega väikeaktsionäriks.

14. 2006.a asutas AS Laferme kaks tütaräriühingut: La Ferme Arendus OÜ ja La Ferme

Kinnisvara OÜ ning paigutas neisse XXX tee XX asuvale kinnistule hoonestusõiguse.

Tegemist oli AS Laferme sisemise ümberstruktureerimisega, mille tulemusena AS

Laferme muutus kontserniks koos kahe kinnisvara omava äriühinguga, jäädes ise

valdusäriühinguks. Tehingud olid AS Laferme aktsionäride jaoks väärtuse mõttes

neutraalsed, kuna kogu vara jäi endiselt kontserni. Taolise ümberstruktureerimisega

loodi eeldused kinnisvara arendustegevuseks. 20.10.2008 kanti äriregistrisse La Ferme

Kinnisvara OÜ, La Ferme Arenduse OÜ ja OÜ Minigert ühinemine. Ühinemise

tulemusena jäi ühendava ühinguna alles OÜ Minigert, mille osanikuks jäi kostja 70%

suuruse osalusega ja AS Laferme sai 30% suuruse osaluse.

15. Ühinemise heakskiitmiseks vajalike otsuste langetamise ajal 21.08.2008 ei kuulunud

kostja ühessegi AS Laferme, La Ferme Kinnisvara OÜ ega La Ferme Arendus OÜ

juhtorganisse. Kostja ei osalenud otsuste vastuvõtmisel, mis puudutasid ühinemise

heakskiitmist. Kostja oli ühinemise ajal OÜ Minigerti juhatuse liige ning ainuosanik ja

langetas ühinemise heakskiitmiseks vajalikud otsused üksnes OÜ Minigerti poolelt.

16. Ühinemise majanduslikult põhjendatud ja arusaadav eesmärk oli kinnisvaraportfellid

ning tegevused kokku liita ja mitmekesistada sellega ärivõimalusi. Tehingud tehti

kinnisasjade turuväärtusi arvestades, mis tehti kindlaks sõltumatute kinnisvaraekspertide

poolt.

17. Kostja ei nõustunud, et üldse on toimunud mingit AS-i Laferme või selle aktsionäride

huvide kahjustamist. Kostja ei olnud nõus, et tehingute tulemusena on ta haaranud

kontrolli AS Laferme varade üle ning et tegemist oli ebaausate vahenditega. Hagejad ei

ole konkretiseerinud, milline oli kostja selline tegevus, milles seisnes AS-i Laferme

juhatuse väidetav mõjutamine. Välja on toodud üksnes asjaolu, et 2006.a oli kostja AS

Laferme nõukogu liige. Nõukogu liikmeks olek ja nõukogu liikmena nõukogu otsuste

vastuvõtmisel osalemine ei ole õigusvastane, heade kommete vastane ega saa iseenesest

olla käsitletav äriühingu huvide vastase käitumisena, isegi kui nõukogu liikmeks on

aktsionär.

18. Kinnisvara hindamisaktidest ilmneb, et varade õiglane väärtus erineb nende

raamatupidamislikust väärtusest, mistõttu ühinemisel rakendatud hindamismetoodika oli

õige ja õiglane, sest arvestas tegelikku väärtust. AS Laferme tütaräriühingute poolelt

teostati põhjalik majanduslik analüüs, mis selgitas ühinemise vajalikkust ja pani paika

ühinemise käigus rakendatava õiglase osade asendussuhte. AS-i Laferme aktsiate

väärtus ei vähenenud ühinemise tõttu, AS-le Laferme kuulunud tütaräriühingute osad

asendati samas väärtuses OÜ Minigert osadega. Pikemas perspektiivis said AS Laferme

aktsionärid ühinemisest kasu, kuna mitmekesine kinnisvaraportfell käitub erinevates

majandustsüklites stabiilsemalt ning langeval kinnisvaraturul kaotavad rohkem väärtust

arenduspotentsiaaliga välja arendamata kinnistud ning väärtust säilitavad valmisehitatud

ja stabiilse rahavooga kinnisvaraobjektid. Väited kahju tekkimisest on alusetud,

asjakohaste faktidega põhistamata ja tõendamata. Samuti leidis kostja, et puudub

õigusvastane tegu ning kostja süü.

19. Seaduse järgi ei ole aktsionäridel juhatuse liikmete üle kontrolli. ÄS § 2892 näeb ette

aktsionäri ja juhtorgani liikme solidaarse vastutuse. Samas on mõju ärakasutamisega

kahju tekitamise korral võimalik kahju hüvitis välja mõista ainult aktsiaseltsile, mitte

konkreetsele aktsionärile.

20. 20.10.2011 hagiavalduse esitamise ajaks oli 2006.a toiminud tehingutest ja toimingutest

möödunud juba viis aastat ja vaidlus puudus selles, et hagejad olid nendest toimingutest

teadlikud juba 2006.a. Hagejate nõuded, mis tuginevad 2006.a toimunud asjaoludele, on

aegunud.

Esimese astme kohtu otsus

21. 24.01.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

22. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja AS Laferme enamusaktsionärina haaras ebaausal

teel ja tahtlikult häid kombeid rikkudes kontrolli ettevõtte majandustegevuse üle ning

tekitas seeläbi hagejatele kahju, mis väljendus nende aktsiate väärtuse vähenemises.

23. Kostja esitas hageja nõudele osalise aegumise vastuväite. Vaidlus puudus selles, et

hagejad olid nendest toimingutest teadlikud 2006.a. Hagejate väitel tekkis neile kahju

ühinemise bilansipäeval 01.09.2008. Hagejad ei ole väitnud, et neile oleks kahju

tekkinud juba 2006.a toimunud sündmuste tagajärjel, vaid nad on 2006.a toimunut

pidanud nö ettevalmistavaks faasiks, mis ilma 2008.a toimunuta iseenesest ei oleks

kahju tekitanud. Hagejate väidete kohaselt said nad kahju tekkimisest teada alles siis,

kui TPMM Advisory OÜ koostas neile kahju hinnangu. Kostja ei ole esile toonud

asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et hagejad oleksid neile tekitatud kahjust

teadlikud olnud või pidanud teadlikud olema varem ehk enne ühinemise bilansipäeva

või enne ühinemisest teadasaamist. Sisuliselt ei ole kostja vastu vaielnud hagejate

väitele, et kahju tekkis alles 01.09.2008.

24. Ühinemise teade Ametlikes Teadaannetes avaldati 23.10.2008 ja hagejad esitasid

kohtule hagiavalduse 20.10.2011. Kohus leidis, et ühinemise tõttu kahju tekkimisest

pidid hagejad teada saama hiljemalt ühinemisest teadasaamisest, milleks saab lugeda

ühinemisteate avaldamise päeva. Seega on hagejad pöördunud kohtusse õigeaegselt ja

nõue ei ole aegunud.

25. Hagejad on kostja vastu esitanud nõude kahel alusel, millest üks kujutab kahju

õigusvastase tekitamise nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hagejad leidsid, et kostja

käitus tahtlikult heade kommete vastaselt ja haaras AS Laferme majandustegevuse üle

ebaausate vahenditega kontrolli nende arvel. Kostja tegevuse tulemusena läks AS

Laferme majandustegevus OÜ Minigert kontrolli alla. Kostja tegevus jagunes

ettevalmistavaks faasiks ja ülevõtmise faasiks. Kuigi 2006.a toimunud tehingud olid

väärtuse mõttes AS-ile Laferme neutraalsed, oli nende eesmärgiks välistada hagejate

võimalused nõuete esitamiseks või vara ülevõtmise toimingute vaidlustamiseks.

26. Hagejad möönsid, et hagiavalduses kirjeldatud toimingud ei oleks käsitletavad heade

kommete vastase käitumisena, kui need oleks läbi viidud viisil, et sellega ei oleks

kahjustatud väikeaktsionäride huve. Kuivõrd ühinemine tõi kaasa aktsiate väärtuse

olulise languse, muutes need sisuliselt väärtusetuks, teostati ühinemine ebaausate

vahenditega teiste aktsionäride arvel. Kostja eitas igasugust tahtlikku heade kommete

vastast käitumist.

27. Hagejate väited kostja tahtlikust heade kommete vastasest tegevusest on jäänud

paljasõnalisteks ning põhjendamatuteks. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine eeldab kohtu

hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega ning kas kahju

tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Teo õigusvastase tõendamise ja

kahju tekitaja tahtluse tõendamise koormus lasub kannatanul. Vaatamata kohtu

selgitustele hagejad oma nõuet ei põhistanud ega tõendanud.

28. Hagejad viitasid erinevatele õigusnormidele, kuid välja on jäänud toomata need

konkreetsed faktilised asjaolud, millistele tuginedes on hagejad kostja vastu deliktilise

nõude esitanud. Ainuüksi võimaliku puhtmajandusliku kahju olemasolu ei tõenda delikti

üldkoosseisu olemasolu, vaid esmaselt tuleb välja tuua ning tõendada isikule

etteheidetav tegu ja selle õigusvastasus.

29. Hea usu põhimõtte rikkumiseks või heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks ei

saa lugeda kostja ühinemise ettepaneku tegemist OÜ Minigert poolt, läbirääkimiste

pidamist ning ühinemislepingu allkirjastamist OÜ Minigert esindajana. Hagejad ei ole

isegi üldisemalt välja toonud, milles seisnes nende tegude puhul kostja hea usu või

heade kommete vastane käitumine. Kostja omas juba enne ühinemise läbiviimist AS-is

Laferme sedavõrd suurt enamusosalust, et tal oli ka ilma hagejate kirjeldatud

toiminguteta ettevõttes sisuline ja majanduslik kontroll. Hagejate väidetest võib pigem

järeldada, et hagejad ei ole nõus ühinemise tulemusena määratud asendussuhtega, kuid

hagejad ei ole enda poolt esile toonud, milline oleks siis nende arvates olnud õige

asendussuhe. Isegi juhul, kui väikeaktsionärid ei nõustu asendussuhte määraga, ei too

see automaatselt kaasa äriühingute ühinemisega seotud toimingute õigusvastasust või

heade kommete vastasust. Seesugust dikteerimise õigust väikeaktsionäridele seadus ei

taga.

30. Kostjal puudus enamusaktsionärina loogiline vajadus viia läbi hagejate poolt nn

ettevalmistavasse faasi kuuluvaid toiminguid selleks, et välistada hagejate õigust

ühinemist vaidlustada. Enamusaktsionärina oleks kostjal olnud võimalik võtta vastu

otsus ühinemise kasuks sõltumata väikeaktsionäride seisukohtadest. Faktiväidet, mille

kohaselt olevat kostja juba 2006.a toimunud tehingute ajal kavandanud hilisemat

ühinemist ning 2006.a toimingud viidi läbi hagejate kahjustamise eesmärgiga, ei ole

hagejad tõendanud.

31. Äriseadustik näeb ette, et ühinemise otsus peab olema vastu võetud kõigi aktsionäride

konsensuse alusel. Juhul, kui ühinemisotsuse oleks vastu võtnud AS-i Laferme

üldkoosolek, oleks hagejatel olnud kahtlemata õigus otsust vaidlustada, kuid selline

vaidlustamine ei oleks ühinemist välistanud. Nimelt sätestab ÄS 398 lg 2, et

ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe

määrati liiga madalaks. Ühinemise otsuse kehtetuks tunnistamist saaks nõuda vaid siis,

kui otsus oleks olnud vastuolus seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga (ÄS § 398 lg 1).

Ainuüksi asendussuhte ebaõige määramine ei tähenda, et ühinemine oleks ebaseaduslik

või heade kommetega vastuolus.

32. Hagejate väited selle kohta, et kostja teatas 2006.a kevadel toimunud üldkoosolekul

neile võimalusest muuta AS Laferme varatuks, on tõendamata. Kostja selgitas kohtule

vande all ütlusi andes, et kõik AS-i Laferme varadega seotud toimingud olid

majanduslikult põhjendatud. Mistahes vestluse toimumist P. K 2006.a kevadel kostja

eitas. Kostja tegevuseks oli ettevõtete strateegiline juhtimine ning igapäevase

tegevusega kostja ei tegelenud. Kohus pidas kostja vande all antud seletusi usutavateks.

33. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ei nähtunud, et kostja oleks ühinemist puudutavate

otsuste tegemisel osalenud AS-i Laferme mõne organi liikmena isiklikult. AS Laferme

nõukogu 21.08.2008 otsusega otsustati anda ettevõtte juhatusele nõusolek võtta

tütaräriühingute La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arenduse OÜ ainuosanikuna

vastu ühinemisotsus ühinemislepingu heakskiitmiseks. Otsusele on alla kirjutanud

nõukogu liikmed K. N; M. K ja A. G. Vaidlus puudus selles, et enne ühinemise

küsimuse otsustamist lahkus kostja AS Laferme nõukogust.

34. La Ferme Kinnisvara nimel allkirjastas ainuosaniku otsuse ühinemise kohta 21.08.2008

M. J. Kostja allkirjastas ainuosaniku otsuse ühinemise heakskiitmiseks 21.08.2008 OÜ

Minigert esindajana. La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arenduse OÜ juhatuse

liikmena koostas T. M 05.08.2008 ülevaate äriühingute ühinemise kohta. Ülevaate

kohaselt hinnati ühinevate ühingute osade väärtus turuhinna, diskonteeritud

rahavoogude meetodi ja raamatupidamisliku väärtuse meetodi alusel. OÜ Minigert

raamatupidamislikuks väärtuseks on loetud bilansilist omakapitali, mis seisuga

30.06.2008

oli

miljonit

krooni.

Bilansis

ei

olnud

arvestatud

kinnisvarainvesteeringute väärtust. Kinnisvaraobjektide õiglase väärtuse leidmiseks

kasutati diskonteeritud rahavoogude ja võrreldavate turuhindade metoodikat.

Hindamised viisid läbi Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ ja AS Pindi Kinnisvara

eksperdid (v.a Vilniuse ja Bukaresti objektide osas). Kinnisvarainvesteeringute

bilansiliseks väärtuseks hinnati 257,7 miljonit krooni, õiglaseks väärtuseks 550,9

miljonit krooni. Kogumis on OÜ Minigert väärtuseks seisuga 30.06.2008 loetud 555,7

miljonit krooni. Seega hinnati ühinemist põhjalikult majanduslikust aspektist lähtuvalt,

kuid kostja isiklikult selliste hinnangute koostamisel ei osalenud.

35. Lisaks sellele, et hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud kostjale etteheidetavat tegu,

ei ole nad ühelgi viisil välja toonud ega tõendanud, milles seisnes kostja süü

aktsionärina. Hagejad on oma nõude põhjendamisel viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-

1-7-10. Viidatud lahendis oli tegemist juhtumiga, kus aktsionäri teadmata vähenes

ettevõttes tema osaluse suurus ning seejärel muudeti ettevõte varatuks. Käesolevas asjas

ei ole AS Laferme varatu ning hagejate kui aktsionäride osaluse suurus antud ettevõttes

ei ole muutunud. Riigikohus on leidnud, et aktsionäride omavahelise suhte määrab

eelkõige TsÜS § 32 ning omavahelistes suhetes ei tohi aktsionärid kahjustada teiste

aktsionäride õigustatud huve.

36. Kuigi Riigikohtu hinnangul (RK 3-2-1-7-10) ei ole heade kommetega kooskõlas ja

lubatud ühe aktsionäri poolt ebaausate vahenditega ja teiste arvel äriühingus kontrolli

haaramine, peab sellisel juhul olema tõendatud vastav aktsionäri tahe ning tõendatud

peab olema ka ebaausate vahendite kasutamine. Käesolevas asjas ei ole hagejad

tõendanud kostja poolt mistahes tahet ega mistahes viisil ebaausate vahendite

kasutamist. Hagejatele kuuluvad aktsiad ei ole muutunud väärtusetuteks ning

majanduslik kontroll AS Laferme üle oli kostjal olemas juba enne ühinemise toimumist.

Pigem on hagejate väited sisuliselt suunatud asendussuhte ebaõigsusele. Kirjeldatud

olukorras ei ole hagejate nõue kostja vastu tulenevalt heade kommete tahtlikust

rikkumisest põhjendatud ega tõendatud.

37. Hagejad väitsid, et kuigi kostja isiklikult ühtegi õigusvastast tegu toime ei pannud,

mõjutas ta enda kontrolli all olevate ettevõtete juhtorganite liikmeid ning AS Laferme,

La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arendus OÜ juhtorganid võtsid vastu otsuseid

ainuüksi kostja mõjutamise tõttu. Kostja vaidles nendele väidetele vastu ja leidis, et

need on konkretiseerimata. Kostja ei ole ühegi äriühingu juhtorgani liikmeid mõjutanud

ning arusaamatuks jääb, keda täpselt hagejate arvates kostja mõjutas. Juba ainuüksi

seaduse järgi ei ole aktsionäridel juhatuse liikmete üle kontrolli. Juhtorgani liige peab

olema lojaalne äriühingu vastu.

38. VÕS § 1054 lg 3 on TsÜS § 132 üldpõhimõtte suhtes erisäte ning reguleerib eeldusi,

mille puhul isik vastutab teise isiku poolt toime pandud õigusvastase teo eest. VÕS §

1054 alusel omistatakse teisele isikule kellegi poolt toime pandud õigusvastane ja

süüline tegu selliselt, nagu ta oleks ise selle teo toime pannud (RK 3-2-1-75-05, 3-2-1-

53-06, 3-2-1-19-08). VÕS § 1054 lg 3 reguleerib vastutust isikute eest, keda isik küll ei

kasuta püsivalt oma majandus- või kutsetegevuses, kuid kelle tegevuse suhtes ta omab

juhtimisõigust ja kontrolli. Oluline on seega faktilise juhtimisõiguse ja kontrolli

olemasolu.

39. Hagejad ei ole tõendanud ega isegi välja toonud, milliseid isikuid ja kuidas kostja

faktiliselt kontrollis. Kohus nõustub siinkohal kostja väidetega, et AS Laferme

aktsionärina puudus kostjal otsene võimalus kontrollida või anda korraldusi juhatusele

või tütarettevõtete juhatuste liikmetele. Kohtus vande all ära kuulatud kostja eitas

kellegi mõjutamist. Kostja taandas ennast nõukogust selleks, et tagada otsustuste

objektiivsus. Tema soov oli, et nõukogul oleks ilma tema osaluseta täielik vabadus teha

seda, mida nõudis äriloogika. Seetõttu määras kostja nõukogusse iseseisvad isikud, kes

tegid otsuseid ettevõtte huvidest lähtuvalt. Vastupidist ei ole hagejad tõendanud.

40. Lisaks mõju või kontrolli olemasolu tõendamisele eeldab VÕS § 1054 lg 3 kohaldamine

seda, et isikule omistatav tegu peab olema mõni teise isiku poolt konkreetselt toime

pandud õigusvastane ja süüline tegu. Käesolevas asjas ei ole hagejad põhistanud ega

tõendanud, et mõni AS Laferme või tema tütaräriühingute juhtorganite liikmetest oleks

toime pannud õigusvastase süülise teo, millega tekitati hagejatele kahju. Vastupidi,

hagejad on nõustunud, et ükski ühinemisega seotud toiming eraldivõetuna ei olnud

õigusvastane. Kuivõrd hagejad ei ole konkreetse isiku konkreetset õigusvastast tegu

välja toonud ega tõendanud, ei oma sisulist tähendust see, kas kostja vande all antud

ütlused mõjutuse puudumise kohta on usutavad või mitte. Samal põhjusel ei oma

tähendust see, et ettepaneku ühinemiseks tegi kostja, sest ühinemist ei viidud läbi

õigusvastaste ja süüliste tegudega. Olukorras, kus juhtorganite liikmed õigusvastaseid

tegusid toime pannud ei ole, ei saa mistahes vastutust kostjale omistada, sõltumata

võimaliku mõju olemasolust.

41. Eraldiseisva sätte näeb mõjutamisest tuleneva vastutuse reguleerimiseks ette ÄS § 2892,

mille lõike 1 kohaselt peab oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu

liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik hüvitama

aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Antud säte ei näe aga ette nõudeõiguse esitamise

võimalust aktsionäri poolt tema enda kasuks.

42. Kohus leidis, et hagejate nõue kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata, sest

hagejad ei ole tõendanud nõude esitamise esmaseid eeldusi. Maakohus vastas ka

hagejate väidetele, mis puudutavad kahju tõendamist ja võimalikku põhjuslikku seost.

43. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul

ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes

konkreetsete õiguslike huvide kahjustamise eest, mis tähendab, et deliktiõiguse alusel ei

ole kaitstud vara kui selline (RK nr 3-2-1-64-05, 3-2-1-123-05, 3-2-1-7-10). Antud

põhimõte ei ole absoluutne, vaid erandiks võib olla kahju tekitamine käitumisega, mis

rikub sellist normi, mille eesmärgiks on kaitsta kannatanut puhtmajandusliku kahju eest.

Puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui kahju

tekitamise eesmärgiks oli kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju

tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasneb ja kahju tekitajale ettenähtav (RK

nr 3-2-1-7-10). Hagejad ei tõendanud ega toonud välja, et kostja oleks kahju tekitanud

sellise käitumisega, mis rikkus puhtmajandusliku kahju eest kaitsvat normi. Samas

nähtub hagejate tõenditest ja väidetest selgelt, et hagejad soovivad puhtmajandusliku

kahju hüvitamist.

44. Kui puhtmajanduslikuks kahjuks on aktsiate väärtuse vähenemine, tuleb kindlaks teha

hageja aktsiate väärtus enne väidetavat kahju tekitamist ja võrrelda seda aktsiate

praeguse väärtusega (RK 3-2-1-7-10). Riigikohus on samas rõhutanud, et TsÜS § 65

järgi tuleb kahju suuruse määramiseks kindlaks teha aktsiate harilik väärtus ehk

turuhind, mis on väärtpaberiturul vabalt mittekaubeldavate aktsiate puhul lisaks

aktsiaseltsi üldisele majanduslikule seisundile sõltuv sellest, millised õigused annab

aktsia aktsionärile. See sõltub omakorda muuhulgas osaluse suurusest. Aktsiate väärtust

mõjutab otseselt nende osalusprotsent.

45. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust

rikkunud poole karistamine (RK nr 3-2-1-45-08). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb

lähtuda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus

loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kuna ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt

hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille

abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg

oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja

väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjustanud (RK nr 3-2-1-45-08, 3-2-1-53-06).

46. Hagejate esitatud tõendid ei tõenda nende aktsiate väärtuse vähenemist eelmärgitud

kriteeriumide alusel, sest TPMM Advisory OÜ hinnang on pigem suunatud ühinemisel

teostatud AS Laferme ning OÜ Minigert varade ja kohustuste väärtuse hindamisele,

kuid ei kajasta hagejate kui aktsionäride aktsiate võimalikku turuväärtust enne või pärast

ühinemist. Arvestatud ei ole, milline võiks olla selliste otsustamisõigust mitteandvate

aktsiate turuväärtus, mistõttu ei ole TPMM Advisory OÜ hinnang adekvaatne. Hagejate

ülejäänud tõendid ning väited on peamisel suunatud OÜ Rimess erikontrolli aruande

kritiseerimisele, kuid need tõendid on asjakohatud hagi aluseks olevate asjaolude

tõendamisel. Ühtlasi ei nähtu ühestki hagejate esitatud tõendist seda, milline oleks

hagejate või nende ekspertide arvates olnud õige asendussuhe. Ühestki hagejate esitatud

tõendist ei nähtu põhjusliku seose olemasolu kostjale etteheidetavate tegude ja hagejatel

tekkinud kahju vahel.

47. Kohus ei nõustunud BDO Advisory OÜ kriitikaga OÜ Rimess erikontrolli aruande

suhtes. ÄS § 330, mis reguleerib erikontrolli läbiviimist, ei sätesta erikontrolli aruandele

selliseid vormistuslikke nõudeid (sh kohustust vastata teatud standarditele) nagu on

väitnud hagejad. ÄS § 330 lg 3 järgi võib lisaks audiitorile erikontrolli läbi viia ka

vandeadvokaat, millest tulenevalt ei saa üheselt järeldada, et erikontrolli aruande

koostamisel peab audiitor järgima kõiki audiitortegevuses kohaldatavaid standardeid.

ÄS § 330 lg 4 näeb üksnes juhatuse ja nõukogu liikmele kohustuse võimaldada

erikontrolli läbiviijatel tutvuda kõigi vajalike dokumentidega.

48. Ühinemise kohta koostatud ülevaates on La Ferme Arenduse OÜ väärtuseks hinnatud

24,5 miljonit krooni ja La Ferme Kinnisvara OÜ väärtuseks 213,9 miljonit krooni.

Ühinemise vajadust on põhjendatud ühinemisest tuleneva sünergia, juhtimiskulude

kokkuhoiu ja tegevuste optimeerimise võimalustega. Ühinemise eelselt hinnati pädevate

kinnisvarahindajate

(AS

Uus

Maa

Kinnisvarakonsultandid,

Seven

Kinnisvarakonsultandid OÜ, Pindi Kinnisvara AS) poolt kõiki ühinemises osalevatele

äriühingutele kuuluvaid kinnistuid. Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et pädevad

kinnisvara hindajad on teostanud kõigi kinnisvaraobjektide hindamise, kusjuures XXX

tee XX kinnistu turuväärtust on hinnatud ka ühinemisele järgnenud ajal. Kuivõrd

ühinemisel osalenud äriühingute ainus ja sisuline majandustegevus seisnes kinnisvara

haldamises, on kinnisvaraobjektide hindamine ühinemisel määrava tähtsusega. Hagejad

ei ole väitnud, et kinnisvaraobjektide väärtusi oleks hinnatud ebaõigesti (välja arvatud

Pirita tee 20 kinnistu osas). Kuidas mõjutab ühinemise aruande ebaõigsust ainuüksi

asjaolu, et pärast ühinemist koormati XXX tee XX kinnistu hüpoteegiga, ei ole hagejad

põhjendanud. Ainuüksi sellise hüpoteegi seadmine ei saa kaasa tuua ühinemise

ebaseaduslikkust või sellega seotud toimingute vastuolu heade kommetega.

49. OÜ Rimess erikontrolli aruandes märgiti, et erikontrolli eesmärgiks oli mh hinnata, kas

nõukogu ja juhatuse liikmed täitsid neile seaduses pandud hoolsuskohustust OÜ La

Ferme Arenduse ja OÜ La Ferme Kinnisvara ühinemisel OÜ-ga Minigert. Erikontrolli

läbiviija märkis aruande punktis 1.5.2., et ta ei tuvastanud AS Laferme juhatuse või

nõukogu liikmete poolt korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist. Erikontrolli

aruandes on hinnatud põhjalikult asendussuhte õigsust, milleks on kontrollitud OÜ

Minigert õiglase väärtuse ning La Ferme Arenduse OÜ ja La Ferme Kinnisvara OÜ

õiglaste väärtuste hindamist. Erikontrolli läbiviija leidis, et ühinemise ülevaates oli OÜ

Minigert õiglaseks väärtuseks hinnatud 552,9 miljonit krooni, kuid kontrollhindamise

tulemusel saadi selleks 620,5 miljonit krooni. La Ferme Kinnisvara OÜ väärtuseks

hindas erikontrolli koostaja 185,7 miljonit krooni ning La Ferme Arenduse OÜ

õiglaseks väärtuseks hinnati 43,7 miljonit krooni (mõlemad väärtused seisuga

31.08.2008). Kõigi ühinenud ettevõtete väärtus oleks pidanud olema pärast ühinemist

849,9 miljonit krooni. Neid väärtusi arvestades leidis erikontrolli läbiviija, et OÜ

Minigert ainuosaniku osalus oleks pidanud ühinenud ettevõttes olema 73% ning AS

Laferme osalus 27%. Seega ei saanud ühinemisel kasutatud asendussuhe olla AS

Laferme aktsionäride suhtes ebaõiglane või kahjulik.

50. 01.10.2009 lisas OÜ Rimess erikontrolli aruandele õiendi. Õiendiga peeti vajalikuks

erikontrolli aruannet täpsustada, sest selgus, et OÜ Minigert poolt Rimess OÜ-le

esitatud varakogumis oli üksikute objektide reaal- ja mõttelisi osi, mis ei kuulunud OÜ-

le Minigert. Õiendis on märgitud, et XXX XX korteriomanditest kuuluvad reaalosadena

korterid nr X ja X kostjale, ülejäänud OÜ-le Minigert. Negatiivne mõju

OÜ Minigert varakogumile oli 17,1 miljonit krooni. XXX tn XX kinnistust kuulub ½

mõttelist osa samuti kostjale ning negatiivne mõju OÜ Minigert varakogumile oli 22,05

miljonit krooni. XXX kinnistust XXX saarel kuulub OÜ-le Minigert ainult mõtteline osa

suuruses 11600/62986 ning negatiivne mõju OÜ Minigert varakogumile oli 2,13

miljonit krooni. Kogumis vähenes OÜ Minigert varade väärtus eeltoodu tõttu 41,28

miljoni krooni võrra. OÜ Minigert väärtuseks oli seega 579,1 miljonit krooni ja

ühinenud ettevõtte väärtuseks kogumis 808,5 miljonit krooni. Pärast ühinemist peaks

OÜ Minigert ainuosaniku osalus ühinenud ettevõttes olema 72% ning AS Laferme

osalus 28%. Lõpptulemusena jäi siiski jõusse erikontrolli aruande lõppjäreldus, mille

kohaselt ühinemisel kasutatud asendussuhe ei olnud AS Laferme aktsionäridele

ebaõiglane ega kahjulik.

51. BDO Advisory OÜ on koostanud „Kokkuvõtte kokkuleppeliste protseduuride

läbiviimise tulemusel tehtud tähelepanekute kohta“. Analüüsi eesmärgiks oli tuvastada,

millistele standarditele tuginedes koostati OÜ Rimess erikontrolli aruanne, kas aruanne

täitis oma ülesande, millistele allikatele tuginevad aruandes esitatud järeldused ning

millistele meetoditele on tuginetud. Kokkuvõttes on märgitud, et selle koostamise

ülesandeks

ei

olnud

erikontrolli

aruandes

esitatud

numbriliste

näitajate

ümberarvutamine või kinnitamine. Seega ei anna analüüs käesolevas asjas sisulist teavet

selle kohta, kas ühinemisel määrati asendussuhe õigesti või mitte ning kas hagejate

aktsiate väärtus võis ühinemise tõttu väheneda. Kokkuvõttes leiti, et erikontrolli

aruandes puudub viide erikontrolli läbiviimise alusstandarditele, mistõttu ei ole võimalik

hinnata erikontrolli vastavust professionaalsetele standarditele. Kokkuvõttest ei nähtu,

miks pidi erikontrolli aruanne sisaldama endas viiteid standarditele ja kas ainuüksi

standarditele viite puudumine toob kaasa erikontrolli aruande järelduste ebaõigsuse.

Kohus ei nõustunud ka sisuliselt tõendis toodud järeldusega, sest äriseadustik ei näe ette,

et erikontrolli aruanne peaks vastama teatud standarditele ja on ilma vajaliku viiteta

õigustühine.

52. BDO Advisory OÜ kokkuvõttes leiti, et erikontrolli aruanne ei andnud vastuseid kõigile

aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul püstitatud ülesannetele. Kokkuvõttes on

tsiteeritud aktsionäride üldkoosoleku otsust ning seejärel on leitud, et mitmes küsimuses

oli erikontrollija arvamus liialt kokkuvõtlik või puudulik. Milles täpselt on seisnenud

arvamuse puudulikkus, kokkuvõttest ei nähtu. Täiendavalt on OÜ-le Rimess ette

heidetud õiguslike küsimuste analüüsi ilma vastava valdkonna spetsialisti kaasamiseta.

Kasutatud informatsiooni osas on leitud, et parimatest, pädevatest ja kontrollitud

allikatest lähtumist ei ole võimalik „üheselt kinnitada“. Järelduste tegemisel on BDO

Advisory OÜ peamiselt tuginenud sellele, et erikontrolli aruandes ei ole eraldi välja

toodud ega loetletud kõiki allikaid, mida erikontrolli aruande koostaja kasutas. BDO

Advisory OÜ etteheited ei ole põhjendatud, sest need ei ole konkreetsed. BDO Advisory

OÜ koostatud dokumendis ei ole sisuliselt välja toodud, kas või millises osas ei ole OÜ

Rimess erikontrolli aruandes toodud järeldused õiged. Viited informatsiooni

ebapiisavale kontrollimisele on oletuslikud.

53. Grant Thornton Rimess OÜ juhatuse liige A. S selgitas, et erikontrolli aruandes hinnati

ICE Credit Group AS ja Krediidikassa AS väärtust diskonteeritud rahavoogude

meetodil. Hindamisel aluseks olid ettevõtte finantsaruanded seisuga 31.08.2008,

eelmiste perioodide aruanded, intervjuud ja kirjavahetus juhtkonnaga. Juhtkonna

prognooside kontrollimiseks ja põhjendatuse hindamiseks viidi läbi nendega intervjuud

ning teostati tavapäraseid analüütilisi protseduure. A. S kinnitas, et erikontrolli aruande

koostamiseks oli neil olemas OÜ Minigert konsolideeritud bilanss seisuga 30.06.2008.

Erikontrolli aruande eesmärgiks ei olnud auditeerimine ja seetõttu ei tulnud veenduda

bilansiväliste kohustuste olemasolus või puudumises.

54. A. S ei nõustunud BDO Advisory OÜ koostatud kriitikaga erikontrolli aruande suhtes

ning leidis, et selline kriitika on paljuski otsitud ja spekulatiivne. Ebaõiged on etteheited

arvamuste või seisukohtade puudumise kohta, sest kõik erikontrolli läbiviija leiud on

aruandes kajastatud. Erikontrolli ülesandeks ei olnud teostada ühinemisaruande

kontrolli. Erikontrolli üheks küsimuseks oli asendussuhte määramise kontroll.

Asjakohatud on etteheited selle kohta, et aruandes ei ole lähtutud parimatest ja

pädevatest allikatest. Pelgalt aruande põhjal ei saagi tuvastada, milliseid allikaid audiitor

kasutas ja kui usaldusväärsed need on. BDO Advisory OÜ aruandest ei nähtu, millised

paremad ja pädevamad allikad jäid kasutamata. Neid allikaid BDO Advisory OÜ ei

nimeta. Erikontrolli läbiviija oli asendussuhte osas väga kriitiline ning tuvastas ka

mitmeid vigu ja ebatäpsusi, millised on aruandes kajastatud. Kohus nõustus Artur Suitsu

järeldustega. Hagejate nõude tõendamise seisukohalt on erikontrolli aruandele tehtud

kriitika asjakohatu.

55. Hagejad esitasid kohtule ka BDO Advisory OÜ seisukohad Grant Thornton Rimess OÜ

vandeaudiitor A. S vastustele kohtu küsimustele. BDO Advisory OÜ leidis, et nende

eesmärgiks ei olnud hinnata, kas A. S tegi erikontrolli korrektselt või mitte, vaid hinnati,

milline on erikontrolli aruande usaldusväärsus. Seega nähtub antud tõendist, et BDO

Advisory OÜ koostatud seisukohtadel ei ole käesolevas vaidluses asjakohast tähendust.

Antud asjas ei pea kohus hindama seda, kas erikontrolli aruande koostamisel täitis OÜ

Rimess parimal võimalikul moel audiitori kohustusi ja kas dokumendis võis esineda

vormistuslikke või sisulisi puudusi. Erikontrolli aruande ebaõigsusele tuginedes ei ole

hagejad kohtule nõuet esitanud. Grant Thornton OÜ vastas 05.11.2012 täiendavalt BDO

Advisory

OÜ

seisukohtadele

ja

leidis,

et

erikontroll

ei

ole

audit

ega

finantsinformatsiooni ülevaatus, vaid tegemist on eksperdi arvamusega.

56. AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors (PWC) analüüsis 21.08.2008 toimunud

ühinemise tagajärjel määratud osade asendussuhte põhjendatust. Ülevaatamisel lähtuti

vaid sellest informatsioonist, mis oli tehingu osapooltele kättesaadav ühinemise

toimumise ajal. Ülevaatuse käigus tehti kolm põhilist korrigeerimist. Esiteks korrigeeriti

OÜ Minigert kinnisvaraportfelli, mis kokkuvõttes vähendas kinnisvarainvesteeringute

väärtust 39,5 miljoni krooni võrra. La Ferme Arenduse OÜ kinnisvarainvesteeringu

väärtust vähendati ja hinnati see 29 miljoni krooni peale. Kuivõrd tehingus oli

kinnisvarainvesteeringu väärtuseks hinnatud 22,8 miljonit krooni, suurenes tehingu

väärtus 6,2 miljoni krooni võrra. La Ferme Kinnisvara OÜ kinnisvarainvesteeringu

väärtust vähendati 166 miljoni kroonini. Kuivõrd tehingus kasutati selle väärtusena

201,7 miljonit krooni, vähenes tehingu väärtus 35,7 miljoni krooni võrra. Muus osas

korrigeerimise vajadust ei tuvastatud. Lõpptulemusena järeldas PWC, et Minigert OÜ

ainuosaniku põhjendatud osalus pärast ühinemist oleks pidanud olema 71% ning AS

Laferme osalus 29%. Seega kajastas tehingus kasutatud osalussuhe 70/30 olulises osas

õigesti Hans Luige ja AS Laferme osalusi OÜ-s Minigert. Eeltoodud tõendist nähtub, et

PWC hindas sisuliselt uuesti asendussuhte õigsuse määramist, hinnates asjakohaseid

andmeid ja tõendeid. Kuigi tehti olulisi sisulisi korrektuure, jõuti tulemusele, et

asendussuhe on õigesti määratud ega kahjusta hagejate õigusi. Puudus alus kahelda

antud analüüsi objektiivsuses ja pädevuses. Seega on teine erapooletu asjatundja

hinnanud vajalikke andmeid ja on nende tulemusena tuvastanud, et ühinemise

tulemusena hagejatele kahju tekkida ei saanud.

57. TPMM Advisory OÜ hinnangu sissejuhatuses on märgitud, et see on koostatud

usaldusväärseks peetud teabe alusel, kuid suur osa informatsioonist põhineb

hinnangutel. Hinnangute koostajad on pidanud AS Laferme varadega seotud ning

ühinemisega seotud tehinguid ja toiminguid üheskoos vara vaenulikuks ülevõtmiseks,

kuid kohtu arvates ei ole hinnangus põhistatud, kuidas ja mille alusel seesugune õiguslik

järeldus tehtud on. Lõpptulemusena on jõutud järeldusele, et vara ülevõtmise

tulemusena vähenes väikeaktsionäridele P. K; A. G ja J. S kuuluvate AS Laferme

aktsiate väärtus vahemikus 1 737 700 kuni 2 487 300 eurot. Samuti on leitud, et

ajavahemik kahju tekitamise hetkest kuni hinnangu koostamiseni on kaasa toonud

täiendava majandusliku kahju vahemikus 465 900 eurot kuni 666 700 eurot. Välja on

toodud, et enne ühinemist ei koormanud XXX tee XX kinnistut hüpoteegid. Hinnangu

alapunktis 3.3. on kirjeldatud XXX tee XX kinnistut ja selle seisundit ning

detailplaneeringut arvestades jõuti järeldusele, et kinnistuga oli seotud täiendavat

ehitusõigust 36 22 m2. Mida täpselt on silmas peetud „täiendava ehitusõigusena“,

hinnangust ei nähtu. Hinnangus kasutatud arvutusmetoodika sisendiks on sisuliselt

võetud kinnistu võimalik väärtus, mida hindajad on nimetanud „ehitusõiguse

väärtuseks“. Vastava väärtuse leidmiseks on hindajad liitnud XXX tee XX kinnistu

ehitusõiguse ja XXX tee XX lisaehitusõiguse mahud ja korrutanud need ehitusõiguse

hinnaga, lahutades lisaehitusõiguse kasutuselevõtu alternatiivkulu. Kummalgi hinnangu

koostajal ei ole kinnisvara väärtuse hindamise alast pädevust. Asjas kogutud ja eelpool

viidatud tõenditest nähtub, et kõigi kinnistute tegelikku turuväärtust olid hinnanud

vastava ala asjatundjad, kuid seda ei ole TPMM Advisory OÜ koostatud tõendis arvesse

võetud.

58. Ernst & Young Baltic AS leidis, et analüüsitud hinnang ei vasta üldtunnustatud

hindamispraktikatele ning sisaldab olulisi vigu ja puudusi hindamismeetodite

rakendamisel. Seega on vastava ala asjatundjad tuvastanud TPMM Advisory OÜ samad

puudused, mida on dokumendile ette heitnud kohus. Täiendavalt on Ernst & Young

Baltic AS märkinud, et hindajate kogemus ja kokkupuude kinnisvara investeeringutega

oli ebapiisav selleks, et läbi viia AS Laferme tütarettevõtete kinnisvara ja OÜ Minigert

väärtuse hindamist. TPMM Advisory OÜ hinnangus on püütud hinnata AS Laferme

olulise kinnisvara turuväärtust, aga hindamata on jäetud OÜ Minigert varade

turuväärtus. Arvestatud ei ole turuolukorrast tingitud erinevusi 2008.a lõpu seisuga ning

hindamise koostamise aja seisuga. Kohus nõustus nimetatud järeldustega.

59. Vastuseks Ernst & Young Baltic AS hinnangule esitas BDO Advisory OÜ juht S. L oma

kommentaarid, milles ta leidis, et väljastatud on audiitori aruanne, mis ei ole koostatud

vandeaudiitori

kutsetegevuse

standardite

kohaselt,

vaid

pigem

on

tegemist

konsultatsiooniteenuse kokkuvõttena. Arvamust ei tohiks S. L arvates käsitleda

vandeaudiitori aruandena. Kohus pidas sellist käsitlust asjakohatuks, sest tegemist on

kohtule esitatud dokumentaalse tõendi ja mitte vandeaudiitori aruandega.

60. 09.04.2012 on TPMM Advisory OÜ koostanud „Selgitused Ernst&Young 30.03.2012

dokumendile „Kommentaarid eksperthinnangule“. Selles on leitud, et Ernst & Young

kommentaarid on pigem vormilised kui sisulised. Vastuseks Ernst & Young

etteheidetele, et hinnang ei vasta üldtunnustatud hindamispraktikale, leidsid TPMM

Advisory OÜ arvamuse koostajad, et neil on samal turul ja sarnaste varadega teostatud

tehingute hindamisel pikaajaline kogemus. Kohus leidis, et kummagi arvamuse koostaja

eluloost ei nähtu, et nad on varem analoogiliste ettevõtete ühinemisega seotud tehinguid

ja toiminguid, samuti kinnisvara või ehitusõigust hinnanud. Kinnisvara alaste

ekspertiiside tegemise pädevus neil puudub.

61. Hagejad esitasid kohtule ühtlasi BDO Advisory OÜ eksperthinnangu ühinemisega

tekitatud kahjule. Hinnangus anti vastus küsimusele, kas või kui palju on vähenenud

AS-i Laferme aktsia õiglane väärtus. Hinnangu koostamiseks võrreldi aktsia väärtust

enne ja pärast ühinemise läbiviimist. Hinnangus on märgitud, et õiglane väärtus on

tavapäraselt käsitletav turuväärtusena. Seega on tegemist tõendiga, kus on

põhimõtteliselt soovitud kahju suuruse hindamisel lähtuda nendest kriteeriumidest,

millele on viidanud oma praktikas Riigikohus. Kohus leidis, et sisuliselt ei ole lähtutud

sellest, milline oleks võinud hagejate aktsiate turuhind ehk keskmine võimalik

müügihind olla enne või pärast ühinemist. Hinnangute andmisel lähtus arvamuse

koostaja hoopis diskonteeritud konsolideeritud rahavoogudest. Miks on aktsiate väärtuse

hindamisel kasutatud nimelt ettevõtete diskonteeritud konsolideeritud rahavoogude

meetodit, kohtule esitatud tõendist järeldada ei ole võimalik. Hinnangu andja on ainult

märkinud, et see on „parimaks indikaatoriks“. Hinnangu koostaja on ise nentinud, et AS

Laferme konsolideeritud bilanss seisuga 31.08.2008 ei olnud talle hinnangu koostamisel

kättesaadav. Ka see ei tõenda, et hagejate aktsiate turuväärtus oleks tegelikult muutunud

enne või pärast ühinemist. Pigem on kõigis hagejate esitatud tõendites erinevatel

meetoditel üritatud hinnata AS Laferme kui ettevõtte väärtust, mida aga õiguslikult tuleb

eristada aktsiate turuväärtusest.

62. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et hagejad ei ole tõendanud neile kahju tekkimist ega

põhjuslikku seost väidetava kahju ja ühinemise vahel.

Apellatsioonkaebus

63. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

64. Hagejad on tõendanud, et AS-i Laferme majanduslik seisund enne vara ülevõtmist oli

väga hea ning ettevõtte teenis positiivseid rahavoogusid suurusjärgus 1 miljon krooni

kuus. Kostja vajas AS-i Laferme vara OÜ Minigert kohustuste tagamiseks ning

ainuisikuliselt kostjale kuulunud OÜ Minigert majandusliku olukorra parandamiseks.

Hagejad ei ole heitnud kostjale ette AS-i Laferme üle kontrolli haaramist, vaid AS-i

Laferme vara enda kontrolli alla võtmist ja väljaviimist AS-ist Laferme. Hagejate poolt

tõendatud asjaolud kinnitavad kostja tahet ning vajadust omandada õigusvastaselt

ainukontroll AS-i Laferme vara üle. Kostjale oli ka teada, et tema poolt toime pandud

tehingute jadaga tekitatakse kahju AS-i Laferme aktsionäridele.

65. Arvestades, et hagejad on tõendanud kostja vajaduse AS-i Lafere vara üle kontrolli

haaramiseks ning et AS-i Laferme vara on viidud üle kostjale kuulunud OÜ-sse

Minigert, ei saa pidada motiveerituks maakohtu põhjendusi, justkui ei oleks hagejad

toonud hagis välja kostjale etteheidetud tegusid. Maakohus, hinnates kostja õigusvastast

tegevust, analüüsis ja võttis arvesse hageja poolt hagi alusena väljatoodud asjaolusid

valikuliselt, jättes andmata hinnangu valdavale osale hageja faktiväidetest.

66. Oma hagiavalduses ning selle täpsustustes tõid hagejad esile terve rea toiminguid, milles

seisnes kostjapoolne tahtlik heade kommete vastane käitumine, s.t AS-i Laferme vara

üle kontrolli haaramine selle viimise läbi OÜ-sse Minigert. On oluline, et kõik hagejate

poolt esiletoodud asjaolud on tegelikkuses leidnud otsuses ka tuvastamist. Kohus on

ebaõigesti asunud hindama kostja ning kostja mõjutatud isikute üksiktegevust, jättes

andmata

tervikhinnangu

hagejate

poolt

kostjale

etteheidetud

erinevatest

üksiktoimingutest moodustunud terviklikule toimingule, s.t. vara üle kontrolli võtmine.

67. Kostja ei ole tõendanud, et vara üleviimine oleks olnud AS-i Laferme ärihuvides.

Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-173-12, et kui hageja on asjaolu esinemise

tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Hagejad on

põhistanud, et ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt kaks päeva enne ühinemise

heakskiitmist AS-i Laferme nõukogusse määratud M. K ning K. N oleksid olnud oma

volitajast sõltumatud ning eelistanud AS-i Laferme kõikide aktsionäride (s.h.

väikeaktsionäride) huve kostja kui isiku, kes neid oma äritegevust ajama volitas,

huvidele. Hagejad on põhistanud, et vastvalitud nõukogul puudusid reaalsuses piisavad

(s.h. ajalised) ressursid nt selleks, et veenduda OÜ Minigert poolt esitatud andmete

õigsuses jne, rääkimata analüüsi läbiviimisest, mis peab eelnema otsusele ettevõtte

aktiivne majandustegevus lõpetada ning anda ettevõtte vara täies ulatuses teise ettevõtte

kontrolli alla. Arvestades, et kõnealune ühinemine tõi kaasa üksnes AS-i Laferme aktsia

väärtuse vähenemise ning vara mineku AS-i Laferme kontrolli alt välja, nähtub, et

vaidlusalused toimingud ei saanud mitte kuidagi olla teostatud sõltumatute isikute poolt

AS-i Laferme huvides vaid vastupidi – üksnes kostja huvides ning teostatud kostja

huvide esindamiseks isikute poolt, kelle kostja oma huvide esindamiseks määras.

68. Veelgi olulisem on rõhutada, et AS-ile Laferme kostja poolt 21.08.2008 määratud

nõukogu pidi otsustama kostja enda 05.08.2008 allkirjastatud ühinemislepingu

heakskiitmise üle kaks päeva pärast oma nõukogu liikmete volituste tekkimist. Ei ole

eluliselt usutav, et kostja poolt 19.08.2008 vahetult enne ühinemise heakskiitmist

ametisse määratud nõukogu oleks võtnud vastu otsuse mitte kiita heaks juba varasemalt,

s.o 05.08.2008 kostja poolt allkirjastatud ühinemislepingut. On usutav, et enne

ühinemise heakskiitmist kostja poolt ametisse määratud nõukogu määrati ellu viima

kostja tahet ning nõukogu vahetuse eesmärgiks oli soov vältida kostja vastutust, mis

kostjal lasunuks AS-i Laferme nõukogu liikmena AS-ile Laferme kahju tekitamise eest.

Mõistlik juht ei teeks, arvestades tehingu väärtust, tehingut heakskiitvat otsust 2 päeva

pärast ametisse saamist, vaid võtaks otsuse tegemiseks piisava aja, telliks audiitori

hinnangu jne.

69. Hagejad on tõendanud ning kohtu poolt on tuvastamist leidnud, et ühinemistingimuste

üle läbirääkimisi pidas kostja H. L isiklikult. Ühinemislepingu OÜ Minigert poolt

kirjutas alla kostja isiklikult. AS-i Laferme vara viimine kostjale kuulunud OÜ-sse

Minigert oli teostatud kostja soovil ning ettepanekul ning kõik hagejate poolt kirjeldatud

ja tõendatud hagiavalduse aluseks olevad toimingud on teostatud üksnes kostja tahte

elluviimise ettevalmistamiseks viisil, millega minimeerida väikeaktsionäride võimalusi

kostja vastu nõudeid esitada ja/või vara väljaviimist AS-st Laferme takistada (või sellest

üldse teada saada) ja kostja plaani elluviimiseks.

70. Kohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Arvestades hagejate poolt esiletoodut

ja tõendatut, pidanuks kostja tõendama, et tema poolt volitatud ja vahetult enne kostjale

etteheidetud toimingute läbiviimist määratud juhtorganite liikmed ei tegutsenud kostja

kontrolli all ja huvides, vaid AS-i Laferme huvides. Kostja pidanuks tõendama, et

olukorrale, kus kostja tegi ettepaneku AS-i Laferme tütaräriühingute liitmiseks OÜ-ga

Minigert oli „juhuslikult äriloogika kohaselt“ eelnenud tütaräriühingute asutamine AS-i

Laferme juhtorganite poolt ning kogu vara viidud varasemalt üle nendesse samadesse

juhuslikult äriloogika kohaselt asutatud AS-i Laferme tütaräriühingutesse. Samuti

pidanuks kostja tõendama, et arvestades vara väga suurt väärtust, oli mõistlik ja

põhjendatud viia läbi ühinemine ilma audiitorkontrollita.

71. Hagejad on tõendanud ja põhistanud, et ühinemise läbirääkimisel mõjutati protsessi OÜ

Minigert kasuks ning AS-i Laferme kahjuks. Nimelt: ühinemise tingimuste määramisel

kasutatud OÜ Minigert 30.06.2008 seisuga bilansis kajastuvad OÜ Minigert kohustused

oluliselt väiksemana kui auditeeritud 31.12.2007 seisuga OÜ Minigert konsolideeritud

majandusaasta aastaaruandes ning 227,8 mln krooni võrra väiksemana kui auditeeritud

31.12.2008 seisuga konsolideeritud majandusaasta aastaaruandes. Samas juba

auditeeritud 31.12.2007 seisuga majandusaasta aruande lisast 20 nähtuvalt moodustasid

OÜ Minigert konsolideerimata kohustused 247 861 403 krooni ning auditeeritud

31.12.2008 seisuga majandusaasta aruande lisast 20 nähtuvalt moodustasid OÜ Minigert

konsolideerimata

kohustused

krooni,

mis

ületavad

oluliselt

ühinemisaruandes aluseks võetud kohustuste mahtu 193 miljonit krooni. Kohustuste

vähendamine mõjutas asenduskurssi OÜ Minigert osaniku kasuks. Ühinemisel aluseks

võetud kohustuste mahu erinevust majandusaasta aruannetes kajastatust ei saanud

mõjutada ka AS-i Privess võõrandamine OÜ Minigert poolt. AS-i Privess kohustusi ega

varasid ei olnud konsolideeritud ka OÜ Minigert 2007.a. majandusaasta aruandes.

Sellises summas kohustusi seotud osapoolte vastu aga OÜ Minigert 31.12.2007 seisuga

auditeeritud

aastaaruandes

ei

kajastu,

mistõttu

OÜ

Privess

kohustuste

mittekonsolideerimine ei saanud olla (ajutise) kohustuste vähenemise põhjuseks

30.06.2008 seisuga. Ühinemise tingimuste määramisel loeti teadlikult OÜ Minigert

kinnisvarainvesteeringute hulka OÜ-s Minigert samaaegselt materiaalse põhivarana

arvel olevaid kinnisvarasid, mistõttu nad kajastuvad arvestustes topelt. Üheks selliseks

näiteks on põhivarades kajastuv OÜ-le Teofania kuuluv büroohoone (XXX XX,XXX)

põhivarana raamatupidamisväärtusega 17 mln krooni, mida on lisaks loetud

kinnisvarainvesteeringuks väärtusega 49 mln krooni. Sedakaudu on OÜ Minigert varade

väärtust suurendatud hinnanguliselt vähemalt 17 mln krooni. OÜ Minigert

konsolideeritud varade suurendamine mõjutas asenduskurssi OÜ Mnigert osaniku Hans

Luige kasuks. Ühinemise tingimuste määramisel loeti OÜ-le Minigert kuulunud ICE

Credit Group AS-i 51% osaluse väärtuseks 111,5 miljonit krooni. Seda olukorras, kus

AS-i ICE Credit Group netorahavood moodustasid 2008.a majandusaasta aruandest

nähtuvalt miinus 53,6 miljonit krooni ning olid olnud ka 2007.a majandusaastal 3

miljoni krooniga miinuses ning juba 2007.a oli alanud ülemaailmne majanduslangus.

Alates 2009.a ei ole ettevõte esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet,

2010.a on ettevõtte tegevus lõpetatud ning 22.02.2012 on ettevõttele tehtud

kustutamishoiatus. On ilmne, et seesugune ettevõte ei saanud tegelikkuses omada

mistahes väärtust ning OÜ Minigert varade hulka on täielikult põhistamata ja

meelevaldsete prognooside läbi näidatud vähemalt 111,5 miljoni krooni võrra

suuremana. OÜ Minigert konsolideeritud varade suurendamine mõjutas asenduskurssi

OÜ Minigert osaniku H. L kasuks.

72. Seega on hagejad tõendanud ja põhistanud, et ühinemise tingimuste kokkuleppimisel

lähtuti tegelikkusele mittevastavatest ja OÜ Minigert osaniku H. L kasuks moonutatud

lähteandmetest. Seeläbi loodi olukord, kus vara väljaviimisega tingiti AS-i Laferme

aktsiate väärtuse langus. Hagejad nõuavad neile tekitatud kahju, mis väljendub aktsia

väärtuse languses, hüvitamist. Hagejad ei vaidlusta asendussuhet, kuivõrd AS Laferme

ei olnud ühinemise osapooleks ning hagejatel puuduvad volitused AS-i Laferme ning

selle tütaräriühingute nimel vaidlustuste esitamiseks.

73. OÜ Minigert poolt on ühinemise otsustamisel ning ühinemise tingimuste üle

läbirääkimisi pidades esitatud nii AS-ile Laferme kui tema tütaräriühingute juhatustele

tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mõjutamaks ühinemise tingimusi OÜ Minigert

kasuks ja AS-i Laferme kahjuks. Kõnealusel hetkel oli OÜ Minigert ainuosanikuks ning

ainukeseks juhatuse liikmeks AS-i Laferme enamusaktsionär H. L, kes tegi

ainuisikuliselt ettepaneku AS-i Laferme tütaräriühingute ühendamiseks OÜ-ga Minigert

ning kes ainuisikuliselt pidas läbirääkimisi ühinemise tingimuste üle ning kellel oli ka

mõju AS-i Laferme ning selle tütaräriühingute üle (mis välistas ka OÜ Minigert poolt

esitatud andmete ülekontrollimise).

74. Ülaltoodust nähtub, et kostja oli teadlik andmete manipuleerimisest ühinemise hetkel.

Viidatud asjaolust nähtuvalt pidi kostja vaieldamatult olema ka teadlik asjaolust, et

vaidlusaluse ühinemise tulemiks on AS-ile Laferme ning viimase väikeaktsionäridele

kahju tekkimine. Hoolsalt tegutsevale juhile on ära tuntav, et olukorras, kus ta

struktureerib

tehingu

selliselt,

et

uus

struktuur

välistab

muidu

tavapärase

audiitorkontrolli, suureneb selliselt oht, et osanikele võib tekkida kahju ja see jääb enne

tehingut märkamata. Teisisõnu on tahtluse kohta piisavaks tõendiks juba otsus mitte

teostada audiitorkontrolli, kuivõrd isikule pidi olema ära tuntav, et sellega suurendatakse

kahju tekkimise ja selle vältimise võimatuse ohtu.

75. TPMM Advisory OÜ hinnanguga on üheselt tuvastatud, et P. K kuuluva 51 624 aktsia

väärtus langes seoses ühinemisega 1 453 600 euro võrra ning A. G kuuluva 7 992 aktsia

väärtus langes 225 000 euro võrra. TPMM Advisory OÜ akt sisaldab endas

üksikasjalikku kirjeldust läbiviidud hindamisprotsessi sammudest. Kohus ei tuvastanud

mitte ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada TPMM Advisory OÜ lõppjärelduste

ebaõigsust. Kohutu seisukoht, justkui tulnuks ehitusõigus jätta arvesse võtmata ning

ehitusõiguse ebaõige arvessevõtmine võiks seada kahtluse alla TPMM Advisory OÜ

lõpphinnangud, ei ole põhjendatud. Apellandid osundavad poolte ebavõrdsele

kohtlemisele tõendite hindamisel. Nii on kohus hagejate poolt esitatud BDO Advisory

OÜ akti analüüsides jätnud selle tõenduslikus mõttes tähelepanuta, seevastu on kostja

poolt esitatud tõendid loetud põhjendatuks ja tõenduslikus mõttes usaldusväärseks ka

mittekonkretiseeritud ja hüpoteetilistel põhjendusel.

76. Apellandid ei nõustu ka kohtu seisukohaga, justkui puudus TPMM Advisory OÜ

ekspertidel piisav pädevus hinnangu koostamiseks. Muuhulgas on kohus TPMM

Advisory OÜ akti koostanud isikute pädevuse hindamisel jätnud tähelepanuta hagejate

poolt kohtule esitatud I. K diplomi. Investeeringute hindamise alast doktorikraadi omav

isik on pädev hindama erinevate investeeringute liikide (aktsia, kinnisvara jms) väärtust,

samuti investeeringu mõistlikust ja metodoloogiat.

77. Kohus on põhjendamatult heitnud BDO Advisory OÜ-le ette DCF meetodi rakendamist.

BDO Advisory OÜ hinnangus aluseks võetud õiglase väärtuse kontseptsioon on laiem

kui turuväärtuse oma. Õiglane väärtus on tavapäraselt käsitletav turuväärtusena ning

selle määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid. Ükski meetoditest ei ole apellantide

hinnangul a priori õigem kui teine. Konkreetses situatsioonis võib üks meetod omada

teise ees märkimisväärseid eeliseid õiglase väärtuse määramisel. Diskonteeritud

rahavoogude meetod on praktiliselt ainuke meetod, mis konkreetsel juhul on kasutatav

kõikide hindamiste puhul ning annab erinevate ettevõtete ning hindamiskuupäevade

puhul metodoloogiliselt võrreldavad tulemused.

78. Kohus on põhjendatult jätnud arvesse võtmata BDO Advisory OÜ aktis toodu ja

tuvastatu, mis on toonud kaasa olukorra, kus kohus on OÜ Rimess aktile tuginedes

ebaõigesti lugenud tõendatuks kostja väite asendussuhte õigsusest. BDO Advisory OÜ

aktiga on hagejad üheselt tõendanud, et Rimess OÜ järeldus asendussuhte õigsusest ei

ole põhjendatud. Apellandid ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt ei oma

tõendi hindamisel tähendust standardid, mille alusel vastav tõend koostatud on. Viited

standarditele või nende puudumine omavad tähendust tõendi hindamisel. On oluline

vahe, kas teatud aktid on koostatud audiitorkontrollile omase hoolsusega või on

arvutused tehtud üksnes lähtudes äriühingute poolt esitatud lähteandmete õigsusest.

Tõend, mille koostamisel on lähtutud parimatest, pädevatest ja kontrollitud allikatest,

omab vaieldamatult suuremat tõenduslikku väärtust. Ebaõige on kohtu seisukoht, justkui

ei oleks BDO Advisory OÜ toonud välja konkreetseid puuduseid OÜ Rimess poolt

koostatud ühinemisülevaates ning ühinemisaruandes. Kõnealused konkreetsed etteheited

ja tuvastatud ebatäpsused on toodud esile BDO Advisory akti punktis 4.3.

79. Kohus küll nõustus A. S seisukohtadega, kuid jättis täiel määral tähelepanuta, et A. S ei

esitanud mitte ühtegi sisulist vastuväidet ega lükanud ümber mitte ühtegi BDO

Advisory OÜ poolt osundatud sisulist ebatäpsust. Põhjendamatud on ka kohtu

etteheited, justkui pidanuksid hagejad oma kahju tõendamiseks hindama ja tõendama

ühinemisel määratud asendussuhet. Hagejate hagi rajaneb asjaolul, et seoses AS-st

Laferme Vara väljaviimisega OÜ-sse Minigert tingiti AS-i Laferme aktsiate väärtuse

langus. Hagejate nõue esitati VÕS alusel. Kõnealuse väite tõendamiseks on hagejad

esitanud kohtule nii BDO Advisory OÜ kui TPMM Advisory OÜ poolt koostatud

hinnangu.

80. Isegi kui nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagejate poolt kohtule

esitatud eriteadmisi omavate isikute poolt koostatud arvamus kahju tekkimisest täies

ulatuses asjakohane ning hagejatel tulnuks tõendada hoopiski tegelikku asendussuhet,

on seesugune kohtu seisukoht hagejatele üllatuslik. Kogu menetluse kestel ei osundanud

kohus kordagi, et võiks hagejate poolt esitatud tõendeid pidada asjakohatuteks.

Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, justkui pidanuks hagejad esitama nõude tulenevalt

erikontrolli aruande koostamisel ilmnenud seaduserikkumistest. Kõnealune aruanne

koostati pärast hagejatele kahju tekitamist ega saanuks kuidagi hagejatele kahju

põhjustada. Kohtuasja raames omab tähendust üksnes küsimus sellest, kas kõnealune

aruanne saab tagantjärgi kinnitada, et hagejatele kahju ei tekkinud. Apellantide

hinnangul on vastus sellele küsimusele eitav.

81. Hagejad on toonud esile ja tõendanud, et OÜ Rimess akt rajanes olulisel määral AS-i

ICE Credit Group ebaõigel hinnangul. Ühinemise tingimuste määramisel loeti OÜ-le

Minigert kuulunud ICE Credit Group AS-i 51% osaluse väärtuseks 111,5 miljonit

krooni. Seesugune väärtus AS-i ICE Credit Group 51% osalusele ei tulenenud mitte

objektiivsetest asjaoludest, vaid valdavas osas tegevjuhtkonna ülimalt optimistlikest ja

ulmelikest prognoosidest. Kohus ei ole täitnud otsuse motiveerituse kohustust, kuivõrd

puuduvad kaalutlused asjaoludest, mis annaksid alust arvata, et sellise väärtuse andmine

väliste tunnuste põhjal ebaõnnestunud äriühingule oli siiski objektiivsetel tõendatud

põhjustel õigustatud. Kohus on jätnud tähelepanuta hagejate väite, et ühinemise

tingimuste määramisel loeti teadlikult OÜ Minigert kinnisvarainvesteeringute hulka

OÜ-s Minigert samaaegselt materiaalse põhivarana arvel olevaid kinnisvarasid, mistõttu

nad kajastuvad arvestustes topelt.

82. AS PricewaterhouseCoopers Advisors on akti koostamisel lähtunud ebakohasest

prognoosist ICE Credit Group AS-i väärtuse kohta, mitmekordselt arvesse võetud

kinnisvara väärtustest OÜ Minigert varade hindamisel ning OÜ Minigert kohustuste

tegelikkusele mittevastaval määra kajastamisel. AS PricewaterhouseCoopers Advisors

ei ole audiitorühing, kes saaks omada pädevust ühinemislepingu (s.h asendussuhte)

kontrollimiseks.

83. Isegi, kui nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuli hagejatele kahju tekkimise või

mittetekkimise selgitamiseks hinnata mitte kostjale kuulunud aktsiate väärtust vaid

ühinemisel määratud asendussuhte õigsust, tuleb kohtu seesugune seisukoht hagejatele

üllatuslikult. Kogu menetluse kestel ei osundanud kohus hagejatele, et hagejad peaksid

samuti tõendama asendussuhte ebaõigsust ja/või „õiget asendussuhet.“

84. Apellandid vaidlustavad otsuse ka osas, milles kohus asus seisukohale, et ühinemise

tõttu kahju tekkimisest pidid hagejad teada saama hiljemalt ühinemisest teadasaamisest

s.o. 23.10.2008. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus on asunud ebaõigele

seisukohale, et pelgalt ühinemise faktist teadasaamisega pidid hagejad saama aru, et

neile on ühinemisega ka kahju tekitatud. Hagejate hinnangul nõuab seesuguse kahju või

kahju puudumise tuvastamine eriteadmisi. Kõnealusel juhul said apellandid asjaolust, et

neile on tekitatud kahju teada TPMM Advisory OÜ hinnangu valmimisel. Seega tulnuks

just TPMM Advisory OÜ hinnangu valmimise hetke (20.10.2011) lugeda hagejate

nõude kolmeaastase aegumistähtaja alguseks.

Vastustaja seisukoht

85. Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

86. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme

õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium

nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei

korda.

87. Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud.

88. Hagejad esitasid kostja vastu nõude kahel alusel: heade kommete vastase tahtliku

käitumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8) ja enda

kontrolli all olevate ettevõtete juhtorganite liikmete mõjutamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks ( VÕS § 1054 lg 3). Kahju tekitanud teoks peavad hagejad AS-i Laferme

vara üle kontrolli haaramist selle viimise läbi OÜ-sse Minigert, mille tulemusel langes

hagejatele kuuluvate AS-i Laferme aktsiate väärtus.

89. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejad ei ole välja toonud konkreetseid

faktilisi asjaolusid, millistele tuginedes nad on kostja vastu õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõude esitanud.

90. Maakohus ei ole tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud. Hagejad peavad tõendama

õigusvastase teo toimepanemist kostja poolt. Heade kommete vastast käitumist ei saa

eeldada, seda tuleb tõendada. Hea usu põhimõtte rikkumiseks või heade kommete

vastaseks tahtlikuks käitumiseks ei saa lugeda ühinemise ettepaneku tegemist OÜ

Minigert poolt, läbirääkimiste pidamist ning ühinemislepingu allkirjastamist OÜ

Minigert esindajana. AS Laferme poolelt sõlmisid tehingud ja otsustasid ühinemise

Laferme grupi äriühingute juhtorganite liikmed. Pole alust kahelda kostja vande all antud

seletustes, et tema tegevuseks oli ettevõtete strateegiline juhtimine ning igapäevase

tegevusega ta ei tegelenud. Selleks, et ühinemine oleks läbi viidud õigetel alustel ja

õiglaselt, olid kaasatud finants- ja juhtimisspetsialistid.

91. Samuti ei ole hagejad välja toonud, milles seisnes kostja poolt AS Laferme juhtorganite

liikmete lubamatu mõjutamine. Hagejad ei ole esitanud ühtegi konkreetset faktilist

asjaolu, kuidas, millal ja millisel viisil kostja mõjutas AS Laferme juhtorganite liikmeid

tegema aktsiaseltsi huve kahjustavaid tehinguid. Hagejad ei taotlenud ühegi isiku

ülekuulamist, kes AS Laferme poolelt otsused vastu võtsid, ega ole konkretiseerinud, kes

neist oli mõjutatud, kuidas ja millal. Kostja on vande all andnud seletuses kinnitanud, et ei

ole kedagi mõjutanud ühinemise otsustamisel. Asjaolu, et M. K ja K. N määrati AS-i

Laferme nõukogusse kaks päeva enne ühinemise heakskiitmist, ei tõenda nende

asjatundmatust. Kostja väidetel oli tegu isikutega, kes osalesid ühinemise sisulisel

ettevalmistamisel. Kostja on vande all antud seletuses kinnitanud, et ta taandus AS Laferme

nõukogust selleks, et nõukogu otsust mitte mõjutada.

92. Ka ei ole hagejad välja toonud, milles seisnes AS Laferme nõukogu või juhatuse

liikmete või AS Laferme tütaräriühingute juhatuse liikmete poolt kohustuste rikkumine.

Kui Laferme juhtorganite liikmed ei ole ühegi oma kohustuse suhtes eksinud, siis ei saa

esineda ka sellist aktsionäri kahju, mida oleks võimalik välja nõuda kas juhatuse või

nõukogu liikmelt või enamusaktsionärilt. Puhtmajanduslik kahju hüvitamisele ei kuulu.

Äriühingu aktsionäriks olek on alati seotud ärilise riskiga, et aktsia väärtus võib äriühingu

ühinemisjärgse majandustegevuse käigus või majanduskeskkonna muutumisel muutuda.

Ühinemine ise ei saanud aga AS Laferme aktsionäridele kahju tekitada, kui asendussuhe

määrati õigesti. Hagejad on korduvalt rõhutanud, et nad ei nõua ebaõigest asendussuhtest

tuleneva kahju hüvitamist ning ei ole seetõttu välja toonud ega tõendanud, milline oleks

nende arvates olnud õige asendussuhe.

93. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis andmata tervikhinnangu

hagejate poolt kostjale etteheidetud erinevatest üksiktoimingutest moodustunud

terviklikule toimingule, s.t. vara üle kontrolli võtmisele. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et kostjal puudus vajadus haarata heade kommete vastaselt kontrolli äriühingu

üle, kuna kostja omas juba enne ühinemise läbiviimist AS-is Laferme sedavõrd suurt

enamusosalust, et tal oli ka ilma hagejate kirjeldatud toiminguteta ettevõttes sisuline ja

majanduslik kontroll. Hagejad pole tõendanud, et kostja tegutses eesmärgiga tekitada

hagejatele kahju ja sel eesmärgil asutas juba 2006. aastal AS Laferme tütarettevõtted.

Enamusaktsionärina oleks kostjal olnud võimalik võtta vastu otsus ühinemise kasuks

sõltumata AS Laferme väikeaktsionäride seisukohtadest. Hagejad ei tugine

ühinemisotsuse vastuolule seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga. ÄS § 398 lg 2

kohaselt ei ole asendussuhte ebaõige määramine aluseks ühinemisotsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Selline otsus ei saa seega olla ka heade kommetega vastuolus.

94. Eeltoodu alusel jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata põhjusel, et hagejad ei ole

tõendanud nõude esitamise esmaseid eeldusi. Maakohus analüüsis lisaks veel ka

hagejate väiteid, mis puudutavad kahju tõendamist ja võimalikku põhjuslikku seost,

ehkki hagi rahuldamata jätmise seisukohalt ei ole neil väidetel enam tähtsust. Seetõttu ei

hinda ringkonnakohus AS Laferme aktsiate väärtuse võimaliku vähenemise kohta

esitatud tõendeid ja maakohtu hinnangut neile.

Riigilõivu osaline tagastamine

95. 09.11.2011 määrusega kohustas maakohus tasuma hagejaid hagi esitamisel riigilõivu

kokku 52 440 eurot (3% hagihinnast). Nõutud riigilõivu suurus on tunnistatud

põhiseadusega vastuolus olevaks. Hagejad leiavad, et eeldusel, et kohus peab

seaduspäraseks ja põhjendatud riigilõivuks hetkel kehtivat määra summas 7570 eurot,

on hagejad tasunud hagiavalduse esitamisel nõutust enam riigilõivu 44 830 euro

ulatuses (52 400 – 7570). Hagejad taotlevad hagiavalduse esitamisel enamtasutud

riigilõivu

tagastamist

Aavik

&

Partnerid

Advokaadibüroo

OÜ

arvele

nr

10220054319012 SEB Pangas.

96. Hagejad on esitanud kostja vastu kumbki oma rahalise nõude. Maakohus on ebaõigesti

liitnud hagejate nõuded. Priit Kajari hagi hind oli 1 513 700 euro ja A. G hagi hind oli

234 300 eurot, mille esitamisel tuli hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis

riigilõivuseaduse § 57 lg 1 (koosmõjus seaduse esimese lisaga) järgi tasuda

riigilõivu vastavalt 45 411 eurot ja 10 225,86 eurot.

97. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus on osaliselt põhjendatud. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2012 lahendiga asjas nr 3-4-1-10-12

tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega

põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48

senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3 % tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui

95 867 eurot ja 47 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

02.05.2013 lahendiga asjas nr 3-4-1-9-13 tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõige 1

koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga

üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.

98. Eeltoodu tõttu on hagejad hagiavalduselt tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem.

Arvestades Riigikohtu üldkogu lahendi 3-3-1-22-11 seisukohti (punktid 31 – 34), mille

kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009 aset leidnud

riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest, määrab ringkonnakohus tasuda tuleva

põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivu suuruseks P. K hagi osas 22 705,50 eurot ja

A. G hagi osas 5432,49 eurot, mis tulnuks hagejatel hagiavalduse esitamisel tasuda. P.

K tasus 23.11.2011 hagiavalduselt 45 411 eurot, millest TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel

kuulub tagastamisele 22 705,50 eurot. A. G tasus 23.11.2011 hagiavalduselt 7029 eurot,

millest TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub tagastamisele 1596,51 eurot. Vastavalt

taotlusele tuleb tagastatav summa kanda Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvele

nr 10220054319012 SEB Pangas.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

99. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hagejate kanda.

100.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm