2-13-12380/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-12380 Tsiviilasi OÜ K sundlõpetamine Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Puudub Puudutatud isik (juriidiline isik) OÜ K (registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige RK(elektronpost XXX) Juriidilise isiku juhtorgani liige RK(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kohtuistung 21.05.2013.a. Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-12380. 2. Toimetada määruse ärakiri kätte menetlusosalistele. 3. Kohtumäärus edastada teadmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud OÜ K (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu registriosakond edastas TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel Harju Maakohtule 18.03.2013 dokumendid OÜ K (puudutatud isik, juriidiline isik) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Dokumentide kohaselt ei vasta juriidilise isiku netovara äriseadustiku (ÄS) § 136 nõuetele. Kohus algatas 28.03.2013 kohtumäärusega hagita menetluse juriidilise isiku sundlõpetamiseks. Kohus märkis menetlusse võtmise määrusesse, et ÄS § 176 nimetatud otsuse vastuvõtmisel võib kohus menetluse lõpetada sundlõpetamist otsustamata ja likvideerijat määramata.

2. Juriidilise isiku juhtorgani liige ja ainuosanik RK esitas 17.05.2013 kohtule ainuosaniku otsuse, millest nähtus osakapitali suurendamine 2600 euroni, ülekurss rahalise sissemakse tegemisel oli 2456 eurot. Avaldaja esitas kohtule maksekorralduse, millest nähtub rahalise sissemakse tegemine osaühingu kontole.

II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

ÄS § 203 lg 1 p 1 sätestab, et osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.

Juriidilise isiku ainuosanik on võtnud vastu otsuse osaühingu osakapitali suurendamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on juriidiline isik võtnud vastu ÄS § 176 punktis 2 nimetatud otsuse. Osakapitali suurendamise tulemusel ei ole osaühingu netovara enam negatiivne.

4. ÄS § 176 eesmärk on tagada, et äriühingute netovara vastaks seaduses sätestatud nõuetele ning et netovara langemisel alla teatud määra võetaks vastu otsused olukorra lahendamiseks. Äriühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) negatiivsus tähendab seda, et äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali. Äriühingu netovara negatiivsus annab põhjendatud aluse kahelda äriühingu maksejõulisuses. ÄS § 176 ja §

3 203 lg 1 p 1 eesmärk koosmõjus on tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks osaühingud, kelle maksejõulisuses on alust kahelda.

Juriidilise isiku ainuosanik on otsustanud osakapitali suurendamise, mille tulemusel äriühingu netovara vastab seaduse nõuetele. Seega on täidetud ÄS § 176 ja § 203 lg 1 p 1 eesmärk. Sundlõpetamise otsustamine olukorras, kus juriidiline isik on vastu võtnud seadusega ettenähtud otsuse, ei täida sundlõpetamise eesmärki, vaid oleks karistusliku iseloomuga. Sellises olukorras on äriühingu sundlõpetamise kui äärmusliku abinõu otsustamine põhjendamatu. Kohus leiab, et osaühingu lõpetamise otsustamine on menetluse lõpetamise aluseks vastavalt TsMS § 428 lg-le 1. Kohus lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas.

5. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid võimaluse jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik