2-13-10950/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Määruse tegemise aeg ja

koht

04.juuni 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-13-10950

Tsiviilasi

S. K. kaebus kohtutäitur A. K. .02.2013 otsuse peale täitasjas nr

170/2013/95

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx-xxxx),

esindaja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat A. T. (A.

T. T. . asukohaga xxxxxxxxxxx, Tartu; e-post:)

Puudutatud isik:

Kohtutäitur A. K. (asukoht xxxxxxxx; e-post:)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kaebus rahuldada.

2. Tühistada kohtutäitur A. K. .02.2013 otsus täiteasjas 170/2013/95 ja teha kohtutäiturile

ettepanek S. K. kohtutäituri tasu väljamõistmise küsimus uuesti läbi vaadata.

3. Kõik menetluskulud jätta kohtutäitur A. K. .

4. Käesolev määrus avaldaja esindajale ja puudutatud isikule kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel

tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Avaldaja nõue ja põhjendused




Kaebuse kohaselt toimuvad täiteasjades nr 170/2013/95 ja 170/2013/94 täitemenetlused

Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas x-xx-xxxxx. O. ja S. K. solidaarselt M.

D. väljamõistetud 1570,21 euro nõudes. KTS § 35 kohaselt on nimetatud summalt

kohtutäituri põhitasu määr 305 eurot, millele lisandub käibemaks so kokku 366 eurot.

Mõlemas täiteasjas 22.01.2013 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest nähtub, et

kohtutäitur nõuab nii S. K. kui ka A. O. kummaltki eraldi lisaks täitemenetluse alustamise

tasule veel kohtutäituri põhitasu 366 eurot. Seega nõuab kohtutäitur tasusid seaduses

sätestatud määraga võrreldes kahekordses määras.

S. K. esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale.

Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata, leides, et kaebuse esitaja on olnud eksituses. Kuna

TMS 38 lg 3 kohaselt vastutavad võlgnikud täitekulude tasumise eest solidaarselt siis ka

antud juhul kuulub kohtutäituri põhitasu 366 eurot tasumisele solidaarselt.

S. K. leiab, et temalt kohtutäituri põhitasu väljamõistmine solidaarselt A. O. pidanuks

nähtuma ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest. Kohtutäituri tasu otsuses ei ole

viidatud TMS § 38 lõikele 3 ega solidaarsele vastutusele A. O. . Seetõttu avaldaja leiab, et

kohtutäituri otsus on ebaõige ja kuulub tühistamisele.

Avaldaja palub kohtul täiteasjas nr 170/2013/95 04.02.2013 tehtud kohtutäituri otsuse

tühistada.

Puudutatud isiku seisukoht

Kohtutäitur A. K. on esitanud kirjaliku seisukoha (tl 17), milles palub jätta S. K. kaebuse

läbi vaatamata, kuna avaldaja on pöördunud kohtusse põhjendamatult.

Avaldajale on 24.01.2013 kätte toimetatud täitmisteade, täitedokumendi ärakiri ja

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Täitmisteates on märgitud, et täitmisel olev nõue on

solidaarne A. O. 22.01.2013 kohtutäituri tasu otsus sisaldab kõiki KTS §-s 32 lg 2

nimetatud kohustuslikke andmeid. TMS § 38 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikud

täitekulude eest solidaarselt. Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tasu nõudele

kahekordses määras, kuid kohtutäitur ei ole avaldaja ega avaldajaga solidaarse võlgniku

suhtes kohtutäituri tasu kahekordset nõuet esitanud. Seda on avaldajale korduvalt selgitatud

e-kirja teel ning kohtutäituri 04.02.2013 otsuses. Seega on kohtule esitatud kaebus asjaolu

suhtes, mida tegelikkuses ei esine.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Täiteasjade registri väljavõttest täiteasja nr 170/2013/95 kohta (tl 13-14) nähtub, et S. K.

suhtes toimub täitemenetlus Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas x-xx-xxxxx.

K. ja A. O. solidaarselt M. D. välja mõistetud menetluskulude 1570,21 euro nõudes.

22.01.2013 täitmisteate (tl 6) kohaselt nõuab kohtutäitur S. K. solidaarselt A. O. Tartu

Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas x-xx-xxxxx menetluskulude 1570,21 euro

tasumist, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt

täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele.

22.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 7) kohaselt nõuab kohtutäitur

võlgnikult S. K. täitemenetluse alustamise tasu 15,97 eurot, millele lisandub käibemaks 3,19

eurot so kokku 19,16 eurot ning kohtutäituri põhitasu 305 eurot, mille lisandub käibemaks

61 eurot so kokku 366 eurot.

S. K. esitas 04.02.2013 kohtutäiturile kaebuse ( tl 19) 22.01.2013 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse peale, milles leidis, et kohtutäitur nõuab temalt ja A. O. tasusid

kahekordses määras võrreldes seaduses sätestatuga.




Kohtutäitur A. K. jättis oma 04.02.2013 otsusega (tl 8) S. K. kaebuse rahuldamata, leides,

et kaebuse esitaja on olnud eksituses temalt väljanõutava kohtutäituri põhitasu nõude täitmise

osas. TMS § 38 lõike 3 kohaselt kuulub A. O. ja S. K. suhtes menetluses olevalt

solidaarnõudelt kohtutäituri põhitasu 366 eurot tasumisele solidaarselt ning kaebuse esitaja

õigusi pole rikutud. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab

kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel.

KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib

kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu

lisatasust. KTS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse, kus peab

olema märgitud kohustatud isiku nimi ja aadress, kohtutäituri nimi, kontaktandmed ja

ametialase konto number, otsuse kuupäev, täiteasja number, täitedokumendi täitmise korral

selle andmed, kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva

seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud, samuti viited tasu otsuse peale kaebuse

esitamise korrale.

Iseenesest on õige kohtutäituri seisukoht, et tema 22.01.2013 otsus S. K. kohtutäituri tasu

väljamõistmise vastab formaalselt KTS §-s 31 lg 2 sätestatud nõuetele, sest see sisaldab

kõiki nõutavad andmeid. Kuid keskseks vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas asjas on see,

kas kohtutäituri otsus S. K. kohtutäituri põhitasu 366 euro väljamõistmise osas on ka

sisuliselt õige.

Nagu kohus eespool tuvastas, on täitedokumendiks olevast Tartu Ringkonnakohtu

12.12.2012 määrusest tulenevalt S. K. solidaarvõlgnikuks koos A. O. . TMS §-s 38 lg 3

on sätestatud, et kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad

nad täitemenetluse kulude tasumise eest solidaarselt. Kohtutäitur on seisukohal, et kuna

solidaarvõlgnike vastutus ka täitemenetluse kulude osas solidaarselt tuleneb seadusest, ei

peakski see asjaolu kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses kajastuma. Kohus sellise

kohtutäituri seisukohaga ei nõustu.

Kohtu arvates olukorras, kus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses pole märgitud, et

tegemist on võlgnikult solidaarselt teise võlgnikuga väljamõistetud täitemenetluse kuludega,

pole otsus selge ja üheselt arusaadav. Seda puudust ei kõrvalda täitmisteates märgitu, et

täitedokumendist endast tulenev nõue on solidaarne. Täitmisteatest ei nähtu, et

täitedokumendist tulenevale nõudele lisanduv täitemenetluse kulude nõue on samuti

solidaarne teise võlgnikuga. Täitmisteates viidatakse täitemenetluse kulude aluseks olevale

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses aga

puudub igasugune viide asjaolule, et tegemist oleks solidaarse täitemenetluse kulude nõudega.

Käesoleval juhul on ebaselgus kohtutäituri tasu osas ilmselgelt kaasa kaebemenetluse, sest

kohtutäituri otsusest ei olnud võimalik aru saada, et ka täitekulud on S. K. välja mõistetud

solidaarselt teise võlgnikuga.

Kuigi kohtutäitur kaebemenetluse käigus ( nii oma 04.02.2013 otsuses kui ka kohtule

esitatud seisukohas) on täitekulude sissenõudmisega seonduvat tõlgendanud õigesti KTS §

38 lg 3 kohaselt, ei tee see olematuks kohtutäituri 22.01.2013 otsuses esinevat ebaselgust.

Kohtu hinnangul saanuks kohtutäitur selle puuduse S. K. kaebust läbi vaadates hõlpsasti

kõrvaldada, mõistes kohtutäituri tasu S. K. välja solidaarselt teise võlgnikuga.

Kohtutäitur on aga piirdunud otsuse tõlgendamise ja selle sisu selgitamisega võlgnikule, mis

kohtu arvates ei olnud käeoleval juhul kohane reageerimine S. K. kaebusele. Kohtule

teadaolevalt (andmed Kohtute Infosüsteemist KIS) on ka Tallinna Ringkonnakohus oma




27.01.2011 määruses asjas 2-10-23787 asunud seisukohale, et taolise puuduse korral tuleb

kohtutäituril teha uus otsus ning mõista kohtutäituri tasu võlgnikelt välja solidaarselt.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et S. K. kaebus tuleb rahuldada ning kohtutäituri 04.02.2013

otsus tuleb tühistada. Kohtutäituril tuleb S. K. kohtutäituri tasu väljamõistmise küsimus

uuesti läbi vaadata, otsustades selle väljamõistmise vastavalt TMS §-s 38 lg 3 sätestatule.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse

korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste

vahel.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi. TsMS § 172 lg 8 kohaselt kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab hagita menetluses

nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 172 lg 10

kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu

kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Kuna kohus kaebuse rahuldab, tuleb riigilõiv TsMS §-st 172 lg 10 tulenevalt jätta

kohtutäituri kanda. Kohtu arvates on põhjendatud TsMS § 172 lg 1 ja lg 8 kohaselt jätta

kohtutäituri kanda ka kõik teised menetluskulud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib avaldaja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg