3-13-144/18 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-144

1

KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-13-144 Haldusasi A. Ai kaebus Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamiseks; alternatiivselt Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamise küsimus.

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja A. A Esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja Varbla vald Esindajad vandeadvokaat Arne Ots advokaat Margus Kõiva Kolmas isik Tuuleenergia OÜ Esindaja vandeadvokaat Ramon Rask

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Tagastada A. A kaebus haldusasjas nr 3-13-144. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest.

3-13-144

2

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

21.12.2012 Varbla Vallavalitsuse otsusega nr 38 algatati Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise menetlus lõpetamiseks (tl 47). Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise algatamise vajaduse tingis Varbla Vallavolikogu 21.12.2012 otsusest nähtuvalt 2008.a. koostatud Tamba tuulikupargi Natura hindamine ja 2009.a. hindamise täiendus, millest tulenevalt vähendati tuulikute arvu; korrigeeriti asukohti, muudeti tuulikute tüüpi; tuulikute omavahelist kaugust ja ehitusloa tingimusi. 21.01.2013 saabus kohtusse A. A kaebus Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamiseks; alternatiivselt Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamise küsimus. Algatatud detailplaneeringu muutmise lõpptulemusena seadustatakse käesoleval hetkel ehitamise aluseks olev ehitusluba ning seega ehitatakse tuulegeneraator asukohta, kuhu seda käesoleval hetkel ehitatakse. Olemasolevasse kohta tuuliku rajamist seadustava detailplaneeringu vastuvõtmine rikuks kaebaja õigusi mh ilmselge vastuolu tõttu teemaplaneeringuga. Antud juhul on tegemist planeerimisasjaga ning keskkonnaasjaga. Kaebuse esitaja leiab, et tal on vaidlustatavate haldusaktidega puutumus ning nende mõju kaebuse esitajale on reaalne ning oluline, mistõttu on kaebajal kaebeõigus. Kaebuse esitaja leiab, et 21.12.2012 otsusega rikutakse tema õigusi, kuivõrd otsuse tulemusena algatatud detailplaneeringu lõpuleviimine võimaldab ehitada tuulepargi, mis vähendab kaebajale kuuluva kinnistu väärtust, ning halvendab ümbritsevat väljakujunenud elukeskkonda (eelkõige suurenenud müra). Kinnistu väärtust sõltub mh ka sellest, kui ohutu on vastava kinnistu kasutamine inimeste poolt ning kui atraktiivne see seetõttu potentsiaalsetele soetajatele on. Tuulegeneraatoritel on negatiivne ning oluline mõju. 21.12.2012 otsuse alusel algatatud detailplaneeringu muutmine ning selle tulemusel vastuvõetav detailplaneering oleks vastuolus menetluses oleva teemaplaneeringuga osas, millega selles kehtestatakse rangemad nõuded tuulegeneraatori ning elamumaa vahelisele kaugusele. Otsuse põhjendused on puudulikud ning mittesisulised, täielikult on arvestamata jäetud Teemaplaneeringu võimalik mõju detailplaneeringu muutmise võimalustele ning sellest tekkivad minetused haldusmenetluse efektiivsuse põhimõttes. 21.12.2012 otsuses on tuvastatud vaid faktilised asjaolud, mis on vaidlustaja seisukohalt tekitanud vajaduse detailplaneeringu muutmise algatamiseks. Samas ei nähtu otsusest, kuidas ja kas on nimetatud muudatused kooskõlas kehtiva õigusega ning kas detailplaneeringu muutmise eesmärk on üldse saavutatav, võttes arvesse vastustaja poolt varasemalt väljendatud seisukohti tuulikute asukoha õigsuse kohta mh Varbla Vallavolikogu 13.11.2012 otsuses. 21.12.2012 otsus nr 38 on vastuolus Varbla Vallavolikogu 13.11.2012 otsusega nr 11, millega otsustati väljastatud ehituslubasid mitte tühistada ning detailplaneeringut mitte algatada. Kuna 21.12.2012 otsus on vastuolus HMS põhimõtetega (eelkõige efektiivsuse põhimõttega), siis ei ole see kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebuse eesmärgi saavutamine – milleks on Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise menetluse katkemine vähemalt kuni Teemaplaneeringu kehtestamiseni – on kaebaja hinnangul saavutatav eelkõige kohustamiskaebuse kaudu, millega kohus kohustab vastustajat tegema olukorda kehtivale õigusele vastavaks muutev toiming, milleks oleks 21.12.2012 otsuse alusel algatatud detailplaneeringu muutmise menetluse lõpetamine või peatamine.

Vastustaja hinnangul ei saa planeerimismenetluse jätkumine kaebuse menetlemise vältel rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui planeerimismenetlus jätkub, koostatakse vastav planeering, viiakse läbi avatud planeerimismenetlus ning lõpuks kehtestatakse detailplaneering. Ükski nendest planeerimismenetluse menetlustoimingutest ei saa mingilgi määral kaebaja õigusi rikkuda. Kaebuse eesmärgi, s.o detailplaneeringu menetluse muutmise

3-13-144

3

lõpetamise saaks vastustaja täita ainult kohase kaalumise teostamisel omavalitsuse poolt. Puudub vaidlus selles, et vastustaja on otsuse andmisel tegutsenud planeerimisseadusest ning kohaliku omavalitsuse seadusest tuleneva pädevuse alusel. Vastustaja on seisukohal, et ei esine puudusi, mis tingiksid otsuse õigusvastasuse. Kaebaja viitab haldusmenetluse efektiivsuse ning asja õige lahendamise põhimõtete rikkumisele, kuid sellised väited on paljasõnalised ning ei arvesta planeerimismenetlusse kaasatavate isikute huvidega (tl 56-58).

Kolmas isik on seisukohal, et just detailiplaneeringu muutmise avalik menetlus on koht, kus kaebuse esitajal on võimalus avaldada oma seisukohti ning osa võtta arutelust, kas ja kuidas kõnealust detailiplaneeringut muuta. Just see peakski olema kaebuse esitaja tegelikuks eesmärgiks. Vaidlusaluse Varbla Vallavalitsuse otsuse nr 38 näol ei ole tegu haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kõnealuse otsuse sisuks on alustada Tamba tuulepargi detailiplaneeringu muutmist. Detailiplaneeringu muutmise menetluse alustamine ei ole üksikisiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud halduse üksikakt, vaid tegemist on halduse-sisese otsustusega. Kaebuse esemeks oleva vastustaja otsuse nr 38 näol ei ole tegu haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Kaebuse esemeks olev detailplaneeringu muutmine ei puuduta otseselt kaebuse esitajat ning seega puudub kaebajal kaebeõigus. Samuti on möödunud kaebetähtaeg (tl 62-65).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja on pöördunud kohustamiskaebusega kohtusse ning leiab, et ta omab kaebeõigust, kuna kaebajale kuuluvad kinnisasjad asuvad rajatava tuulepargi läheduses ning seetõttu võib vaidlustatav planeering kaebajale mõju avaldada. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-53-03 leidnud, et erandlikult on õigustatud ka menetlustoimingu vaidlustamine, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-86-06, et keskkonnaasjades saab kohtusse pöördumise aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebaja puutumus vaidlustatava toiminguga. Puutumus ei tähenda aga pelgalt võimalust, et vaidlustatav tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (nn populaarkaebused), v.a kui seadus sellise õiguse otse ette näeb. Seega, kuna detailplaneeringu muutmise algatamine iseenesest ei too kaasa mingeid õigusi, kohustusi ega teisi mõjutusi, ei saa see rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti välistab PlanS § 26 lg 1 ka detailplaneeringu muutmise algatamise vaidlustamise populaarkaebuse vormis.

HKMS § 46 lg 1 kohaselt kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Seega kohustamiskaebuse saab esitada üksnes juhul kui isik on vastava nõudega pöördunud

3-13-144

4

haldusorgani poole ning isiku õiguste rikkumine on toimunud haldusorgani keeldumise või tegevusetusega. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja enne käesoleva kaebuse esitamist pöördunud vastustaja poole vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise suhtes vastuväidete esitamiseks (tl 59). Kaebajal on võimalus oma õiguste kaitsmiseks algatatud detailplaneeringu muutmise menetluses ning juhul kui kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuv detailplaneeringu muudatus, on võimalik vastavat otsust vaidlustada.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Arvestades eeltoodut puudub kaebajal kaebeõigus kaebuses toodud asjaoludel ning seetõttu tuleb kaebus tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik

Kohtunik