3-13-350/11 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-350 Haldusasi Terje Paala taotlus kriminaalmenetluse taastamiseks ja tema menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Terje Paala määruskaebus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Kirjalik menetlus Kaebaja Terje Paala RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata. 2. Muuta Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2013. a määruse põhjendusi ja kaebuse tagastamise õiguslikku alust. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus mõistis 10. jaanuari 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2186 Terje Paala abikaasa Raivo Paala kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks ühe aasta vangistust. Sama otsusega rahuldati tsiviilhagi ja mõisteti R. Paalalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel välja 104 859,39 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

2. Eesti Vabariik esitas Maksuja Tolliameti (MTA) kaudu 23. novembril 2012 hagiavalduse R. ja T. Paala ühisvara jagamiseks (tsiviilasi nr 2-12-49087). Hagiavalduse kohaselt on R. Paalal seisuga 22. november 2012 täitmisel olevaid nõudeid kokku 108 382,18 eurot, mis koosneb intressist summas 1 250,81 eurot, maamaksust summas 2 363,21 eurot ja kahjunõudest summas 104 768,16 eurot. MTA taotleb perekonnaseaduse (PerekS) § 33 lg 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel abikaasade ühisomandi jagamist ja võimalust müüa avalikul enampakkumisel abikaasade ühisvara täitemenetluse seadustikus

2

sätestatud avaliku enampakkumise korra kohaselt, jagades saadava raha R. ja T. Paala vahel võrdsetes osades.

3. T. Paala esitas 17. veebruaril 2013 Tartu Halduskohtule taotluse taastada menetlus kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja kaasata T. Paala kolmanda isikuna menetlusse. Taotluse põhjenduste kohaselt kaasatakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 401 kohaselt kriminaalmenetlusse kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse menetluse käigus otsustada. T. Paalat ei ole kriminaalasja nr 1-07-2186 menetlusse kaasatud, kuigi kriminaalmenetlusega on seatud ohtu T. Paala omandiõigus. Kuna T. Paala ei ole kriminaalmenetluse osaline, puudub tal võimalus taotleda kriminaalasja teistmist. Taotlust esitades tugines T. Paala halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-le 1 ja §-le 5.

4. Tartu Halduskohus tagastas 5. märtsi 2013. a määrusega T. Paala kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kriminaalasja menetlemisega seatud ohtu kaebaja omandiõigust. Kriminaalasjas tehtud otsuse teistmismenetluse kord on reguleeritud KrMS 13. peatükis. Tulenevalt KrMS § 367 lg-st 1, § 344 lg-st 3 ja § 17 lg-st 1 ei ole kaebajal teistmisavalduse esitamise õigust, kuna kaebaja ei olnud kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmine kolmanda isikuna KrMS § 366 alusel ei ole teistmise aluseks. Halduskohus on seisukohal, et HKMS §-s 5 loetletud kohtu volituste hulka ei kuulu nõue taastamaks kriminaalmenetlust ja kaasamaks kolmandat isikut kriminaalmenetlusse. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-3-2-1-04 sedastanud, et põhiõiguste kaitsmise kohustus lasub ka kohtuvõimul ja kui seadusandaja ei ole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta põhiõiguste kaitse mehhanismi, peab kohtuvõim sellele vaatamata tagama isiku põhiõiguste kaitse. Sellest hoolimata on halduskohus seisukohal, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on eelkõige kaebeõiguse olemasolu tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1. Halduskohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011. a otsus puudutab üksnes R. Paala süütegu ja karistust ning tema rahalisi kohustusi. Kaebaja omandiõigust ei ole nimetatud lahendist nähtuvalt puudutatud, mistõttu ei saanud tehtud otsus riivata ka kaebaja omandiõigust. Järelikult ei olnud kaebaja kriminaalmenetlusse kaasamine vajalik. Halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta tema omandiõigust puudutavas tsiviilasjas nr 2-12-49087, milles kaebaja on kaebuse kohaselt menetlusosaliseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. T. Paala esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2013. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleneb Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nõue kriminaalasjast, mille menetlusosaliseks kaebaja ei olnud. Tsiviilasja menetlemisel avaldas kohtunik, et nõude suuruse üle ei saa menetluses vaidlust toimuda, mis tähendab, et kaebaja ei saa tsiviilasjas kaitsta enda omandiõigust, sest kohus on sellise diskussiooni välistanud. Kaebaja hinnangul ei saa analoogselt tsiviiltehingutele ka kriminaalmenetluses kokkuleppe raames üks isik ilma teise isiku nõusolekuta ühisvara koormata või võõrandada, mistõttu ei saanud R. Paala võtta sellist kohustust ilma T. Paala nõusolekuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

3

7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. T. Paala on pöördunud halduskohtusse nõudega taastada menetlus kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja kaasata ta kolmanda isikuna menetlusse.

Kriminaalasja taastamise võimalust ei ole kriminaalmenetlust reguleerivas kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud. Seetõttu ei saa sellist nõuet niisugusel kujul menetleda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb T. Paala nõuet kõigepealt tõlgendada, otsustamaks selle üle, millise nõude on T. Paala tegelikult esitanud ning kas selline nõue kuulub halduskohtu pädevusse.

Kuna T. Paala soovib kriminaalmenetluse taastamist, on see nõue seotud ilmselgelt kriminaalmenetlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult viidanud teistmismenetlusele, kuna see on oma olemuselt lähim T. Paala poolt esitatud nõudele – kriminaalmenetluse taastamisele. KrMS § 365 lg 1 järgi on teistmismenetlus Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Seega, ehkki võib nõustuda, et esitatud kujul on T. Paala esitatud nõue avalik-õiguslik, on ringkonnakohtu hinnangul selle lahendamiseks ettenähtud teistsugune menetluskord teistmismenetluse näol HKMS § 4 lg 1 p 1 mõttes. Seega ei kuulu nõue lahendamisele halduskohtus.

8. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et halduskohtu seisukoht, nagu ei oleks T. Paalal kindlasti õigust teistmisavalduse esitamiseks, kuna teda ei olnud kriminaalasjas kolmanda isikuna kaasatud, on ennatlik. Asja materjalidest ei nähtu, et T. Paala oleks teistmisavalduse Riigikohtule esitanud. Enne teistmisavalduse esitamist ei ole teada, milline oleks teistmisavaldust lahendava Riigikohtu seisukoht küsimuses, kas T. Paalal oleks teistmise õigus või mitte. Ei ole välistatud, et Riigikohus tõlgendab KrMS § 367 lg-t 1 selliselt, et kaebajal on teistmise õigus.

9. Samas märgib ringkonnakohus, et juhul, kui Riigikohus leiab T. Paala teistmisavalduse läbivaatamisel, et T. Paalal ei ole teistmisavalduse esitamise õigust, ei muuda see halduskohut pädevaks T. Paala nõude läbivaatamiseks. Nagu märgitud, on T. Paala sisuliselt esitanud teistmise nõude. Avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamiseks on ette nähtud erikord, jääb halduskohtu pädevusest väljapoole ka siis, kui selle vaidluse lahendamisel erikorras asutakse seisukohale, et isiku nõue tuleb mingil põhjusel menetlusse võtmata jätta. Vastasel juhul muutuks sellise erikorra regulatsioon sisutuks, kuna pärast erikorras vaidluse läbimise katse luhtumist saaksid sellised isikud alati pöörduda halduskohtusse.

10. Eeltoodust tulenevalt on T. Paalal võimalik oma nõuet realiseerida üksnes läbi teistmisavalduse esitamise ning halduskohtul ei ole pädevust selle läbivaatamiseks. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele ning lugeda kaebuse tagastamise aluseks halduskohtu pädevuse puudumine vastavalt HKMS § 121 lg 1 p 1 (HKMS § 203, lg 2 ja § 200 p 4). Kuna halduskohtu määruse põhjendusi muudetakse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi käsitleda määruskaebuse ülejäänud väiteid, mis on seotud halduskohtu määruse põhjendustega.

Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene