2-12-7399/33 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Resolutsioon

Jätta Harju Maakohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-7399 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Kaljo Endi pankrotihalduri Urmas Trossi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

13.08.2008 kuulutas Harju Maakohus välja K E`i pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross.

17.02.2012 esitas pankrotihaldur Urmas Tross hagi K E ja E E ühisvara jagamiseks. Tsiviilasja number 2-12-7399

Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Gaida kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2013 Tallinnas Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Tsiviilasja hind K E pankrotihalduri Urmas Trossi hagi E E vastu ühisvara jagamiseks pankrotimenetluses

Harju Maakohtu 08.01.2013 otsus

9 864 eurot Menetluse liik Avalik kohtuistung 07.05.2013

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Ko E (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotihaldur Urmas Tross (isikukood xxxxxxxxxx), apellandi esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando; Kostja: E E (isikukood xxxxxxxxxxx), tema esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

2

Hagi põhjenduste kohaselt on Ko E ja E E abielus. Ühisvara on jagamata. Võlgnikule ja kostjale kuuluvad kinnistu nr xxxxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxx, kinnisasja hinnanguline väärtus 98 640 eurot, ja kinnistu nr xxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxx, kinnistu väärtus on umbes 50 000-90 000 eurot. Ühisvarasse kuulub ka abikaasade pangakontodel olev raha ja AS SEB Pank ees olev laenu tagasimaksekohustus summas 87816,58 eurot. Kuna hageja ja kostja vahel ühisvara jagamiseks peetud kohtuvälised läbirääkimised ei ole tulemusi andnud, tuleb ühisvara jagada.

Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et E E ainuomandisse jääb kinnistu xxxxxxxxxx, K E omandisse jääb kinnistu nr xxxxxxxxxx ja K Ekohustuseks jääks tasuda AS-ile SEB Pank 87 816,58 eurot. Abikaasade omanduses olev sularaha ja mõlema isiku pangakontodel olev raha jäävad neile endale.

Kostja E E palus kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. K E pankrot kuulutati välja 05.08.2008. Pankrotiseaduse kohaselt võib haldur esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Hagi ühisvara jagamiseks esitati 17.02.2012. Kuna K E pankroti väljakuulutamisest on möödunud 3,5 aastat siis palub kostja kohaldada aegumist.

Maakohtu otsus.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

PankrS § 122 lg 1 esimese lause järgi kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, lg 2 kohaselt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates.

TsÜS § 135 lg järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lõike 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

K E pankrot kuulutati Harju Maakohtu poolt välja 13.08.2008. Hagi aegumise (nõude esitamise) tähtaeg pankrotihaldurile ühisvara jagamiseks pankrotimenetluses hakkas kulgema 14.08.2008.

Kohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt ei ole hagi aegunud, kuna vaidlus puudutab abikaasadevahelisi nõudeid, ei ole põhjendatud. PankrS § 122 lg 2 järgi hakkab halduri jaoks hagi aegumise üheaastane tähtaeg ühisvara esitamisel kulgema pankroti väljakuulutamisest. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et ühe abikaasa suhtes toimuva pankrotimenetluse korral peatub ühisvaraga seotud vaidluse puhul hagi aegumine.

TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

Eeltoodust tulenevalt peatub TsÜS § 167 lg 1 järgi aegumine üksnes läbirääkimiste toimumise ajaks. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks

3 olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks.

Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale 2009.a veebruaris kirja vara jagamiseks kokkuleppega (tlk 267-268). Puudub vaidlus, et kostja seda kirja kätte ei saanud ning see tagastati hagejale (tlk 266). TsÜS § 167 lg 1 mõttes ei ole kostjale kirjade saatmine käsitletav läbirääkimistena, kui kostja sellele läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud ei ole. Seega ei katkenud hageja poolt kirja saatmisega kostjale aegumine. Asja materjalidest nähtub, et 26.03.2009.a saatis kostja hagejale kirja, (tlk 265) milles osutab, et sai samal päeval teabe, mille kohaselt soovib hageja kostjaga ühendust saada. Järgnevatel päevadel (tlk 262-264) arutasid pooled kokkusaamise võimalusi ja poolte kirjavahetusest nähtub, et arutada sooviti ühisvaraga seonduvat. Kohus on seisukohal, et 27.03.2009 tuleb lugeda pooltevahelise läbirääkimiste alguseks. Asja materjalidele lisatud kirjadest nähtuvalt toimus aktiivne suhtlus kuni 2009.a maikuuni. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud kaudsete tõenditega, kirjad hageja ja AS SEB Pank esindaja vahel (tlk 258-259), on samuti tõendatud pooltevaheliste läbirääkimiste jätkumine. Viimane kiri saadeti hageja poolt 09.10.2009.a. Järgnevalt toimusid hageja väitel läbirääkimised telefoni teel. Kostja on seda eitanud. Kohus on seisukohal, et 2010.a läbirääkimiste toimumine poolte vahel on hagejal jäänud tõendamata. Veenvust sellele asjaolule, et poolte vahel puudusid 2010.a läbirääkimised lisab ka kostja 09.02.2011.a saadetud kiri hagejale (tlk 257), milles küsitakse K E pankroti seisu kohta. Nimetatu viitab kohtu arvates pikaajalisele pooltevahelise suhtluse puudumisele.

Kohus osutab, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõpeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Piisavalt mõistlikuks ajaks, millest hageja pidi tegema järelduse läbirääkimiste katkemise kohta on kohtu arvates umbes kolm kuud viimasest kohtumisest 2009.a poolte vahel. 09.10.2009.a hageja kirjast nähtub, et kohtumine kostjaga toimus 09.10.2009.a (tlk 258). Kohus on seisukohal, et aegumise kulg jätkus hiljemalt 2010.a aasta alguses. Kuna pooltevaheliste läbirääkimise algamise ajal 27.03.2009.a oli aegumise algusest möödunud üle 7 kuu, siis aegus hageja nõue mais 2010.a. 2011.a toimunud pooltevahelise suhtluse ajal oli hageja nõue juba aegunud.

Kuna hageja nõue ühisvara jagamiseks on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

01.03.2012.a määrusega sai hageja menetlusabi ja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 1 118,45 eurot. TsMS § 190 lg 4 järgi tuleb nimetatud kulu hagejalt välja mõista riigituludesse.

Apellatsioonkaebus

Kaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus asjas esitatud tõendid ebaõigesti hinnanud ega arvestanud, et alates 26.03.2009 kuni hagi esitamiseni pidasid apellant ja kostja läbirääkimisi, mistõttu vastavalt TsÜS § 161 lg. 1 kohaselt oli hagi aegumine peatunud. Seega ei ole hagi aegunud ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4 Riigikohtu uuemat praktikat arvestades võib asuda seisukohale, et PankS §-is 122 lg. 2 sätestatud üheaastane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid menetlustähtaeg, mida saab ennistada. Seega ei tõusetu üldse aegumise küsimust ja uuel läbivaatamisel saaks hageja taotleda menetlustähtaja ennistamist.

Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud pankrotihalduri kanda, sest PankrS 54(1) lg. 1 kohaselt halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on menetluskulud võimalik mõista välja üksnes võlgnikult.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaebuse esitajaga selles, et tulenevalt Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-80-12 antud selgitusest tuleb ka PankrS §-is 122 lg. 2 sätestatud üheaastast ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaega võtta mitte aegumistähtajana, vaid seaduses sätestatud menetlustähtajana, millist võib TsMS § 67 lg. 1 kohaselt mõjuvatel põhjustel ennistada. Seega on maakohus otsuse põhjendused hagi aegumise kohta ebaõiged ja põhjendustes toodud seisukoht aegumistähtaja peatumise osas, nagu ka apellatsioonkaebuse põhjendused selles osas, mitteasjakohased.

Kuna aga hagi ühisvara jagamiseks esitati alles 17.02.2012, s.o. ligi 3,5 aastat menetlustähtaja algusest, ja TsMS § 67 lg. 2 kohaselt ei või tähtaja ennistamist taotleda mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest, siis on hagi rahuldamata jätmine lõppkokkuvõttes õige.

Menetluskulud on maakohtu poolt TsMS § 174 lg. 1 ja 3 kohaselt õigesti jäetud pankrotihalduri kui hageja kanda. PankrS § 54(1) lg. 1 teine lause tähendab üksnes seda, et kui asja lahendamise tulemusena jäävad menetluskulud pankrotihalduri kui hageja kanda, kaetakse menetluskulu pankrotivara arvel (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-40-13).

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus poolte teises kohtuastmes kantud menetluskulud apellandi kanda.

Tiit Kolllom Mare Merimaa Gaida Kivinurm