2-13-12330/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja

koht

03. juuni 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-12330

Tsiviilasi

X.X. i hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. aprilli 2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

X.X. i määruskaebus

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): X.X. (IK:XXX)

Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X.X. i taotlus riigi õigusabi saamiseks

2. Jätta Tartu Maakohtu 12. aprilli 2013.a määrus muutmata

ja X.X. i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

rahuldamata

X.X.

i

taotlus

Tartu

Vangla

meditsiiniosakonnalt dokumentide väljanõudmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. X.X. (hageja) esitas kohtule märgukaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles taotleb

moraalse kahju hüvitamist tahtevastaselt katsetustele allutamise ja abi osutamata jätmise eest

hügieenis summas 1500 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt alustas X.X. 26. oktoobril 2012

Tartu Vanglas nälgimist. 3. novembril 2012 paigutati ta psühhiaatriaosakonda, kuna oma

tervisest tulenevalt (suhkruhaigus) pidi ta olema meedikute järelevalve all. Seal jätkas

nälgimist. Meditsiiniosakonna juhataja P. Kool andis korralduse viia X.X. i kambrisse kolm

korda päevas sööki, et teha tema peal katseid, kui kaua suudab X.X. olla ilma söögita. 22.

novembril 2012 paigutati X.X. tema avalduse alusel psühhiaatriaosakonnast ära, kuna ta

kinnitas, et lõpetab nälgimise. 22. novembrist 2012 kuni 3. detsembrini 2012

eksperimendid jätkusid. P. Kool kirjutas X.X. ile erimenüü, mille hulka kuulusid

hommikul puder, 1 l puljongit, 1 l jogurtit – see oli terveks päevaks. Olid ka kuivikud, kuid

need keelas P. Kool, kuna X.X. il puuduvad hambad. Samas anti talle diabeetiku pakk, kus oli

2 õuna, mida ta pidi hammasteta sööma. Olles psühhiaatriaosakonnas, ei saanud X.X.

hoolitseda oma hügieeni eest. Kuigi selleks on meditsiiniosakonnas medõde-hooldaja, teda ei

aidatud. Ühtlasi taotles hageja riigilõivu tasumisest vabastamist ja kaitsja abi võimaldamist.

2. Tartu Maakohus jättis 12. aprilli 2013 määrusega hagi läbi vaatamata ja tagastas

hagiavalduse X.X. ile.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. X.X. on hagis taotlenud mittevaralise kahju

hüvitamist, mis on talle tekitatud seoses tervishoiu teenuse osutamisega Tartu Vanglas.

Hageja ei ole väitnud, et Tartu Vangla tervishoiuteenuse osutajad on oma tegevusega

(väidetavate eksperimentide läbiviimised ja hügieeni tagamata jätmisega) tekitanud talle

varalist kahju või on kahjustanud X.X. i tervist. VÕS § 134 lg-st 1 tulenevalt ei saa lepingu

rikkumise korral üldjuhul mittevaralist kahju nõuda. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult

vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu

isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saaks X.X. nõuda mittevaralist kahju üksnes siis, kui tal

oleks tekkinud tervisekahju. Esitatud hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt ei ole X.X. il

aga tervisekahju tekkinud. Seega leiab kohus, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik

saavutada – mittevaralise kahju hüvitamist 1500 euro ulatuses – ning hagi tuleb TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas Tartu Maakohtu 12. aprilli 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määrus täies ulatuses tühistada.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohtu määrus korrektselt põhjendatud ning on vastuolus põhiseadusega.

Kohtumääruses on ekslikult antud mõista, et kui meditsiiniliste katsetustega pole isikule

tervisekahju tekitatud, on katsetused seaduslikud. PS § 18 tulenevalt ei tohi aga kedagi

allutada tema tahte vastaselt meditsiini- ja teaduskatsetele. Ei oma tähtsust, kas

teaduskatsetega kahjustati isiku tervist või mitte. Käesoleval juhul on otseselt rikutud PS

§ 18, § 12, § 17, § 13 ja § 152 ning üldisi inimõigusi;

2) lasi P. Kool tuua X.X. i kambrisse kolm korda päevas sööki. Tartu Vangla kodukorrast

tuleneb aga, et kui vang keeldub söögist, kirjutab ta avalduse, ja kui uuesti võtab söögi vastu,

kirjutab jälle avalduse, ning vangla toit tuuakse kambrisse alates järgmisest söögikorrast.

X.X. kirjutas avalduse 26. oktoobril 2012 ning kuigi X.X. viibis eluhoones, ei väljastatud

talle

vanglasööki

kuni

3. novembrini

2012.

3. novembril

paigutati

hageja

psühhiaatriaosakonda, kus ta jätkas nälgimist, ning ilma tema vastava avalduseta ei oleks

tohtinud talle sööki väljastada;

3) ei võimaldatud X.X. il hoolitseda oma hügieeni eest. X.X. il on amputeeritud mõlemad

jalalabad, on tasakaaluhäired ja nõrkushalvatus. Näljastreigi ajal polnud ta iseseisvalt

võimeline istuma oma ratastooli ja minema WC-sse. Keegi teda ei aidanud, kuigi osakonnas

on olemas medõde-hooldaja ning samuti on määratud isiklik palgaline abistaja;

4) ei ole asjakohane kohtu väide, et hageja pole hagis väitnud ega tõendanud, et Tartu Vangla

on oma tegevusega tekitanud talle varalist kahju või tervisekahjustuse. X.X. asub vanglas, ta

ei tunne kõiki seadusi, millele tugineda, ning majandusliku seisundi tõttu ei saa sooritada

ekspertiisi või võtta kaitsjat;

5) on ebaselge, milline peab olema kahjuhüvitise suurus, kui 1500 eurot pole mõistlik

rahasumma. 1500 eurot on mõistlik summa korvamaks hagejale põhjustatud kannatusi;

6) ei nõua hageja kahju hüvitamist mitte Eesti Vabariigilt, vaid vangla meditsiiniosakonnalt;

7) taotles X.X. ka enda riigilõivust vabastamist määruskaebuse esitamisel. Selle taotluse

rahuldas Tartu Maakohus 9. mai 2013 määrusega. Samuti taotles X.X. advokaadi andmist

riigi õigusabi korras ja tema juhtumit puududtavate dokumendite väljanõudmist Tartu Vangla

meditsiiniosakonnalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise kohta muutmata.

5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on TsMS § 220 lg 1 alusel õigesti käsitanud

X.X. i esitatud hagi võimaliku kostjana Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi kaudu) ning

mitte Tartu Vangla meditsiiniosakonda, nagu märgib määruskaebuse esitaja oma kohtule

esitatud avaldustes.

6. Maakohus on õigesti leidnud, et X.X. on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist, mis on

talle tekitatud seoses tervishoiuteenuse osutamisega Tartu Vanglas. Võlaõigusseaduse § 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ning kannatusi, samal ajal kui lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu. Kohtule esitatud avalduses märgitu ei võimalda nõuet pidada

varalise kahju hüvitamise nõudeks tulenevalt isiku tervise kahjustamisest või talle

kehavigastuse tekitamisest (VÕS § 130).

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et VÕS § 134 lg 1 järgi ei saa lepingulise

kohustuse rikkumise korral üldjuhul esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Esiletoodud

asjaoludel on poolte vaheliseks lepinguliseks suhteks tervishoiuteenuse osutamise leping.

Tervishoiuteenuse lepingu rikkumisele tuginedes peaks patsient tõendama esiteks

tervishoiuteenuse osutaja raviviga, s.o seda, et viimane ei tegutsenud nõutava hoolsusega ja et

teenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele (VÕS § 762), aga ka

tervishoiuteenuse osutaja süüd, VÕS § 770, lg 1, 3, § 104. Kohtule esitatud avalduses

esiletoodu ei võimalda avaldust pidada tervishoiuteenuse lepingu rikkumisest tuleneva

varalise kahju hüvitamise nõudeks.

7. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et nõude esitamisel VÕS § 134 lg 2 alusel on

võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist juhul, kui tuvastamist leiab isikuõiguste

rikkumine (sh rikutud on isiku õigust vabadusele, kehalisele puutumatusele või heale nimele).

Käesoleval juhul ei sisalda kohtule esitatud avaldused väiteid selle kohta, nagu oleks Tartu

Vanglas toimunu toonud kaasa määruskaebuse esitaja tervise kahjustumise.

Ringkonnakohus märgib, et avaldusest nähtuvalt vaidlustab määruskaebuse esitaja osaliselt

Tartu Vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes (toitlustamise kord ja isiku kohtlemine

vanglas,

hügieenitoimingute

mittevõimaldamine).

Niisuguste

kaebuste

(Halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 1, sh HKMS § 37 lg 2 p-s 4 sätestatud

hüvitamiskaebused) läbivaatamine ei kuulu Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 kohaselt

maakohtu pädevusse.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et X.X. i taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb Riigi

õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 6

kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesoleval juhul

on esitatud avaldus mittevaralise kahju hüvitamiseks, mistõttu puudub alus anda riigi

õigusabi. Ringkonnakohtu arvates asjas tungivat avalikku huvi ei esine.

Kolleegium

leiab,

et

rahuldamisele

ei

kuulu

ka

taotlus

nõuda

Tartu

Vangla

meditsiiniosakonnalt X.X. i juhtumit puudutavate dokumentide väljanõudmist, kuna kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ning dokumentide saamiseks on isikul endal

võimalik pöörduda vangla juhtkonna poole. Seega puudub kohtul seadusest tulenev alus

nõuda Tartu Vanglalt välja isikuga seotud dokumente.

9. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses märgitule, et TsMS § 661 lg 1 ja § 663

alusel on määruskaebust õigesti menetletud, s.o määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule

selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse ning maakohtul on

võimalik põhjendatuse korral määruskaebus ise rahuldada. TsMS § 663 lg 5 kohaselt esitab

maakohus

määruskaebuse

läbivaatamiseks

ringkonnakohtule

juhul,

kui

maakohus

määruskaebust täielikult ei rahulda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/