3-12-1962/31 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-1962

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1962

Haldusasi

V. V kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2012 kirjas nr 8-1/6887-15 sisalduv otsustus kaebaja vaide tagastamise kohta;

- kohustada Pärnu Linnavalitsust menetlema V. V 31.07.2012 vaiet;

- välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud.

Asja läbivaatamise kuupäev 31.mai 2013

Menetlusosalised Kaebaja V. V ja tema esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja Pärnu linn

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata V. V kaebus haldusasjas nr 3-12-1962.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 31. mail 2013. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

3-12-1962

02.07.2012 Pärnu Linnvalitsuse planeerimisosakonna otsusega nr 3-5/961 muudeti Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2009 otsust nr 3-5/1255. Otsusega leiti, et on otstarbekas teha planeerimisosakonna 10.11.2009 otsusega nr 3-5/1255 väljastatud projekteerimistingimustesse muudatused (tl 18-21). 31.07.2012 esitas V. V Pärnu Linnavalitsusele vaide 02.07.2012 otsusele. Vaide esitaja hinnangul oleks tulnud muudetavad projekteerimistingimused tunnistada kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning alles seejärel oleks saanud kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed. Vaides taotles selle esitaja detailplaneeringu algatamist sadevete suunamise ja vertikaalplaneeringuga vajavate probleemide lahendamiseks (tl 23-24). 16.08.2012 tagastas Pärnu Linnavalitsus kaebaja vaide. Vastustaja väidetel on vaides esitatud asjasolude üle käimas kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-10-1862 ning seetõttu tuleb kaebaja vaie tagastada (tl 25-26). 14.09.2012 esitas V. V kohtule kaebuse 16.08.2012 vaide tagastamisele ja vastustaja kohustamiseks vaie uuesti läbivaadata (tl 5-7). 24.10.2012 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 33). 09.11.2012 esitas kaebaja seisukohad lähtudes vastustaja 24.10.2012 vastusest (tl 39-40). 10.01.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 42-43). 24.01.2013 esitas kaebaja seisukohad lähtudes kohtu 10.01.2013 määrusest (tl 46-47). 15.03.2013 määrusega ostsustati kaebus läbivaadata kirjalikus menetluses (tl 49-50). 28.03.2013 esitas vastustaja kirjalikud väited (tl 56). 26.04.2013 esitas kaebaja kirjalikud väited ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (tl 59, 61, 63-70).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja väidetel puudus vaide tagastamiseks alus. Vastustaja poolt viidatud HMS 79 lg 1 p 5 antud juhul ei kohaldu. Haldusaktiga on rikutud kaebaja PS § 15 sätestatud kaebeõigust. Vastustaja on oma kirjas viidanud Tallinna Halduskohtu menetluses olevale haldusasjale nr 3-10-1862 ning selgitatud, et nii nimetud haldusasjas kui ka 31.07.2012 vaides on kaebaja vaidlustanud sadevee küsimuse ning taotlenud detailplaneeringu algatamist. Vastustaja poolt viidatud haldusasjas käib vaidlus Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2010 korralduse nr 343 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja 10.11.2009 otsuse nr 3-5/1255 tühistamise nõude üle. Vastustaja 02.07.2012 otsuse nr 3-5/961 üle kohtumenetlust ei ole alustatud. Seadusandja ei ole „samas asjas“ vaidluse puhul silmas pidanud vaidluse faktilist probleemi. Antud juhul on tegemist erineva vaidluse esemega. Vastustaja poolt nimetatud haldusasjas on vaidlustatud 2010 aasta haldusakt, vaides on kaebaja vaidlustanud 2012 vastuvõetud planeerimistingimuste muutmist, mille puhul on tegemist iseseisva haldusaktiga ning mida eelnevalt vaidlustatud ei ole. Kaebaja väidetel ei toonud vastustaja välja ühtegi seadusest tulenevat alust kaebuse läbivaatamata või rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja selgituste kohaselt on vaide tagastamise otsust võimalik halduskohtus vaidlustada, vaidemenetluses tehakse kas vaideotsus või vaide tagastamise otsus HMS § 86 lg 3 alusel. Kirja näol on tegemist haldusaktiga. Kaebaja valis vaidluse lahendamiseks vaidemenetluse. Kui asjas tehakse vaideotsus on kaebajal võimalik vajadusel see vaidlustada kohtumenetluses. Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et projekteerimistingimuste muutmise otsusel ei ole iseseisvat õiguslikku mõju, kuna nimetatud otsusega muudeti projekteerimistingimuste p 1.2.2 ja 1.2.4. Samuti täiendati olemasolevaid tingimusi p-des 1.2.19, 1.2.20, 1.4.3. Lähtudes HMS § 64 lg 1 teevad

3-12-1962

muudatused esialgsed tingimused selle kehtetuks. Kui muudetud või täiendavad tingimused rikuvad isiku õigusi, on tal õigus need vaidlustada. Jääb arusaamatuks, mil moel on haldusasja nr 3-10-1862 puhul tegemist sama asjaga. Kaebuse esemed on erinevad. Ei ole mõeldav olukord, kus uue haldusaktiga muudetud projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada. Asjaolu, et vaidluste sisuks on üks ja sama probleem ei tähenda, et tegemist on sama asjaga. Kaebaja on seisukohal, et vaide tagastamise otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mis on antud vaidemenetluse lõpetamiseks HMS § 51 lg 1 alusel ning jääb algselt esitatud taotluste juurde.

Vastustaja hinnangul ei ole vaide tagastamise puhul tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga. Menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada ning seeõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Tühistamiskaebus tuleb jätta läbivaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ja tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav. Nii tühistamiskui kohustamiskaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna kaebaja ei saavuta kaebusega oma tegelikku eesmärki – tühistada 01.07.2012 otsus nr 3-5/961. Kaebaja oleks pidanud vaidlustama eelkõige nimetatud otsuse, mitte vaide tagastamise. Projekteerimistingimuste muutmise otsusel ei ole iseseisvat õiguslikku mõju, vaid see täiendab esialgset projekteerimistingimuste otsust, mille kaebaja on iseseisvalt vaidlustanud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaide tagastamine on õiguspärane, kuna kohtuvaidlus käib Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2010 korralduse nr 343 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimiseosakonna juhtataja 10.11.2009 otsuse nr 3-5/1255 tühistamise nõude üle ning kaebaja eesmärgi saab täita kaebusega haldusasjas nr 3-10-1862. Otsusega nr 3-5/1255 väljastati Kana tn 2 a kinnistule projekteerimistingimused, 02.07.2012 otsusega nr 3-5/961 muudeti otsust nr 3-5/1255. Kohtumenetluses oleva asja ja vaide sisu on üks – kaebaja leiab, et rikutud on tema õigusi sadevee äravooluga seoses ning taotleb lahenduse leidmiseks detailplaneeringu algatamist. Vaide tagastamist on kaebajale põhjendatud ja selgitatud vaidlustamise korda. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et vaide tagastamise puhul on tegemist haldusaktiga ning taotleb jätta kaebus läbivaatamata/rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pärnu Linnavalitsus on kaebajale 16.08.2012 tagastanud tema poolt esitatud vaide (tl 25-26). Kaebaja hinnangul on tegemist haldusaktiga HKMS § 6 lg 1, HMS 51 lg 1 tähenduses, vaidlustatud otsus on antud menetluse lõpetamiseks ning kaebaja taotleb kaebusega vastustaja 16.08.2012 otsuse nr 8-1/6887-15 tühistamist (tl 6, 7, 39 pöördel, 46 pöördel, 47 pöördel, 59 pöördel). Vastustaja on seisukohal, et vaide tagastamise puhul on tegemist menetlustoiminguga, mida ei ole võimalik tühistada (tl 33 pöördel, 56 pöördel).

HKMS § 6 lg 1 alusel loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidemenetluse läbiviimine on reguleeritud HMS viiendas peatükis. HMS § 79 toob ära vaide tagastamise õiguslikud alused. Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest isikule posti teel. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada

3-12-1962

edasikaebamise korda. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest ei tule vaide tagastamiseks vastu võtta haldusakti (vaideotsust). Oluline on märkida ka seda, et vaide tagastamise otsustamine toimub vaide läbivaatamist ettevalmistavas menetluses (HMS, V peatükk, kolmas jagu). Vaide tagastamisel ei ole iseseisvat regulatiivset mõju, vaid see on vaidemenetluses üheks vaide läbivaatamist ettevalmistavaks menetlusetapiks. Vaideotsuse tegemise alused on toodud vaide läbivaatamist reguleerivas jaos (HMS, V peatükk, neljas jagu). Lähtudes HMS § 79 lg 3 on vaide tagastamine halduskohtus vaidlustatav, seega tuleb vaide tagastamist isikute õiguste kaitse võimaldamiseks põhjendada. Menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s

56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele, kuid see ei tähenda, et menetlustoiminguid ei pea põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue ning antud nõue tuleneb ka HMS § 79 lg 3, 86 lg 3. Käsitletud sätetest tuleb ka nõue selgitada edasikaebamise korda. Seega ei ole vaide tagastamise korral tegemist haldusorgani poolt haldusakti andmisega. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Arvestades eeltoodut on vaide tagastamine toiming HMS § 106 lg 1 mõttes. Lähtudes eeltoodust nõustub kohus vastustaja seisukohaga selles, et vaide tagastamine on menetlustoiming.

HKMS § 2 lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Seega on vaidluse eseme kindlaks tegemisel oluline kaebuse esitaja nõue. Nõude all tuleb mõista kaebuses vastavalt HKMS § 38 lg 1 p 5, 37 lg 2 väljendatud taotlust. HKMS § 2 lg 4, lg 5 osundavad kohtu õigusele ja kohustusele tõlgendada kaebuses esitatud taotlust, et tagada põhiseaduslik kaebeõigus, kaitstes ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega kaebajaid taotluse vääralt sõnastamise võimalike tagajärgede eest.

Käeoleval juhul esindab kaebajat menetluses vandeadvokaat (tl 39, 40), mistõttu on kaebajale tagatud vajalik juriidiline nõustamine. Kohus on kaebajale edastanud vastustaja vastuväited, milles vastustaja määratleb vaide tagastamise kui toimingu. Kaebaja on lähtudes vastustaja vastusest esitanud oma arvamuse, milles jääb seisukohale, et vaidlustatud linnapea kirja näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 ja HKMS § 6 lg 1 tähenduses (tl 39 pöördel). 10.01.2013 määruses on kohus märkinud, et kohtu hinnangul on tegemist menetlustoiminguga ning teinud ettepaneku esitatud nõuet täpsustada (vaidlustada esialgset, vaidemenetluses vaidlustatud 02.07.2012 otsus nr 3-5/961; tuvastada vaide tagastamise õigusvastasus; esitada vaide tagastamise õigusvastasuse nõue alternatiivse nõudena) (tl 42, 43).

Lähtudes kohtumäärusest on kaebaja esitanud oma arvamuse, milles põhjendab oma väiteid arvestades kohtumääruses tehtud ettepanekuid ning jääb arvamusele, et linnapea kirja näol tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 ja HKMS § 6 lg 1 tähenduses ning taotleb vastustaja 16.08.2012 otsuse nr 8-1/6887-5 tühistamist (tl 46 pöördel, 47 pöördel) Kaebaja väidetel on tema eesmärgiks vaidemenetluse läbiviimine 31.07.2012 esitatud vaides (tl 46 pöördel). Kohtule 26.04.2013 esitatud seisukohas märgib kaebaja, et menetlustoimingut on võimalik kaebajal iseseisvalt vaidlustada ning kinnitab, et jääb kaebuse juurde ja taotleb tühistada vastustaja kirjas sisalduv otsustus kaebajale vaide tagastamise kohta ja kohustada vastustajat kaebaja vaide menetlemiseks (tl 59 pöördel).

Arvestades kohtu poolt eelnevalt antud hinnangut vaide tagastamisele kui toimingule, ei nõustu kohus kaebaja hinnanguga, mille kohaselt on vaide tagastamise puhul tegemist haldusaktiga. Kohus on selgitanud kaebajale võimalust esitada tühistamiskaebuse asemel tuvastamiskaebus. Kohus ise tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna ei tohi. Üksnes kaebajal on

3-12-1962

õigus valida, milline kaebus (õiguskaitsevahend) on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-05). Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus vastustaja 16.08.2012 otsustust nr 8-1/6887 kui menetlustoimingut tühistada ning kaebuses esitatud tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata.

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleks kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemise lahendamiseks anda õiguslik hinnang 16.08.2012 vaide tagastamisele. Kuna kaebaja vaide tagastamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlust ei esitanud, ei ole kohtul võimalik kohustamisnõuet rahuldada.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotles tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust ei esitanud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2013 kohtuotsuse R E S O L U T S I O O N Muuta Tallinna Halduskohtu 31.05.2013 otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jätta V. V apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.