2-12-1071/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2013.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-1071

Tsiviilasi

EPUÜ hagi AK vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1240 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: EPUÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Hageja esindaja: Gert Kuusküll (Sõpruse pst 235-43,

Tallinn, e-post: likvideerija@likvideerija.ee )

Kostja: AK(isikukood: XX elukoht: XXX; e-post: XXX

)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja nõue 322,42 euro ulatuses.

3. Välja mõista kostjalt AK hageja EPUÜ kasuks 370,08 (kolmsada seitsekümmend

eurot ja 08 senti) eurot s.h põhinõue 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot,

leppetrahv 100 (ükssada) eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 5,08 (viis

eurot ja 08 senti) eurot.

4. Välja mõista kostjalt AK hageja EPUÜ kasuks viivised protsendina põhinõudest

alates hagi esitamisest (09.01.2012) kuni põhinõude (265 euro) täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

5. Kohtuotsus põhivõlgnevuse 200 euro osas on viivitamatult täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 53,4% ulatuses kostja kanda ja 46,6% ulatuses hageja

kanda.

2. Välja mõista kostjalt AK hageja EPUÜ kasuks riigilõiv summas 80,10

(kaheksakümmend eurot ja 10 senti) eurot.

3. Välja mõista kostjalt AK hageja EPUÜ kasuks viivis menetluskuludelt (80,10

eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 444 lg 1). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud loa

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva

jooksul

alates

kirjeldava

ja

põhjendava

osaga

täiendatud

kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid kostja ja IJ 13.septembril 2011

laenulepingu. Laenulepingu sõlmimist ja laenuraha 350 euro üleandmist kinnitasid pooled

võlatunnistusega. Võlatunnistuse punkti 2 kohaselt pidi kostja tagastama laenusumma

18.10.2011 ning kohustuse rikkumisel tasuma 0,5% viivist tasumata summast. Võlatunnistuse

punkti 2 kohaselt juhul, kui võlgnik jätab tähtaegselt tasumata laenulepingust tulenevad

maksed, kohustub ta tasuma lisaks viivisele laenuandjale leppetrahvi 100 eurot. Kostja tasus

lepingujärgsest summast 50 eurot ja kompensatsiooni 35 eurot. Võlausaldaja sõlmis hagejaga

nõude loovutamise lepingu Tallinnas, 05.01.2011.

Hageja palub kostjalt välja mõista 692,50 eurot s.h põhivõlgnevus 300 eurot, viivised 292,50

eurot ja leppetrahvi 100 eurot ning TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni eest 0,5% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja nõustub, et

võttis IJ'lt laenu. Laenatud summaks oli 300 eurot ning kostja nõustus tagasi maksma 350

eurot. Eraldi laenulepingut ei sõlmitud, võlasuhe fikseeriti hagiavaldusele lisatud 20.09.2011

võlatunnistusega. Võetud kohustusest on kostja tasunud 22.10.2011 sularahas 35 eurot ning

2011 novembris 50 eurot pangaülekandega. Hageja on seda hagiavalduses kinnitanud ning

vaidlust selles osas ei ole. Hageja on eksinud vaid selles, et on nimetanud 35 euro tasumist

kompensatsiooniks. Kostja teadis, et ta vähendas põhisummat, muud ei ole fikseeritud. Lisaks

on kostja tasunud veel 65 eurot sularahas, mis on kirjalikult fikseerimata. Kostja väidab, et

võlgneb hagejale põhisummast veel (350-35-50-65=) 200 eurot. Hagiavalduses on hageja

märkinud viivise määraks 0,5% päevas. Kostjale jääb arusaamatuks, millisest dokumendist

selline viivis tuleneb. Kostja peab võimalikuks kohaldada seadusjärgset viivismäära.

Leppetrahvi nõuet hageja kostjale varasemalt esitatud ei ole. Kostja palub menetluskulud jätta

hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel juhindunud TsMS

§ 405 lg 1 p-des 2-3, 5, 6 sätestatust.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) hageja sõlmis kostjaga laenulepingu summas 350 eurot maksetähtajaga 18.10.2011;

2) kostja rikkus lepingulist kohustust, jäädes laenusumma tasumisega võlgnevusse.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja oma 09.01.2013 esitatud vastuses hagiavaldusele

tunnistanud laenulepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu põhinõude s.o 200 euro ulatuses,

samuti on nõustunud viivisnõudega seadusjärgses määras. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab

kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Eelnevat arvestades on põhjendatud osaliselt õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2

kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on antud tsiviilasjas toimunud nõude loovutamine IJ poolt EPUÜ-le 05.01.2011 (tl

46).

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate

asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping summas 350 eurot, tagastamise

lõpptähtajaga 18.10.2011. Seega tuleneb kohustus lepingust. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib

lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi. Kohus selgitab, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik

teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Laenulepingule ei

ole seadusandja sätestanud kohustuslikku vormi, seega võib lepingu sõlmida ka suulises

vormis. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub

laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või

asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama

sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

puudub poolte vahel vaidlus lepingu sõlmimise fakti osas.

VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine.

Poolte vahel on vaidlus kostja poolt tagastatud laenusumma suuruse osas. Hageja on

seisukohal, et kostja tasus lepingujärgsest summast 50 eurot ja kompensatsiooni 35 eurot.

Kostja vaidleb hagejale vastu ning on selgitanud, et tasus põhivõlgnevuse katteks 22.10.2011

sularahas 35 eurot ning 2011 novembris 50 eurot pangaülekandega. Lisaks selgitas kostja, et

tasus 65 eurot sularahas, mis on kirjalikult fikseerimata. Kostja väidab, et võlgneb hagejale

põhisummast (350-35-50-65=) 200 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja on kostja poolt

tagastatud summadena märkinud 35 eurot ja 50 eurot, TsMS § 230 lg 1 kohaselt on tõendamata

asjaolu, mille kohaselt 35 eurot tasuti kompensatsiooniks. Samuti on tõendamata kostja poolt

sularahas 65 euro maksmine. Kohus asub esitatud selgituste ja tõendite alusel seisukohale, et

kostja põhivõlgnevus moodustab hagejale 265 eurot.

Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe viivisintresside

tasumiseks määras 0,5% päevas võlgnetavalt summalt, samuti leppetrahvi 100 euro tasumises.

Kohtule nähtub kostja poolt 19.09.2011 allkirjastatud võlakirjast (tl 45) järgnev: võlgnik

tunnistab võlausaldaja ees lisaks võlale järgmiseid lepingust tulenevaid sissenõutavaks

muutunud viiviseid ja muud kõrvalnõudeid:

1.1 0,5] viivise summakrooni;

1.2 leppetrahv] 100 eurot. Tagastamise kuupäev 18.10.11.

Vastavalt VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Antud juhul on hageja seisukohal, et

eelnimetatu all tuleb mõista kostja viivisintresside tasumise kohustust määras 0,5% päevas

võlgnetavalt summalt. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kohtule nähtuvalt on pooled vaidlusaluse

lepingulise õiguse ja kohustuse osas esitanud vastukäivaid väiteid. VÕS § 29 lg 6 kohaselt

tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse,

mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohtu hinnangul võib esitatud tõendi

põhjal (tl 45) järeldada poolte tahet tasuda võlgnetavalt summalt viivisintressi, samas jääb

kohtule täiesti arusaamatuks väljendusviis „0,5] viivise summakrooni“. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab,

et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista viivisintress seadusjärgses määras

(2011 a 8,25% ja 2012 a 8% põhinõudelt 82 päeva eest s.o 5,08 eurot). Seadusjärgne viivise

määr on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui

võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et

kostja rikkus maksekohustust. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada

selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

Hageja on esitanud kostja vastu m.h nõude leppetrahvi summas 100 euro tasumiseks.

Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 2 ei tohi lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või

väljendusviis, mida lepingupool on kasutanud eksimuse tõttu. VÕS § 29 lg 3 kohaselt juhul,

kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool

lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kohus on seisukohal, et kostja

seisukoht leppetrahvi osas ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus järeldab, et antud juhul on

tegemist võlakirjas ebaõige tähistuse või väljendusviisiga, mida on kasutatud eksimuse tõttu.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul

tuleb antud juhul lähtuda VÕS § 29 lg-s 3 sätestatust, seega loeb kohus, et kostja kohustus

tasuma lepingu rikkumise korral leppetrahvi 100 eurot. Antud juhul on pooled sõlminud

laenulepingu, puudub vaidlus, et kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust.

Kostjapoolne kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav. Kohus asub

seisukohale, et hageja on antud juhul õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi tasumist summas

100 eurot.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 370,08 eurot s.h laenu põhisumma 265 eurot, leppetrahvi 100 eurot, viivise 5,08

eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel põhinõudelt alates hagi esitamisest

(09.01.2012) kuni põhinõude (265 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p

1. Sellest tulenevalt kuulub kohtuotsus 200 euro põhivõla väljamõistmise osas viivitamatule

täitmisele.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja

hind hagihind, TsMS §133 lg-st 1, mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja

kõrvalnõuete järgi ning TsMS § 133 lg-st 2, mille kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud

kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise

summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on hagihinnaks

antud juhul 1240 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus

rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 53,4 % ulatuses kostja kanda ja 46,6 %

ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik