3-12-179/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29. mai 2013, Tartu

Haldusasja number

3-12-179

Haldusasi

Maadlex OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 30.11.2011. a

käskkirja nr 13-6/2664 ning Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti 17.01.2012. a vaideotsuse

nr 13-4/21 tühistamiseks ja kohustamiseks rahuldada

Maadlex OÜ taotlus nr 160011780131 30 päeva jooksul

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.10.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maadlex OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Maadlex OÜ

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2012. a otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.

4. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse ja täiendava kirjaliku seisukoha lisad, mis

on loetletud käesoleva otsuse punktis 8.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.maist 2013, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.11.2011. a

käskkirjaga nr 13-6/2664 (tl 34-36) jäeti rahuldamata Maadlex OÜ poolt esitatud Eesti

maaelu arengukava meetme 1.6 taotlus nr 160011780131. Kaebaja taotles toetust

tootmishoone rekonstrueerimiseks, automaatse villimisliini, õhuionisaatori, 3 m3 mahuti, kahe

etiketimasina, kahe termotunnel-pakkemasina, kolme 5 m3

mahuti ja viie toodangu

siirdamiseks mõeldud transportööri ostmiseks. Käskkirja kohaselt jäeti taotlus rahuldamata

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)

§ 60 lg 2 ja lg 5 p 2, § 62 lg 2 p 3 ning põllumajandusministri 27.07.2010. a määruse nr 85

„Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise

investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

(määrus nr 85) § 13 lg 2 ja 4 alusel, kuna eelarvelisi vahendeid jätkus paremusjärjestusse

seatud taotlustest vaid nendele, mille hindamise tulemusena saadud punktisumma oli

vähemalt 25. Maadlex OÜ taotlus sai hindamisel 19 hindepunkti.

2. Maadlex OÜ esitas vaide (tl 5) PRIA peadirektori 30.11.2011. a käskkirja nr 13-6/2664

kehtetuks tunnistamiseks ja enda taotluse viivitamatuks rahuldamiseks. PRIA 17.01.2012. a

vaideotsusega nr 13-4/21 (tl 31-33) jäeti vaie rahuldamata.

3. Maadlex OÜ esitas 25.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

PRIA peadirektori 30.11.2011. a käskkiri nr 13-6/2664 ning 17.01.2012. a vaideotsus

nr 13-4/21 ja kohustada PRIA-t rahuldama kaebaja taotlus nr 160011780131 30 päeva

jooksul. Kaebaja esitas ka taotluse määrata PRIA-le trahv 50 eurot iga taotluse rahuldamise

otsuse tegemisega viivitatud päeva eest.

Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks PRIA pidanud andma kaebajale lisaks 19 hindepunktile

määruse nr 85 lisas 4 sätestatud taotluse hindamise kriteeriumite p-de 5.1, 5.3 ja 6.1 eest

täiendavalt veel 11 punkti, s. o kokku 30 hindepunkti. Hindamiskriteeriumi p 5.1 eest tuleks

anda 3 punkti, kuna taotleja võtab enda jaoks uute seadmetena kasutusele etiketimasina,

termotunnel-pakkemasina, roostevabad mahutid ja õhuionisaatori, mis muudavad tootmist

efektiivsemaks. Hindamiskriteeriumi 5.3 eest tuleks anda 5 punkti, kuna pakkeseadmed mis

pakendavad toote automaatselt, suurendavad tootmise töötlemisahelat võrreldes varasema

käsitsi pakkimisega. Õhuionisaator võimaldab tootel pikemalt säilida. Hindamiskriteeriumi p

6.1 eest tuleks anda 3 punkti, sest tänu uuele dosaatorile ei pea enam ümber suunama

dosaatoreid teiste toodete juurest, mistõttu väheneb dosaatorite pesu. Õhuionisaatori

kasutamisega tagatud toote pikem säilivusaeg toob kaasa poest tagasisaadetavate toodete arvu

vähenemise. Seega vähenevad tootmisjäägid. Kuna kaebaja taotlust hinnati, siis vastas see

määruse nr 85 § 12 lg-st 1 tulenevalt ka nõuetele. Kaebaja taotluse peab rahuldama, kuna

taotleja hindepunktide arv on üle 25.

Kohtule 30.04.2012 esitatud kokkuvõtlikes seisukohtades on kaebaja leidnud, et

vaidlustatavas käskkirjas puudub faktiline alus, otsus on põhjendamata ja kaalutlemata ning

PRIA poolt punktide andmise arvutuskäik pole kontrollitav. Kriteeriumi p 6.1

keskkonnasäästlikkuse osas lisab kaebaja, et energia säästmisega väheneb keskkonnaohtlike

ainete sattumine keskkonda. PRIA aga pole seda seost energia tarbimise ja keskkonna vahel

välja selgitanud ega kaebajale järelepärimisi esitanud, kuigi oleks pidanud.

4. Tartu Halduskohtu 02.10.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei sisaldu vaidlustatavates haldusaktides diskretsioonivigu.

Kuna punktide andmine on PRIA hinnanguline tegevus, siis ei saa kohus kontrollida otsustuse

sisulist põhjendatust, vaid seda, ega pole lähtutud asjakohatutest või sobimatutest

kaalutlustest. PRIA otsustuste motiivid on arusaadavad ja kontrollitavad. Hindamiskriteeriumi

p 5.1 osas oli õige lähtuda määruse nr 85 seletuskirjast, mille kohaselt tehnoloogia ostmise all

peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse. Kaebaja soovis aga soetada

materiaalset vara, seega ei saanud PRIA talle 3 punkti anda. Kriteeriumi p 6.1 osas leidis

kohus, et vähenema peab kaebaja endapoolne keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine

ning punkte ei saa anda selle eest, kui kolmas isik kaebaja tegevuse tulemusel keskkonda

vähem ohtlikke aineid paiskab. Kriteeriumi p 5.3 osas leidis halduskohus, et PRIA on

põhjendamatult kaebajale 5 punkti andmata jätnud, sest õhuionisaatori kasutuselevõtt

suurendab lõpptarbijale suunatud toote töötlemisastet, kuna tooted säilivad tänu

õhuionisaatorile kauem. Toodete pakendamise täiustamise eest kaebaja punkte saama ei

pidanud, sest see ei muuda toodetava lõpptoote kasutusotstarvet. Vaidlustatud haldusaktide

tühistamiseks puudub aga alus, sest isegi kriteeriumi p 5.3 eest 5 punkti andmisel oleks

kaebaja lõplik punktisumma 24 ning tema taotlus tulnuks rahuldamata jätta. PRIA trahvimise

nõudmiseks puudub kaebajal üldse subjektiivne õigus ning kuna kaebus jäetakse

tühistamisnõuete osas rahuldamata, puudub alus rahuldada ka kohustamisnõuet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Maadlex OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus hindamiskriteeriumite p-de 5.1 ja

6.1 osas teinud vale otsuse. Kaebaja vaidleb kriteeriumi p 5.1 osas vastu väitele, et ta ei osta

midagi immateriaalset. Kaebaja märkis juba 30.04.2012 halduskohtule esitatud täiendatud

seisukohtades, et lisafunktsioonidega etiketimasin, pakkemasin ja õhuionisaator ning nendega

kaasnev oskusteave ja patentimata teadmised on kogumis ettevõtte jaoks uus tehnoloogia.

Nimetatud seadmete pakkumisel on märgitud, et toimub ka nende kasutamise koolitus.

Kaebaja leiab, et oskusteavet ja tehnilisi teadmisi ei ole võimalik ilma seadmete soetamiseta

ettevõttesse tuua. Kriteeriumi p 6.1 osas jääb arusaamatuks, kust tuleneb kitsendus, et

ettevõtte poolt elektri kasutamise vähendamist ei loeta keskkonnaohtlike ainete keskkonda

paiskamise vähendamiseks.

Apellatsioonkaebuse täienduses märgib kaebaja, et vaidlustatav käskkiri kuulub jrk nr 14 osas

tühistamisele ka selle motiveerimatuse tõttu. Kaebaja leiab veel, et Tartu Halduskohus

pidanuks tegema käesolevas asjas samasuguse otsuse nagu 05.04.2012 haldusasjas

nr 3-12-185 (Coffeestar OÜ vs PRIA), kus leiti, et PRIA käskkiri Coffeestar OÜ taotluse

rahuldamata jätmise kohta oli motiveerimata ja kaalutlemata ning tuleb seetõttu tühistada.

Maadlex OÜ taotluse kohta tehtud käskkiri on sisuliselt samasugune. Lisaks on praeguses

asjas kohaldatavad Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2013. a otsuse, millega jäeti rahuldamata

PRIA apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsuse peale, argumendid.

Hindamiskriteeriumi 5.1 osas oleks PRIA pidanud kaebaja ära kuulama ja talle selgitama,

mida uue tehnoloogia all silmas peetakse ning andma kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks, s. o enne kasutusel olnud ja uue tehnoloogia vahel erinevuste näitamiseks.

Hindamiskriteeriumi p 6.1 eest said Maadlex OÜ ja Coffeestar OÜ määruse nr 85 järgmises

voorus 2012. aastal 3 punkti, kuigi nad mõlemad vähendavad keskkonnaohtlike ainete

keskkonda paiskamist energia tarbimise vähendamise kaudu. Seega on PRIA käitunud

ebavõrdselt nii taotlejate kui ka ühe taotleja kahe erineva aasta taotluse suhtes. Taotleja peaks

kriteeriumite p-de 5.1 ja 6.1 eest kokku 6 punkti juurde saama.

6. PRIA vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses välja toonud midagi uut.

Vastustaja kordab, et hindamiskriteeriumi p 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut

innovatiivsena, kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus

tehnoloogia. Uue seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia

kasutuselevõtmine. Kriteeriumi p 6.1 osas leiab vastustaja, et kaebaja konstruktsioon

keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamiseks elektritootja kaudu on kaudne

ja kunstlik ning väljub määruse nr 85 rakendamise raamidest. Keskkonnaohtlike ainete

keskkonda paiskamine kaebaja enda poolt ei vähene ning seega ei ole kriteeriumi p 6.1

mõlemad tingimused täidetud.

Vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele juhib vastustaja tähelepanu sellele, et

käesolevas asjas on vaidlustatavas käskkirjas olemas otsustuse põhimotiivid ning on tehtud

viide PRIA veebilehele, kus on välja toodud taotlejate hindepunktide summad. Samuti on

PRIA käesolevas asjas vaideotsuses põhjendanud seda, miks ei antud kaebaja taotlusele

hindepunkte kriteeriumite p-de 5.1, 5.3 ja 6.1 eest. PRIA poolt poleks halduse ökonoomia

seisukohalt otstarbekas sadadele taotlejatele haldusaktides kirjeldada, miks neil osad

hindepunktid saamata jäid. Kriteeriumi 5.1 osas leiab vastustaja, et hindepunktide andmise

aluseks olevate andmete muutmine kaebaja taotluses ei kuulu ilmselgete ebatäpsuste

parandamise alla ning PRIA ei pidanud andma kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

Argumendi osas, et 2012. a anti kaebajale ja Coffeestar OÜ-le hindamiskriteeriumi p 6.1 eest

punkte, kuigi nad vähendavad ainult elektri tarbimist, leidis vastustaja, et suure tõenäosusega

on PRIA 2012. a taotlusi ebaõigesti hinnanud ning vaatab seepärast need uuesti läbi. Kaebaja

ei saa nõuda oma varasemale taotlusele hindepunkte, viidates võimalikule haldusorgani

hilisemale veale või ebaõigele halduspraktikale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamiseks puudub alus, kuid hindamiskriteeriumi p 5.1 alusel hindepunktide andmata

jätmise põhjenduste osas tuleb halduskohtu 02.10.2012. a otsust muuta vastavalt käesoleva

otsuse põhjendustele.

8. Kaebaja on apellatsioonkaebusele ja 10.04.2013. a täiendavatele kirjalikele

seisukohtadele lisanud järgmised uued tõendid: Paklitas OÜ 04.10.2012 kirja ja kolm inglise

keelset pakkumist 2011. aastast; Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsuse asjas nr 3-12-185;

Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2013. a otsuse asjas nr 3-12-185; 2012. a toetuse saajate

nimekirjad; 2012. a projektide punktide nimekirjad; Maadlex OÜ 2012. a projekti otsuse;

Maadlex OÜ 2012. a taotluse äriplaani; Coffeestar OÜ 2012. a taotluse äriplaani; Määruse

nr 85 muudatused 2012. aastast ja Coffeestar OÜ 2011. a taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub eelnimetatud uute tõendite, s. h asjas nr 3-12-185 tehtud

otsuste, OÜ Coffeestar taotlustega seonduvate materjalide ning 2012. a toetuste taotlemisega

ja saamisega seonduvate materjalide asja juurde võtmiseks alus, sest need ei ole oma sisult

asjakohased ega vajalikud asja õigeks lahendamiseks apellatsioonimenetluses.

Ühtlasi on ringkonnakohtule uute tõenditena esitatud kohtuotsused kohtute infosüsteemi

vahendusel nagunii kättesaadavad, mistõttu puudub vajadus teises haldusasjas tehtud

lahendite käesoleva asja materjalide juurde võtmiseks ka sel põhjusel.

9. Vastavalt ELÜPS § 60 lg-le 4 kehtestab maaelu arengu toetuse taotluse hindamise

kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused,

põllumajandusminister määrusega. Reeglina toimub nõuetele vastavate taotluste hindamine

viidatud määruse alusel (vt ELÜPS § 60 lg 1). Erandina võib põllumajandusminister ELÜPS

§ 59 lg-s 5 nimetatud määrusega ette näha, et taotlusi hinnatakse enne taotleja, taotluse ja

kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist. Sellisel juhul koostatakse

hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestus ja nõuetele vastavust kontrollitakse

taotluse puhul, mis kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt. Nõuetele vastavust

võib kontrollida ka taotluse puhul, mis ei kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt

(ELÜPS § 60 lg 2).

PRIA jättis 2011. a Maadlex OÜ poolt Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.6 osas

esitatud investeeringutoetuse taotluse selle menetlemise raames ELÜPS § 60 lg-le 2 ning

määruse nr 85 §-dele 12 ja 13 tuginedes rahuldamata. Määruse nr 85 kehtestamise volituse

andis põllumajandusministrile ELÜPS § 59 lg 5. Määruse nr 85 § 12 lg 1 näeb ette, et kui

kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab

PRIA ELÜPS § 60 lg 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele

vastavuse kontrollimist määruse lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

10. Maadlex OÜ esitas kaebuse halduskohtule põhjendusega, et ta oleks pidanud saama

lisahindepunkte taotluse hindamise kriteeriumi p-de 5.1, 5.3 ja 6.1 alusel. Halduskohus märkis

vaidlustatud otsuse p-s 32, et PRIA oleks pidanud andma kaebajale 5 hindepunkti kriteeriumi

p 5.3 eest, kuid nende punktide andmata jätmine ei riku kokkuvõttes kaebaja õigusi ning ei

anna alust kaebuse rahuldamiseks, sest ka sellisel juhul saanuks kaebaja üksnes 24 punkti ja

tema taotlus jäänuks endiselt rahuldamata, sest viimastena rahuldati need taotlused, mis said

25 punkti. PRIA ei ole selles osas halduskohtu 02.10.2012. a otsust vaidlustanud ning ka

kaebaja viitab apellatsioonkaebuses ja selle täienduses üksnes sellele, et kohus oleks

teistsuguse otsuse pidanud tegema ka kriteeriumite p-de 5.1 ja 6.1 osas. Vastavalt HKMS

§ 197 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ja seetõttu ei anna

ringkonnakohus oma otsuses hinnangut sellele, kas halduskohtu seisukoht kriteeriumi p 5.3

eest täiendavate hindepunktide andmise osas on sisuliselt õige või mitte.

11. Määrus nr 85 on vastu võetud “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme 1.6

alameetme 1.6.1 “Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine”

rakendamiseks. “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” kohaselt on antud meetme üks

spetsiifilistest eesmärkidest muu hulgas innovatiivsete investeeringute soodustamine.

Kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena, kui investeeringu tegemise

tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia.

Halduskohus asus otsuses seisukohale, et hindamise kriteeriumide p 5.1 osas oli õige lähtuda

määruse nr 85 seletuskirjast, mille kohaselt tehnoloogia ostmise all peetakse silmas

investeeringut immateriaalsesse varasse. Kuna kaebaja soovis soetada materiaalset vara, ei

saanud PRIA talle 3 punkti anda.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi muuta ja asendada

need käesolevas otsuses toodud põhjendustega esmalt seetõttu, et vastustaja ei ole oma

17.01.2012. a vaideotsuses, kus on ära toodud kaebaja poolt vaides loetletud

hindamiskriteeriumi p-des 5.1, 5.3 ja 6.1 märgitud hindepunktide kaebaja taotlusele

mitteandmise põhjendused, välja toonud põhjendust, et p 5.1 järgi ei anta punkte seetõttu, et

tegemist on materiaalse vara soetamisega, mille eest ei saagi hindepunkte anda. Sellisele

põhjusele viitas PRIA esmakordselt 09.05.2012. a vastuses kaebaja kokkuvõtlikele

seisukohtadele, refereerides seejuures teises haldusasjas põllumajandusministeeriumi poolt

esitatud seisukohti selle kohta, kuidas mõista määruse nr 85 tähenduses terminit

„tehnoloogia“ (lk-d 100-104, 119-121). 17.01.2012. a vaideotsuses ja vastuses kaebusele on

PRIA hindamiskriteeriumi p 5.1 alusel hindepunktide andmata jätmist põhjendanud sellega, et

kaebaja taotluses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue tehnoloogia

erinevuste kohta, ning et tegemist ei ole innovaatilise investeeringuga, kuna äriprojektis

märgitud seadmete soetamine ei muuda midagi seni juba toodetava lõpptoodangu (äädikas,

majonees, ketšup jms) osas ja on seotud üksnes seniste toodete mõneti muudetud viisil

pakendamisega. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohus haldusakti kontrollimisel arvestada

eelkõige nende haldusorgani poolt esitatud põhjendustega, mis on esitatud võimalikult

varakult, s. o haldusaktis endas või vaideotsuses ja alles kohtumenetluses esitatud põhjendusi

saab arvestada üksnes siis, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellistest

põhjendusest tegelikult juba ka vaidlustatud haldusakti andmisel (vt. näiteks RkHKo

29.11.2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12). Asja materjalide põhjal ei ole

ringkonnakohtul kujunenud kindlat veendumust, et juba hindamise kriteeriumide p 5.1 osas

hindepunktide andmata jätmisel ja edasiste haldusaktide andmisel lähtus vastustaja muuhulgas

ka määruse nr 85 seletuskirjast, mille kohaselt tehnoloogia ostmise all peetakse silmas üksnes

investeeringut immateriaalsesse varasse ja kuna kaebaja soovis soetada materiaalset vara, ei

andnud PRIA talle seetõttu hindamise kriteeriumi p 5.1 järgi punkte.

Eeltooduga seonduvalt viitab ringkonnakohus veel ka sellele, et asus 15.02.2013. a otsuses

haldusasjas nr. 3-12-185 (OÜ Coffeestar vs PRIA) seisukohale, mille järgi toetuse andmise

üldeesmärgiga ja Määruse nr 85 § 3 lg 1 p-ga 1 ei ole kooskõlas lisa 4 p 5.1 tõlgendamine

selliselt, et nimetatud investeeringu innovaatilisuse kriteeriumi alusel saab taotlejale punkte

anda üksnes siis, kui tegemist on investeeringuga immateriaalsesse varasse ehk

tehnoloogiasse, mille puhul on innovaatilisusena käsitatav patendiõiguste, litsentside,

oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamine. Toiduainete töötlemiseks

vajalike seadmete ostmine, paigaldamine ja rakendamine on samuti abikõlbulikud tegevused

ning seadmed on teatavasti materiaalne vara, mille soetamisega ei pruugi alati kaasas käia

vajadus omandada patendiõigusi, litsentse, oskusteavet või patentimata tehnilisi teadmisi.

Juhul, kui hinnata investeeringu, mis võib olla tehtud ka seadme ostmise eesmärgil,

innovaatilisust üksnes uue tehnoloogia kasutuselevõtmise seisukohast, millega peavad kaasas

käima ka patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või muu sellise omandamine, siis võib

taotluste hindamisel tekkida ebavõrdne olukord, s. o üksnes toiduainete töötlemiseks vajaliku

seadme osas tehtud investeering ei saa kunagi investeeringu innovaatilisuse eest hindepunkte.

Ringkonnakohus jääb ka käesolevas haldusasjas eeltoodud seisukoha juurde. Seega pidi PRIA

kaaluma Maadlex OÜ-le 3 hindepunkti andmist olenemata sellest, et viimase investeering ei

olnud suunatud immateriaalse vara ostmisele ja vaideotsusest nähtuvalt on PRIA seda ka

teinud, selgitades, et: „Vastavalt määruse nr 85 lisa 2 tabeli 4 kohta toodud märkuste kohaselt

peab taotleja tabeli 4a real 2.5 põhjendama ridadel 3.1-3.4 nimetatud innovaatiliste aspektide

olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise

õigustatust. Maadlex OÜ esitatud taotluses aga puuduvad üksikasjalikud selgitused vana

tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevusest. Maadlex OÜ kirjutab esitatud

äriprojektis ainult seda, et investeeringu abil soetatavate uute seadmetega tõstetakse tootmise

mahtu ja efektiivsust ning tooted on uutes pakendites. Uute toodete all mõeldakse uusi

atraktiivsemaid ja konkurentsivõimelisemaid pakendeid. Taotleja tootis ketšupit ja majoneesi

ka varasemalt ning ainult tootmise mahu ja efektiivsuse tõstmise puhul ei ole tegemist uue

tehnoloogiaga ning investeering ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla. Tegemist ei ole ka

investeeringu innovaatilisusega selles mõttes, et hakatakse tootma suurema töötlemisastmega,

lõpptarbijale suunatud tooteid. Uute pakendite kasutuselevõtt ei too kaasa suurema

töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud toodete tootmist.“

Vastuses esitatud kaebusele on PRIA seoses hindamiskriteeriumi p-ga 5.1 täiendavalt

märkinud ka seda, et: „/…/ oma kaebuses selgitab Maadlex OÜ uue tehnoloogiana lapikute

pudelite kasutuselevõtmist, plastmahutite asendamist roostevabade mahutitega ning toodangu

maitseomaduste parandamist. Kuna kaebaja tootis äädikat ka varasemalt, siis ainult tootmise

mahu ja efektiivsuse tõstmise ning atraktiivsemate pakendite kasutuselevõtu puhul ei ole

tegemist uue tehnoloogiaga ning investeering ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla.“

09.05.2012. a vastuses leidis PRIA, et: „/…/ uue seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei

ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Olemasoleva seadme vahetamist kaasaegsema

või suurema jõudlusega seadme vastu ei saa lugeda piisavaks, kui sellega ei kaasne

senikasutatud tehnoloogiliste võtete muutust. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu

siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised

võtted ehk tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised

muudatused ilmselt kajastuma ka toiduseaduse § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises

kirjelduses. Uutes pakendites ketšupi ja majoneesi tootmist ei saa käsitleda uue

tehnoloogiana.“

Maadlex OÜ ei nõustunud PRIA seisukohaga, et tema investeering ei ole innovaatiline ning

leidis, et ta oleks pidanud saama ka kriteeriumi p 5.1 täitmise eest 3 hindepunkti. Kaebaja

investeeringu eesmärgi (tl 13) ja kaebuses toodud täiendavate selgituste kohaselt, mis

seonduvad kriteeriumi p 5.1 alusel punktide andmisega, on kastmeid, sinepit, majoneesi,

ketšupit jms. tootval ettevõttel investeeringu käigus plaanis soetada uus pakkemasin, mis

võimaldaks ka lapikuid pudeleid mõlemalt poolt sildistada. Olemasolev pakkemasin sildistab

ümaraid pudeleid. Kasutusele võetaks ka termotunnel-pakkemasin, mis sulatab 12-15 pudelit

kilesse ja see seade vähendab oluliselt pakkimisel tööjõu vajadust. Plastikmahutite asemel

soovitakse kasutusele võtta roostevabad mahutid ja see võimaldab suuremas koguses toorainet

sisse osta. Samuti ostetakse õhuionisaatorid, mis steriliseerivad ja puhastavad õhku ning

võimaldavad parandada toodete maitseomadusi ja pikendada nende säilivust.

Määruse nr 85 seletuskirja kohaselt (tl 70) toetatakse määruse §-s 3 lg 1 p-s 1 nimetatud

toetatava tegevuse raames investeeringuid, mis on ette nähtud toiduks kasutatava lõpptoote

töötlemise edendamiseks. Seega peab ka investeeringu käigus soetatav seade olema kasutatav

toiduks kasutatava lõpptoote töötlemise edendamiseks. Sama seletuskirja kohaselt (tl 71p)

peetakse innovatsiooni all antud määruses silmas toote- ja protsessiinnovatsiooni.

Tooteinnovatsioon on kaup või teenus, mis erineb oluliselt ettevõtte senistest toodetest

omaduste või kasutusviisi poolest. See hõlmab olulisi muudatusi toote tehnilistes tingimustes,

komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes

funktsionaalsetes omadustes. Protsessiinnovatsioon on uue või oluliselt täiustatud

tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt ja selle alla

kuuluvad tehnoloogia, seadmete ja tarkvara muutused, mille eesmärgiks on toote kvaliteedi,

tootmise või selle abitegevuse tõhususe ja paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või

turvalisuse tõus.

Arvestades seda, et kaebaja toodanguks e. toiduks kasutatavaks lõpptooteks on kastmed,

sinep, majonees, ketšup jms, mitte toote pakend kui selline, siis ei ole ringkonnakohtu

hinnangul ühegi kaebaja poolt nimetatud ja investeeringu alusel soetatava pakke- või

etiketimasina, mahutite ja õhuionisaatorite näol tegemist otseselt sellise seadmega, mille

soetamise ja kasutuselevõtuga kaasneks kasutatava lõpptoote töötlemise edendamine.

Lähtudes eelpooltoodud tooteinnovatsiooni mõistest ei ole kindlasti tegemist

tooteinnovatsiooniga, kuna kaebaja poolt toodetav ja realiseeritav toode kui kaup ei muutu

nende seadmete soetamise ja kasutamise tagajärjel oluliselt erinevaks võrreldes kaebaja

seniste toodetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelpoolloetletud seadmete soetamisel ja

kasutamisel tegemist ka protsessiinnovatsiooniga, sest nendega ei täiustata täiesti uuel viisil

või oluliselt senist lõpptoote tootmisprotsessi või tarnimismeetodit ja tõendatud ei ole, et

nendega kaasneks toiduks kasutatava lõpptoote kvaliteedi, selle toote tootmise või

abitegevuse tõhususe ja paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse tõus.

Ringkonnakohus nõustub seega PRIA seisukohaga kriteeriumi p 5.1 alusel 3 hindepunkti

andmata jätmise kohta, kuna kaebaja poolt esitatud taotluse materjalidest ega ka muudest

selgitustes ei nähtu, et investeeringutoetuse eest soetatavad seadmed tooksid kaasa olulise

tehnoloogilise ja innovaatilise muutuse äriühingu poolt toodetavate lõpptoote töötlemises või

tootmises. Sisuliselt jätkub Maadlex OÜ lõpptoote töötlemis- ja tootmisprotsess samasuguste

tegevustega, mida kasutatakse ettevõttes ka praegu, uut etappi töötlemisprotsessi ei lisandu,

see tähendab, et taotleja ei tee midagi täiesti uut võrreldes senise tegevusega. Uue ja

innovatiivse tehnoloogia kasutuselevõtt tähendaks ringkonnakohtu hinnangul näiteks seda, et

lisandub uus tegevus (enne ei pakendatud toodangut ja nüüd pakendatakse), mitte aga seda, et

enne oli pakendamiseks üks meetod ja nüüd, investeeringutoetuse abil soetatava seadmega

hakatakse toodet pakendama teise meetodiga.

12. Kaebaja vaidles vastu ka sellele, et talle ei antud hindepunkte investeeringu

keskkonnasäästlikkuse eest. Maadlex OÜ arvates oleks ta pidanud saama 3 hindepunkti ka

taotluse hindamise kriteeriumide p 6.1 märgitud eesmärgi – vähendada tootmisjäätmete hulka

ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda – täitmise eest. Ringkonnakohus ei nõustu

ka kaebaja mainitud seisukohaga.

Maadlex OÜ põhjendab PRIA-le esitatud taotluses (tl 13p) investeeringu

keskkonnasäästlikkust, milleks on tootmise efektiivsuse tõus ja sellega seoses vähenev

küttekulude, energiatarbimise ning kasutatavate pakendite hulk. Määruse nr 85 lisas 4 toodud

hindamiskriteeriumite p 6.1 toodu kohaselt peab investeeringu eesmärgil vähenema

tootmisjäätmete hulk ja keskkonnaohtlike ainete paiskamine keskkonda. Ringkonnakohus

nõustub PRIA seisukohaga, et ainuüksi küttekulude kokkuhoidmine ja pakendite hulga

vähenemine ei too kaasa kaebajapoolse tootmisjäätmete hulga vähenemist ja

keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähenemist. Halduskohtule esitatud kaebuses

ja selle täienduses on kaebaja asunud väitma, et tootmisjäätmete hulga ning keskkonnaohtlike

ainete keskkonda paiskamise vähendamine saavutatakse ka sellega, et tänu efektiivsemale

tootmisele hoitakse kokku energiatarbimist (tl 63) ja sellega, et kui dosaatoreid ei pea

erinevate tegevuste vahel vahetama, siis ei pea neid ka nii sageli pesema ja väheneb

kanalisatsiooni sattuvate tootmisjääkide hulk (tl 3 ja 63). Kaebuse täienduste kohaselt

toodetakse 96% energiast põlevkivist, mistõttu energiatarbimise vähendamine vähendab ka

põlevkivist tulenevate keskkonnaohtlike ainete sattumist keskkonda, sh põhjavette (tl 63).

Ringkonnakohus nõustub nii PRIA kui ka halduskohtuga selles, et taotluse hindamise

kriteeriumide p 6.1 eesmärgiks on vähendada nii taotleja tootmisjäätmete hulka kui ka

taotleja, mitte mõne kolmanda isiku poolt keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda.

Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Maadlex OÜ kasutaks tootmisprotsessis põlevkivi.

Asjaolu, et uuemate seadmete vähesema energiatarbimise tõttu võib väheneda Maadlex OÜ

energiatarbimine, ei tähenda, et see omaks vahetut ja tuntavat mõju põlevkivi kaevandamisele

Eestis. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja poolt toetuse saamiseks taotletava tegevusega

vähendataks kaebaja enda poolt keskkonnaohtlike aimete paiskumist keskkonda ning kuna

vähemalt see kriteerium on täitmata, puudus alus kaebajale p 6.1 alusel 3 täiendava

hindepunkti andmiseks.

13. Maadlex OÜ on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata ega ole seetõttu

kontrollitav. Ka rikkus PRIA kaebaja arvates ärakuulamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse p-s 22 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Arvestades

maaelu arengu toetuse taotluste hindamise korra eripära, mis tingib piiratud rahalise ressursi

jagamise paljude taotlejate vahel efektiivses ja lihtsas menetluses, vastab käskkiri haldusakti

põhjendamise miinimumnõuetele (vt. RKHK 27.02.2007. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-06).

Käskkirjas on selgitatud, millisest punktisummast alates taotlusi ei rahuldatud. Ka sisaldab

käskkiri viidet PRIA veebilehel asuvale taotluste paremusjärjestusele, mistõttu oli kaebajal

võimalik tutvuda veebilehe vahendusel talle antud hindepunktide arvuga ja kohaga

paremusjärjestuses. Riigikohus on leidnud, et sellisel juhul on taotlejal võimalik taotleda

otsuse sisuliseks vaidlustamiseks PRIA-lt materjalidega tutvumist (vt. RKHK 27.02.2007. a

otsus asjas nr. 3-3-1-93-06, p 15). Taotluse menetlemise reeglid sisalduvad määruses nr 85

ning neid on käskkirja andmisel põhjendatud. Riigikohus on analoogilises asjas leidnud:

„Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega

kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on

kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb

silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline

põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keerukaks. Kohtul on võimalik

komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on

kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (RKHK 04.04.2013. a otsus asjas nr. 3-3-1-77-12,

p 18).

Põhjendatud ei ole ka kaebaja arvamus, et Tartu Halduskohus pidanuks tegema käesolevas

asjas samasuguse otsuse nagu 05.04.2012 haldusasjas nr 3-12-185 (Coffeestar OÜ vs PRIA),

kus leiti, et PRIA käskkiri Coffeestar OÜ taotluse rahuldamata jätmise kohta oli

motiveerimata ja kaalutlemata ning tuleb seetõttu tühistada. Ringkonnakohus märgib, et

käesoleva haldusasja ja kaebaja poolt viidatud haldusasja tehiolud ei ole täpselt samad. Antud

asjas ei ole vastustaja asunud vaidlustatavat haldusakti põhjendama alles kohtumenetluses ja

taotluse rahuldamata jätmise põhjendused sisaldusid kontrollitavas ulatuses juba

17.01.2012. a vaideotsuses ning seetõttu ei ole käesolevas asjas olnud kohtutel alust asuda

seisukohale, mille järgi ei ole teada, kas haldusakti andes arvestati tegelikult samade

asjaoludega kui kohtumenetluses on esile toodud ja selge ei ole, kuidas kaebaja osas

hindepunktide andmise või andmata jätmise kaalumine toimus.

Arvestades menetluse eripära, puudus PRIA-l kohustus ka Maadlex OÜ täiendavaks

ärakuulamiseks. Kaebajal oli võimalik esitada oma põhjendused ja selgitused PRIA-le

esitatud taotluses. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka seda, et Maadlex OÜ-l puudus

subjektiivne õigus toetusele; ka ei ole tegemist kaebaja õigusi kahjustava haldusaktiga, mille

puhul on isikule ärakuulamisõiguse tagamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 2

tulenevalt kohustuslik. Ühtlasi ei nähtu ringkonnakohtule, et Maadlex OÜ poolt taotluses

esitatud andmetest oleks haldusmenetluses kõrvale kaldutud. Nimetatud asjaolu esinemisel

võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata

(HMS § 40 lg 3 p 2).

14. Kaebaja on apellatsioonkaebuse täienduses välja toonud ka selle, et hindamiskriteeriumi

p 6.1 eest said Maadlex OÜ ja Coffeestar OÜ määruse nr 85 alusel väljakuulutatud järgmises,

2012. a voorus 3 punkti, kuigi nad mõlemad vähendavad toetustaotluse kohaselt

keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamist energia tarbimise vähendamise kaudu.

Kaebaja leidis, et PRIA on seega käitunud ebavõrdselt nii taotlejate kui ka ühe taotleja kahe

erineva aasta taotluse suhtes. Ringkonnakohus leiab, et Coffeestar OÜ ning Maadlex OÜ

2012. a taotluste menetlemise asjaolud ning saadud hindepunktid ei oma käesolevas asjas

tähtsust, kuna ei muuda ringkonnakohtu seisukohta taotluse hindamise kriteeriumi p 6.1

eesmärgi kohta ega anna ka alust käesolevas asjas halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks. PRIA on oma vastuses selle kaebaja väite kohta märkinud, et sellisel juhul on

PRIA suure tõenäosusega 2012. a taotlusi ebaõigesti hinnanud ning vaatab seepärast need

uuesti läbi ning kaebaja ei saa nõuda oma varasemale taotlusele täiendavaid hindepunkte,

viidates võimalikule haldusorgani hilisemale veale või ebaõigele halduspraktikale.

Ringkonnakohus nõustub samuti PRIA seisukohaga, sest asjaolu, et PRIA võis teiste

taotlejate taotlusi valesti hinnata, ei saa kaasa tuua võimaliku väärtõlgenduse kohaldamist

käesolevas vaidluses.

15. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

Agu Timmi Madis Ernits Maili Lokk