3-13-428/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-428 Haldusasi K.R.i kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus kaebajale.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Maardu Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Vastavalt riigilõivuseaduse § 571 lg 6 tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv summas 15 eurot.

ASJAOLUD

1. 25.02.2013 saabus Tallinna Halduskohtule K.R.’i kaebus Maardu Linnavalitsuse vastu.

Kaebaja selgitab, et Maardu Linnavalitsuse 27.11.2012 korraldusega nr 414 „Riigihanke "Teenuse kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Maardu linnas" pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine" tunnistati edukaks AS Ragn-Sells (registrikood 10306958) pakkumine. Maardu linna ja AS Ragn-Sells vahel sõlmiti 27.12.2012 hankeleping, mille kohaselt alustab vedaja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu Maardu linnas alates 01.03.2013. Korraldatud jäätmeveo ainuõigus anti neljaks aastaks. Leping kehtib kuni 28.02.2017. Veopiirkonnaks on kogu Maardu linna haldusterritoorium.Kõik jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 1.03.2013, seega on kaebaja alates 1.03.2013 liitunud korraldatud jäätmeveoga. Lepingu mittesõlmimine ei vabasta korraldatud jäätmeveoga liitumisest ja korraldatud jäätmeveo teenuse tasumisest. Lepingu mittesõlmimisel toimub vedu vastavalt Maardu jäätmehoolduseeskirjale ja Korraldatud jäätmeveo rakendamise korra alusel. Eelnevast tulenevalt on Maardu linnas kehtestatud uued prügiveohinnad alates 1.03.2013.Klientidel, kes pole seisuga 1.03.2013 lepingut sõlminud, alustatakse graafikujärgseid tühjendusi standardpaketi alusel. Kaebaja märgib, et vastav info on avaldatud 24.01.2013 Maardu linna kodulehel.

Kaebaja eeldab et Maardu linna ja AS Ragn-Sells vahelisest lepingust ei saa tulla kaebajale kohustusi, ning Jääts § 66 lg 4 järgi jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavõi linnavolikogu määrusega, on kaebaja otsinud Maardu linna kodulehelt määrust milles on määratud kindlaks prügiveo ja lisateenuste hinnad, kuid kahjuks ei ole seda avaldatud. Kaebaja on antud küsimusega pöördunud ka vastustaja poole, kuid kahjuks ei ole tänaseni vastust saabunud, seetõttu ei oska kaebaja täpselt öelda millist korraldust/määrust ta soovib vaidlustada. Kuid see puudutab korraldatud jäätmeveo ja lisateenuste hindasid ja tühjendamist Maardu linnas alates 1.03.2013. Samuti on kodulehel viide lepingu sõlmimise kohta, kuid viide viib Ragn-Selles hinnakirja lehele, seega puuduvad kaebajal teadmised ka lepingust.

Kaebaja on seisukohal, et alates 1.03.2013 kehtestatud hinnad on vastuolus ”saastaja maksab” põhimõttega, kuna antud juhul väikekonteinerite valdajatelt nõutakse sisuliselt suurte konteinerite valdajate kulude kinnimaksmist, väikekonteinerite valdajatele on jäetud kanda ebaproportsionaalselt suur osa kulutusi. Kolmekümne kordne hinnavahe 1l jäätmete kohta on ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur.

Samuti on kaebajale arusaamatu Maardu linna kodulehel olev info lisateenuste ja nende hindade kohta, kuna viide õiguslikule alusele puudub. Samuti on vastavad lisateenused vastuolus Maardu Linnavolikogu 26.06.2012 määrusega nr 68 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas“ §-ga 20.

Lisaks eeltoodule on kaebuse kohaselt Maardu linn avaldanud et, klientidel, kes pole seisuga 1.03.2013 lepingut sõlminud, alustatakse graafikujärgseid tühjendusi standardpaketi alusel. 19.02.2013 toimus Muuga aedlinnas jäätmeveo infopäev, kus viibisid kohal peale elanike ka AS Ragn-Sells esindaja ning vastustaja esindajad G.Liisma ja A.Tsugart. AS Ragn-Sells esindaja väitel tuleb nendega sõlmida kirjalik leping, lepingu tingimused ei ole läbiräägitavad, kes lepingule alla ei kirjuta, nende juurest viiakse ära ainult standardpakett ehk 150l jäätmekott, seda kinnitasid kohapeal ka vastustaja esindajad. Kaebaja ei nõustu olukorraga, et juhul kui kotti ei ole, saadetakse arve tühisõdu eest, konteinereid sellisel juhul ei tühjendata. Nimelt on see vastuolus jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 2. Samuti on selline nõue ebaproportsionaalne ja eesmärgipäratu.

Kaebaja palub: 1) tühistada Maardu Linnavalitsuse korraldus/määrus mis käsitleb prügiveoja lisateenuste hindasid alates 1.03.2013 ja/või tühistada osaliselt Maardu linna ja AS Ragn-Sells vahel 27.12.2012 sõlmitud hankeleping alates 1.03.2013. 2) Tühistada Maardu Linnavalitsuse korraldus/määrus mis kohustab jäätmevaldajaid sõlmima vedajaga veoleping. 3) Alternatiivselt, juhul kui puudub lepingu sõlmimiseks kohustav või lisateenuse tasusid reguleeriv määrus/korraldus või muu alus, kohustada vastustajat ümber lükkama ebaõiged väited.

2. Maardu Linnavalitsus on 14.03.2013 kohtule vastuseks kohtunõudele edastanud Maardu Linnavalitsuse ja AS Ragn-Sells vahel sõlmitud hankelepingu nr 3448-9-6/116 (tl 42-44 pöördel). Samuti Maardu Linnavalitsuse 27.11.2012 korralduse nr 414 (tl 45) ja Maardu Linnavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihanke „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Maardu linnas“ (137435) kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise prokolli 19.11.2012 (tl 46- 53).

KOHTU SEISUKOHT

3. Tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leiab kohus, et kaebus tuleb lähtudes selles toodud asjaoludest ja nõuetest HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebaõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada ja põhjendab seda järgmiselt.

4. HKMS § 37 kohaselt saab kaebusega halduskohtult nõuda haldusakti või selle osa tühistamist; haldusakti andmist või toimingu tegemist; haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist; avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist; haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist.

4.1. Esimese kaebuse nõudena soovib kaebaja nähtuvalt kaebusest vaidlustada jäätmeveo teenustasusid Maardu linnas. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord on Maardu linnas kehtestatud Maardu Linnavolikogu 26.06.2012 määruse nr 68 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas“ §-s 16 ja 17 ning sellest teavitamise kord §-s 18. Esimesest viidatud sättest tuleneb, et teenustasu on sätestatud Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelises lepingus. Seega hetkel tuleneb teenustasu hind kaudselt hankelepingu nr 3448-9-6/116 punktist 5.1., mille kohaselt on „Teenustasu arvestamise aluseks Kontsessionääri pakkumises (mis on hankelepingu lisa 2) toodud teenustasu.“.

Kaebaja leiab kaebuses, et nimetatud pakkumuses toodud hind ja Maardu linnas kehtestatud hinnad on vastuolus “saastaja maksab” põhimõttega. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja soovib esitada populaarkaebust. HKMS § 44 lg 1 sätetab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Nn. populaarkaebuse esitamise võimalust käsitleb HKMS § 44 lg 2, mis seab selle esitamise vältimatuks eeltingimuseks, et vastav õigus on sätestatud seaduses. Ei jäätmeseadus ega ükski teine seadus käesoleval hetkel kaebajale populaarkaebuse esitamise õigust tema toodud asjaoludel ja olukorras ei anna.

4.2. Käesoleval juhul on ka kohtupraktika jäätmeveo teenuste hinna vaidlustamise küsimuses selgelt välja kujunenud ja kohtud on asunud seisukohale, et abstraktselt populaarkaebuse vormis ei ole eraisikul võimalik jäätmeveo teenuste hinda halduskohtus vaidlustada.

Kohus selgitab, et Riigikohus on oma 29.01.2009 lahendi nr 3-3-1-78-08 p 12 ja 13 seoses isiku lugemisega liitunuks korraldatud jäätmeveoga JäätS § 69 lg 1 tulenevalt märkinud järgmist: „Jäätmeseaduse § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lõikes nimetatud määruse jõustumisest (jäätmehoolduseeskiri või jäätmeveo rakendamise kord). Kolleegium märgib, et jäätmeseadus ei sätesta seda, milline on korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise õiguslik tähendus ning millised on liitumise tagajärjed. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tsiviilõiguslik suhe jäätmevaldajaga tekkis ainuõiguse andmise korralduse ning selle lisaks oleva halduslepingu alusel ning lepingu konkreetsete punktide õigusvastasuse tuvastamine annaks jäätmevaldajale aluse esitatud teenustasu arve tasumisest keeldumiseks. Jäätmeseadusest ei tulene, et jäätmevedaja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitava lepingu alusel tekiks võlaõiguslik suhe ka jäätmevaldajaga. Seega ei saanud korraldus ja haldusleping olla võlasuhte tekkimise aluseks ning halduslepingu, mis reguleerib eeskätt jäätmevedaja ja linna vahelisi õigusi ja kohustusi, punktide vaidlustamine ei saa olla kaebajale kasulik, sest esitatud teenustasu arvete ja nende tasumise kohustuse tekkimise aluseks ei ole haldusleping. Kuna vaidlustatud halduslepingu punktide õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasneks käesoleval juhul kaebaja jaoks mingisugust kasu, siis puudub kaebajal halduslepingu punktide õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Ragn-Sells AS poolt kaebajale esitatud arvete vaidlustamiseks saab kaebaja pöörduda maakohtusse.“ Nimetatud Riigikohtu poolt väljendatud seisukohti on hilisemas kohtupraktikas järgitud ja seetõttu leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus populaarkaebuse esitamiseks jäätmeveo teenustasude vaidlustamiseks halduskohtus nii populaarkaebuse kui ka individuaalkaebuse vormis ja kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kohus märgib siinkohal selgituseks, et kaebaja väide, et hinnad on vastuolus ”saastaja maksab” põhimõttega ning et hind ei ole proportsionaalne, kaebaja õiguste rikkumist veel ei näita. Jäätmeseadus ning halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda jäätmeasajades esitada populaarkaebust ehk kaebust motiivil, et akt või toiming ei vasta seaduse nõuetele. Kui kaebaja ei nõustu esitatud arvetega, siis nagu Riigikohus on varasemalt märkinud, tuleb need vaidlustada maakohtus, kusjuures sellise vaidluse raames kontrollitakse ka arvel märgitud hindade õiguspärasust.

4.3. Eelmises kahes punktis toodud üldiste jäätmeveoteenuste hindadega sarnaselt tuleb õiguses käsiteleda ka jäätmeveo tingimuste rikkujate suhtes rakendatavate lisatasude, mis on avaldatud Maardu linna kodulehel, üle käivaid vaidlusi. Kohus leiab, et kuni kaebaja suhtes ei ole neid rakendatud, ei saa kaebaja neid vaidlustada, kuna need ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Nende tasude määramise aluseks on Maardu Linnavolikogu 26.06.2012 määrusega nr 68 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas“ § 17, kuid neid määrab samuti lõplikult jäätmevedaja.

Olukord kaebeõiguse osas on siin sarnane jäätmeveo teenustasude vaidlustamisega. Kohtule ei saa esitada nn populaarkaebust, kui see ei ole seadusega ette nähtud. Kaebus peab olema seotud mingi konkreetse akti või toiminguga, millega rikutakse kaebaja õigusi. Ka siin tuleb määratud lisatasud vaidlustada maakohtus ning kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus halduskohtus ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

4.4. Kolmanda kaebuse nõudena palub kaebaja tühistada Maardu Linnavalitsuse korralduse/määruse, mis kohustab jäätmevaldajaid sõlmima vedajaga veoleping või alternatiivselt, juhul kui puudub lepingu sõlmimiseks kohustav või lisateenuse tasusid reguleeriv määrus/korraldus vastustajat ümber lükkama ebaõiged väited.

Kohus leiab, et konkreetse lepingu sõlmimise kohustust ei ole. Maardu linnavolikogu 26.juuni 2012 määruse nr 68 § 10 lg 2 ei pane jäätmevaldajale kohustust sõlmida jäätmeveoleping, vaid annab talle selleks õiguse ja kohustab jäätmevedajat tagama lepingu sõlmimise. Selline korraldus on täies vastavuses jäätmeseaduses sätestatuga. Kui kaebaja ei soovi lepingut sõlmida, siis loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas

JäätS § 69 lg 1 alusel ning seda ei saa halduskohtus vaidlustada. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et nimetatud sätte põhiseaduspärasust on kohtud hinnanud ja leidnud, et selles toodud sisuline piirang on kooskõlas põhiseadusega tulenevalt jäätmeveoseaduse looduskaitselistest eesmärkidest.

4.5 Samuti ei saa esitada halduskohtule taotlust kohustada vastustajat ümber lükkama mingeid väiteid, mis ei kahjusta kaebaja seadusega kaitstud huve. Kohus juba selgitas, milliseid taotlusi saab halduskohtule esitada. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kohustamiskaebuse (lükata ümber väidetavalt linnavalitsuse töötajate poolt avalikult levitatud valeinfo) esitamise eelduseks on isiku eelnev konkreetse taotlusega pöördumine haldusorgani poole ning vastava pöördumise suhtes tehtud otsus või viivitus selle tegemisel (vt. ka HKMS § 46 lg 2). Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal lähtudes tema esitatud teabest samuti ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada.

4.6. Kohus juhib seoses tema õige informatsiooni saamise sooviga täiendavalt kaebaja tähelepanu kehtivale märgukirjade ja selgitustaotlustele vastamise seadusele. Kohus on seisukohal, et kaebajal on mõistlik tekkinud olukorras pöörduda kirjalikult kohaliku omavalitsuse poole märgukirjade ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 2 lg 3 nimetatud selgitustaotlusega ja paluda anda § 3 nimetatud õigusalane selgitus seoses teda huvitavate küsimustega.

4.7. Kohus saab kaebuse tekstist aru, et kaebaja üheks probleemiks on asjaolu, et kui ta lepingut ei sõlmi, siis rakendatakse tema suhtes nn. standardpaketti, mis tähendab, et kaebajalt veetakse ära ainult 150 l prügikott. Kohus selgitab kaebajale, et lepingut sõlmides ongi tal võimalik valida endale sobiv pakett ning sellisel juhul veetakse kaebajalt prügi ära vastavalt valitud teenusele. Osutatud teenuste eest tasumise kohustus kuulub lepinguõiguse üldpõhimõtete hulka. Lepingu sõlmimisel on kaebajal võimalik jäätmevedajaga läbi rääkida lepingu tingimused seadustes ja muudes õigusaktides sätestatud piirides. Samas tuleb kaebajal siinkohal arvestada, et võimalikud vaidlused jäätmeveolepingu sõlmimise ja selle sisu (kaasa arvatud teenustasude ja muude lisatasude suurus) üle on Riigikohus selgelt liigitanud võlaõiguslike vaidluste hulka ning nende lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.

5. HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tasunud riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on kõrvaldatav puudus HKMS § 120 lg 3 mõttes, kuid käesoleval juhul ei pea kohus otstarbekaks tuleneval kaebuse tagastamisest kaebajale riigilõivu tasumiseks eraldi tähtaja andmist.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik