3-13-399/26 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-399 Otsuse kuupäev 29.05.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksei Korovini kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 60 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 23.04.2013; 29.04.2013 Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Korovin Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus osaliselt; 2. Mõista Tartu Vanglalt Aleksei Korovini kasuks välja kahju hüvitis summas 30 eurot; 3. Mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.06.2013. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 19.10.2011. a paigutati Aleksei Korovin edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Tema isiklike asjade hulgas olid ka hallid sandaalid Timberland, mis kaebaja võttis enda juurde kambrisse. 06.09.2012. a esitas kaebaja avalduse, et tema kambris olevad sandaalid paigutataks isiklike asjade lattu hoiule. 18.12.2012. a esitas ta uue avalduse, et saada laos olevad sandaalid Timberland kasutamiseks kambrisse. Sandaalid anti kaebajale kambrisse 20.12.2012. a.

17.01.2013. a esitas A. Korovin Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotuse, milles soovis hüvitist summas 60 eurot, sest temale väljastatud sandaalidest ühel puudus tagumine rihm, mistõttu hindas kaebaja sandaalid kasutamiskõlbmatuks.

2 Tartu Vangla direktori 18.02.2013. a otsusega nr 1-13/7-1 jäeti A. Korovini taotlus rahuldamata, kuna temale vangla süül kahju tekkimine ei leidnud tõendamist.

20.12.2013. a esitas A. Korovin Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt varalise kahju summas 60 eurot hüvitamist kasutuskõlbmatuks muutunud jalatsite eest.

Kaebuse põhjendused

2. Kaebuse kohaselt sai A. Korovin 20.12.2012. a vangla laost kätte oma Timberland sandaalid, kuid ühel sandaalil puudus tagumine rihm. Lao töötaja andis sandaalid musta kotiga ukseluugist sisse ning kaebaja andis allkirja ja laohoidja lahkus. Kui kaebaja vaatas koti sisse, siis ta avastas, et üks rihm on puudu. Ta pöördus valvur E. Rebase poole, et ta kutsuks kontaktisiku. Kontaktisik helistas lattu, kuid tulemusteta. Talle öeldi, et miks ta kohe ei vaadanud kilekoti sisse, kuid tema usaldas vanglatöötajat ja ei vaadanud kohe ning kirjutas alla, et on sandaalid kätte saanud. Alles pärast avastas, et rihm on kadunud.

Sandaalid ostis kaebaja 2011. a suvel Sportlandist umbes 60 euro eest, vanglasse sattus sama aasta oktoobris. Sandaalidelt saab tagumised rihmad ära võtta ja tagasi panna (krõpsudega). Ilma rihmadeta on need plätud ja koos rihmadega sandaalid. Praegu saab ta neid kasutada plätudena. Kaebaja palus 18.12.2012. a sandaalid tagasi kambrisse tuua, sest soovis neid parandada, kuna paremal jalatsil oli riie katki. Ta vabaneb vanglast suvel ja tahtis sandaalid korda teha. Sandaali rihmal läks vanglas õmblus lahti, kui ta sporti tegi. Kui ta andis need lattu, olid rihmad sandalettide küljest ära võetud ja olid sandalettide sees. Rihmad saab krõpsudega ära võtta ja tagasi panna.

Vangla väidab, et tagantjärele ei ole sandaalide seisukord tuvastatav, kuid laotöötaja oleks pidanud siis sandaalide lattu paigutamisel tegema vea kohta märke. See praegu puudub laotöötaja lohakuse tõttu. Kaebaja leiab, et tema usaldust on kuritarvitatud ja palub vanglalt välja mõista 60 eurot ja märgib, et on nõus sandaalid vanglale üle andma.

Vastustaja vastuväited

3. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja soovib sandaalide eest kahju hüvitamist, kuna ühe sandaali tagumise rihma puudumise tõttu on jalatsid muutunud kasutamiskõlbmatuks.

Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et tema poolt 06.09.2012. a avalduse alusel lattu antud sandaalid olid mõlemad terved. Vastupidi, ta süüdistab hoopis vanglaametnikku lohakas tööülesannete täitmises, et viimane ei ole selle kohta ülesmärget teinud. Samuti ei ole kaebaja kordagi väitnud, et sandaali tagumine rihm on sandaali küljest ära tulnud (lahti hargnenud) vanglaametnike süü tõttu. Seega ei ole kaebajale kahju (s.o tagumise rihma puudumise tõttu sandaali kasutamiskõlbmatuks muutumine) tekkinud vastustaja tegevuse tagajärjel.

Kaebaja sai isiklike asjade laost 20.12.2012. a kätte kilekoti, milles olid nii temale kuuluvad sandaletid, kui ka ühe sandaleti tagumine rihm. Vanglaametniku Tea Surva selgituse kohaselt märkas ta laos kaebaja asjade hulgast soovitud sandalette otsides, et ühel sandaalil on rihm puudu ning see on jalatsite juures eraldi kotis. Ta pani nii jalatsid, kui ka eraldi olnud rihma ühte kotti ning toimetas need

3 kaebajale. Kuna kaebaja kasutab sandaale plätudena, ei saa väita, et jalanõud on kasutamiskõlbmatud. Ei ole tõendatud, et rihm oleks kadunud vanglaametnike süül.

Vastustaja on veendunud, et kaebaja otsustas ise oma sandaali küljest õmblusest lahti hargnenud tagumise rihma ära visata ning loodab käesoleva kaebusega vanglalt alusetult hüvitist saada.

Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Aleksei Korovini kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht

4. Käesolevas asjas on Aleksei Korovin esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse taotledes Tartu Vanglalt hüvitist summas 60 eurot selle eest, et temale vangla laost väljastatud sandaalidest ühel puudus tagumine rihm, mistõttu ei saa neid jalanõusid sandaalidena kasutada.

5. 06.09.2012. a paigutati kaebaja sandaalid Timberland kinnipeetavate isiklike asjade lattu. Sandaalide seisukord sel hetkel pole tagantjärele tuvastatav (t.l 35). Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et 16.12.2012. a tegi kaebaja isiklike asjade laole avalduse sandaalide kambrisse väljastamise kohta. Tema avaldus registreeriti 18.12.2012. a ja 19.12.2012. a viseeris selle inspektor-kontaktisik ning märkis avaldusele „luban“. Nimetatud avalduse pöördele on märgitud „väljastatud sandaletid hall Timberland 20.12.2012“ ja ilmselt arvestusosakonna valvuri Tea Surva allkiri (t.l 36 pöördel). Kaebaja allkiri selle kohta, et ta on isiklikud esemed laost kätte saanud, on antud 20.12.2012. a (sandaalide osas) ja 07.01.2013. a (raadio osas) (t.l 36 ja 63).

VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 61 lg 1 kohaselt paigutatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt pakitakse lattu hoiule antud asjad viisil, mis tagab nende säilimise. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril.

Kaebaja väidab, et kui ta andis 06.09.2012. a sandaalid lattu, siis ta pani need kotti koos mõlema tagumise rihmaga. Sandaalide tagumised rihmad käivad lahti ja need saab eemaldada ning jalanõusid saab kanda sandaalidena kui rihmad on küljes ja plätudena kui rihmad on ära võetud (t.l 49). Kui ta andis sandaalid lattu hoiule, siis olid nendelt rihmad küljest ära võetud ja need olid sandaalide sees. Sandaalid andis ta kotiga lattu septembris ja enne kotti panekut näitas ta valvurile, mis seisus needd on (t.l 49 pöördel). See, et kaebaja andis lattu sandaalid Timberland on tõendatud tema avaldusega ja vanemvalvuri allkirjaga (t.l 35). Vanemvalvur ei ole teinud mingit märget selle kohta, et sandaalidel oleks puudunud üks rihm või et nad ei oleks olnud terved (t.l 35). Samuti puudus märge sandaalide seisukorra kohta, kui need 20.12.2012. a väljastati kaebajale allkirja vastu (t.l 63).

Arvestusosakonna valvur Tea Surva, kes 20.12.2012. a andis sandaalid kaebajale, märkis oma 28.12.2012. a selgituses, et „võtsin kotis välja sandaletid ja märkasin kohe, et ühe sandaleti tagumine rihm on lahti (eraldi kotis). Panin sandaletid ja selle eraldi rihma kotti ning viisin kinnipeetavale. Mäletan täpselt, et rihm sai ka kotti. See toimus 20.12.2012. a. Hiljem helistas kontaktisik Terje Lukk

4 ja ma vastasin, et rihm sai kindlasti kotti. Kontrollisin eile, s.o 27.12.2012. a uuesti koti sisu üle, seal polnud sandaletirihma (t.l 37).

6. Ülaltoodud selgitusest teeb kohus järgmise järelduse.

Kaebaja on järjepidevalt selgitanud, et ta pani sandaalid kotti koos kahe rihmaga. Vastustaja ametnikud ei ole sandaalide vastuvõtmisel märkinud, et sandaalidest ühel oli ainult rihm. Arvestusosakonna valvur T. Surva märkas, et kotis oli üks rihm ja ta andis ühe rihmaga sandaalid kaebajale üle 20.12.2012. a.

Kohtuistungil seletas tunnistaja Tea Surva, et ta töötab kinnipeetavate isiklike asjade laos valvurina. Kui tuli taotlus plätude laost toomise kohta, leidis ta sandaalid, tagumist rihma ei olnud. Ta leidis rihma kotist ja pani rihma kotti. Ta rääkis oma ette, et kinnipeetava sandaalidel on rihm lahti ja et ta paneb selle eraldi kotti. Ta vahetas kilekotti, kuna see kott, kus jalanõud sees olid, oli väga must. Korrutas enda ette, et see rihm on eraldi. Ta mõtles kambri ukse taga, et näitab ka kinnipeetavale, et see rihm on lahti, kuid on kotis olemas, aga ei teinud seda. Andis selle koti kambrisse kinnipeetavale. See rihm oli tõesti seal kotis. Ta ei näidanud kinnipeetavale sellepärast, et oli 100% kindel, et kotis on lahtine rihm sees. Peale seda, kui tunnistajale näidati kohtuistungil sandaale, ta korrigeeris oma seletust ja märkis, et kotis oli ühe sandaali tagumine rihm kinni, teine sandaal oli ilma rihmata, selle rihm oli eraldi kotis. Tunnistaja märkis, et see oli tema viga, et kui ta tõi sandaalid kambrisse, siis ta ei näidanud kinnipeetavale, mis seisus need olid. Ta oli kindel, et viis sandaalid koos lahtise rihmaga. Kas rihmad olid lattu antud eraldi, seda ta ei teadnud, sest nemad ei pane neid kinni (t.l 50).

Kaebaja tõi sandaalid kohtuistungile kaasa, näitas neid ja seletas, et temale toodi sandaalid kambrisse samas seisus nagu nad olid kohtus, s.o kaks sandaali ilma tagumise rihmata ja üks rihm eraldi, kuid pidi olema eraldi kaks rihma. Kaebaja oma vaides, kaebuses, selgitustes ja kohtuistungil seletas järjekindlalt, et pidi olema kaks rihma, kuid toodi üks rihm. Tunnistaja T. Surva kinnitas samuti, et kotis olid sandaalid ja üks rihm.

28.12.2012. a kirjalikus selgituses tunnistas T. Surva, et ühe sandaali tagumine rihm oli lahti (eraldi kotis). Ta pani sandaalid ja selle eraldi rihma kotti ning viis kinnipeetavale. Ta mäletas, et rihm sai kotti. Kui kontaktisik helistas, siis ta vastas, et rihm sai kindlasti kotti. Ta kontrollis 27.12.2012. a laos uuesti koti sisu, kuid seal sandaletirihma ei olnud (t.l 37). Selles selgituses ei ole märgitud, et kaebaja sandaalidest ühel oli tagumine rihm sandaali küljes ja teise sandaali küljes rihma ei olnud ja et see oli eraldi. Kohtule jääb arusaamatuks, et kui sandaalide tagumised rihmad käisid lahti ja kinni, siis miks oli üks rihm sandaali küljes ja teine mitte ning oli eraldi kotis.

Kohtuistungil täpsustas tunnistaja T. Surva, et kaebajale laost jalanõude viimisel rääkis ta kõva häälega oma ette, et „kinnipeetava sandaalidel on rihm lahti, panen selle eraldi kotti“. Ta vahetas kilekotti, sest kott oli must. Korrutas enda ette, et see rihm on eraldi (t.l 50).

Kohus leiab, et loogiline oleks olnud, et kui kotis oli ühel sandaalil tagumine rihm küljes ja teisel mitte, kuid see oli kotis olemas, siis olid sandaalid nö terviklikud ja ei oleks olnud vaja imestada, et üks rihm on sandaali küljes ja teine eraldi, sest asi oli korras.

Kui tunnistaja seletas kohtus, et üks rihm oli kotis, ei rääkinud ta sellest, et ühel sandaalil oli tagumine rihm olemas ja sandaali küljes kinni ja et teise sandaali tagumine rihm oli samuti olemas, kuid ei olnud

5 lihtsalt kinnitatud sandaali külge. Tunnistaja ei ole nii tähtsat asjaolu maininud 28.12.2012. a kirjalikus selgituses ega kohtus enne, kui kaebaja näitas talle sandaale.

Peale seda, kui kaebaja näitas kohtuistungil oma sandaale, tunnistaja korrigeeris oma ütlusi ja hakkas täpsustama, et sandaalid olid sellised nagu laual, s.o üks rihm oli kinnitatud sandaali külge ja teine rihm oli eraldi kotis. Ta ei teadnud, millisele jalanõule kuulub laual olev rihm. Ta märkis, et üks sandaal oli terve. Nagu tunnistaja ütlustest on näha, ei olnud talle arusaadav, et kaebaja sandaalide mõlemad rihmad oli võimalik krõpsust laht teha ja eemaldada. Ta leidis, et mõlemad sandaalid olid terved, kuid kui kotis oli ainult üks rihm, siis sandaalid ei olnud terviklikud, kui üks rihmadest ei olnud sandaali küljes.

Kaebajale ja kohtule jääb arusaamatuks, miks oli vaja kotti vahetada. Kohus võib oletada, et kotivahetuse tingis see, et kott oli katki ja katkisest kotist oli üks rihm laos kaduma läinud. Tavaliselt on üksikjuhtumi puhul reegliks see, et kui kinnipeetav annab lattu oma jalatsid, mis on katkised või mitte terviklikud, siis laotööline teeb selle kohta avaldusele märke. Vastustaja ei ole teinud märget selle kohta, et sandaalidest ühel on rihm puudu, kui võttis kaebaja jalatsid lattu hoiule.

VSkE § 61 lg 3 kohaselt pakitakse lattu hoiule antud asjad viisil, mis tagab nende säilimise. Kui vastustaja ei ole seda taganud, tuleb kahju hüvitada.

Käesolevas kohtuasjas taotles kaebaja varalise kahju hüvitamist, mitte mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus leiab, et vastustaja tunnistaja tunnistas, et see oli tema viga, et kui ta tõi sandaalid kambrisse, siis ta ei näidanud kinnipeetavale, mis seisus need olid. Seega ei saanud vastustaja kindlalt tõestada, et laost toodud kotis olid sandaalid mõlema tagumise rihmaga. Kaebaja sandaalid ei olnud tavaliste rihmadega ja seetõttu ei olnud laotöölisele ja esialgu ka kohtule üldse arusaadav sandaalide kuju enne, kui kohus neid kohtuistungil nägi. Seega ei saa laotöölise kirjalikku selgitust ja ütlusi kohtus võtta kindla tõendina. 7. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahtlust ei ole selles, et sandaalid Timberland, mida kaebaja kohtus näitas, maksid uuena 60 eurot. On tõendatud, et kaebaja ostis need 2011. a suvel. Ta sattus vanglasse 2011. a oktoobris ja kasutas neid jalanõusid vanglas 2012. a suvel ja aeg-ajalt kambris. Ilma rihmata sandaale saab kasutada plätudena ja seega sandaalide hind vähenes. Pooleteiseaastase kandmisega sandaalid kulusid ja kohus leiab, et nende maksumus ei saa ületada 30 eurot. Kohus püüdis leida poolte vahel kompromissi ja pakkus vastustajale, et viimane muretseks kaebajale jalatsid umbes sama maksumusega. Menetlusosalised ei leidnud üksmeelt ja kompromiss jäi sõlmimata.

Tõenditega kogumis on tõestatud vangla süü sandaalide ühe rihma kadumisel. Kohus leiab, et õige ja õiglane kahju hüvitis selles asjas on 30 eurot, mille vangla on kohustatud kaebajale kompenseerima.

Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt.

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotles kahju hüvitist summas 60 eurot. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis tuleb ka menetluskulud vastustajalt välja mõista osaliselt, s.o pooles ulatuses. Kaebuse

6 esitamise eest on riigilõivu summas 15 eurot tasunud Jelena Korovina 11.03.2013. a. Seega kuulub vastustajalt välja mõistmisele 7,50 eurot. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik