3-13-494/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-494

Otsuse kuupäev

29.mai 2013

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Anu Aunap kaebus Tartu Vangla direktori 07.veebruari

2013 käskkirja nr 3-2/61 tühistamiseks ja ettekirjutuse

tegemiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja Anu Aunap

Vastustaja Tartu Vangla

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 28.juuni 2013.a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Anu Aunap töötab Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas vanem

kriminaalhooldusametnikuna. 12.07.2012 esitas Anu Aunap Tartu Vangla direktorile avalduse

lisatasu saamiseks kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja asendamise eest

perioodil 25.06.2012 kuni 06.07.2012.a.

07.02.2013 käskkirjaga jättis Tartu Vangla direktor A.Aunapi avalduse rahuldamata.

Käskkirja kohaselt ei kasvanud Anu Aunapi töökoormus talituse juhataja asendamise

perioodil sedavõrd, mis annaks õiguse lisatasu saada.

Kaebuse esitaja põhjendused

2. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla direktor on ebaõigesti jätnud talle lisatasu välja maksmata.

Käskkirjas väljendatud suhtumine talituse juhataja ülesannetesse on alavääristav. Talituse

juhatajal on vastutusrikas roll ja tema töö on pingeline. Kaebaja töö juhataja asendajana tegi

pingelisemaks ja vastutusrikkamaks asjaolu, et tavapäraselt ta sellist tööd ei tee. Kaebaja ei

ole rahul ka sellega, et tema avaldust hakati lahendama alles 2013.a jaanuaris, mistõttu on

raske meenutada tehtud töid. Ta ei oleks avaldust lisatasu saamiseks kirjutanud, kui kõik

oleks olnud tavapärane nagu eelmistel aastatel, kui ta lisatasu ei taotlenud.

A.Aunap palub tühistada Tartu Vangla direktori 07.02.2013 käskkiri nr 3-2/61 ning kohustada

Tartu Vanglat maksma kaebajale lisatasu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse

juhataja Ülle Kundi asendamise eest perioodil 25.06.2012 kuni 06.07.2012.a 50% talituse

juhataja ametipalgast.

Vastustaja seisukoht

3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

ATS § 64 lg 1 p-st 3 ja lg-st 6 tulenevalt võib asutuse normaalse töö tagamiseks ajutiselt

äraoleva ametniku ülesandeid panna täitma teise ametniku, asendajaks määratud ametnikule

makstakse lisatasu proportsionaalselt asendatava tööülesannete täitmise hulgale. Kui asendaja

asendamise ajal ühtegi asendatava ametijuhendi järgset ülesannet ei täida, siis puudub ka alus

lisatasu maksmiseks. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi ja

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja Ülle Kundi seletustega ei leidnud

kaebaja väited asendusest tulenevate lisaülesannete täitmise kohta kinnitust ning seega

puudus alus lisatasu maksmiseks. Kaebaja põhjenduste järgi on kaebajal sooviks saada

lisatasu vastutuse ning pingelisuse eest aga mitte reaalselt asendamisest tingitud töö tegemise

eest.

Kohtu põhjendused

4. Vaidlus on antud asjas selles, kas kaebajal oli õigus saada Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja asendamise eest lisatasu. Kaebaja

taotluse kohaselt on tal õigus talituse juhataja asendamise eest saada lisatasu 50% juhataja

ametipalgast, mille andmisest on Tartu Vangla direktori käskkirjaga keeldutud.

Vaidlust ei ole samas poolte vahel selles, et kaebaja oli perioodil 25.06.2012 kuni

06.07.2012 määratud kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja Ülle Kund’i

puhkusel viibimise ajaks täitma viimase ametijuhendijärgseid tööülesandeid ilma kaebajat

enda tööülesannete täitmisest vabastamata. Tartu vangla direktori 14.06.2012 käskkirja nr 3-

2/296 p-s 4 on pandud talituse juhata Ülle Kundi ametijuhendijärgsed tööülesanded puhkusel

viibimisel aja, 25.06.2012 kuni 08.07.2012 ning 30.07.2012 kuni 31.07.2012

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse vanem kriminaalhooldusametnikule Anu

Aunapile vabastamata teda oma tööülesannete täitmisest. A.Aunap on Tartu Vangla

direktorile 12.07.2012 esitatud avalduses taotlenud lisatasu maksmist mitte kogu käskkirjaga

määratud asendamise aja eest, vaid perioodi 25.06.-06.07.2012 eest.

5. Puuduva ametniku asendamisest tuleneva lisatasu maksmist reguleerib 25.01.1995 vastu

võetud avaliku teenistuse seadus (ATS). Kohaldamisele kuulub vaidlustatud käskkirja

vastuvõtmise ajal kehtinud ATS redaktsioon, so kuni 01.04.2013 kehtinud redaktsioon. ATS

§ 64 lg 1 p 3 kohaselt võib puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ajutiselt

äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel,

kui ametisasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või

kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas, panna puuduva ametniku

ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest. Vangla

direktori 14.06.2012 käskkirjaga määratigi kaebaja talituse juhataja asendajaks viimase

puhkuse ajaks, ehk ajutiselt, vabastamata kaebajat tema enda tööülesannete täitmisest.

ATS § 64 lg 6 sätestab, et ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel

asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva

ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku

ülesannete hulgale. Seega näeb seadus ette, et ametnikul on teise äraoleva ametniku ajutise

äraoleku korral (puhkusel, haiguslehel jms) õigus saada lisatasu, kuid ainult siis, kui ta on ka

reaalselt äraoleva ametniku üleandeid täitnud.

6. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on haldusakti põhjendamise nõue täidetud,

käskkirjas on kokkuvõtvalt välja toodud põhjused, miks kaebaja taotlus on jäetud

rahuldamata. Haldusakt on arusaadav ja kontrollitav.

Vaidlustatud käskkirja põhjendustes on märgitud: 1) taotluse menetlemise käigus ei

tuvastatud, et Anu Aunapi töökoormus oleks kasvanud sel perioodil sedavõrd, et A. Aunapil

tekiks lisatasu õigus; 2) Ülle Kund tegi hädavajaliku enne puhkusele minekut ära ja muud

ülesanded ei olnud vajalik kiireloomuliselt täita; 3) A. Aunapi poolt esitatud pikk tööde

loetelu on ilmne liialdus; 4) menetluse käigus ei ole leidnud kinnitust, et A. Aunap oleks sel

perioodil lahendanud mõnd erakorralist olukorda seoses juhataja ülesannete nimetamisega.

Käskkirja lisaks on väljavõte Eva Panksepa (taotluse menetleja), Kadri Kelderi ja Anu

Aunapi kirjavahetus ajavahemikul 05.11.2012 kuni 30.01.2013.a

7. Nagu märgitud, ei näe ATS § 64 lg 4 ette, et äraoleva ametniku asendamise korral tuleb

alati ja igal juhul asendajale lisatasu maksta. Seaduseandja on ette näinud, et lisatasu

makstakse ainult reaalselt asendatava tööülesannete täitmise eest. Nii on ka Riigikohtu

halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-57-05 märkinud, et „Täiendavate ülesannete täitmine

eeldab, et täiendavaid teenistusülesandeid on ametnikule pandud ja et neid ülesandeid ka

tegelikult tema poolt täidetakse“.

Kuna kaebaja on direktori käskkirjaga juhataja ametijuhendijärgseid ülesandeid täitma

pandud, saab järeldada, et vangla direktor on sellega ka tunnistanud, et talituse normaalne töö

võib juhataja puudumise tõttu saada takistatud (ATS § 64 lg 1). Kuid antud säte ei näe ette

lisatasu maksmist ainult selle eest, et ametnik on teise ametniku kohustusi pandud täitma,

vaid lisatasu väljamaksmisel on oluline välja selgitada täiendavate teenistusülesannete

reaalne täitmine.

8. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast on vastustaja hinnanud taotluse läbivaatamise käigus,

kas kaebaja on taotletud perioodil täitnud selliseid lisakohustusi, mis annaksid aluse lisatasu

määramiseks. Kaebaja on 15.01.2013 E.Panksepale saadetud kirjas välja toonud, milliseid

talituse juhataja ülesandeid ta vaidlustatud perioodil pidi täitma. Taotluse menetluse käigus

menetlejale selgitusi andnud Tartu Vangla kriminaalosakonna juhata Kadri Kelder ja talituse

juhataja Ülle Kundi kirjavahetusest nähtub, et talituse juhataja Ülle Kund, keda kaebaja

asendas, ei andnud puhkusele minnes kaebajale konkreetseid, talituse juhataja ametijuhendist

tulenevaid ülesandeid täita. Ü.Kund on väitnud, et ta ei lähe kunagi puhkusele selliselt, et

jätaks tegemata asju, mida ta saab ise ära teha. Samuti on Ü.Kund oma vastustes (K.Kelderi

30.01.2013 e-kiri) märkinud, et tema hinnangul kaebaja poolt märgitud juhataja ülesannete

täitmised (näiteks R .Schwede tööde ümberjagamine) ei olnud kiireloomulised ning A.

Aunapil puudus asendamise ajal vajadus nende täitmiseks.

9. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotluse menetlemisel on käsitletud kõiki kaebaja poolt

vastustajale haldusmenetluses välja toodud asjaolusid. Kaebajale on edastatud jooksvalt

kogu menetluse käigus toimunud kirjavahetus ning kaebaja on olnud vastustaja ametnike

selgitustest koheselt teadlik. Oluline on seejuures asjaolu, et kaebaja poolt asendatava

ülesannete täitmise vajaduse ja nende reaalse täitmise kohta on selgitusi andnud kaebaja

vahetud ülemused, kes peavad täpselt teadma, kas ja millised asendatava tööülesandeid pidi

kaebaja lisaks oma tööülesannetele täitma. Kaebaja väide, et talle ei võimaldatud viimasele,

kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi kirjale vastu vaielda, ei ole millegagi

tõendatud. Käskkiri on välja antud 07.02.2013, seega oli kaebajal võimalus K.Kelderi

30.01.2013 kirjale vastuväited esitada.

Samas ei ole kaebaja ka kohtule esitatud kaebuses välja toonud, ega esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, milliseid talituse juhataja ametijuhendijärgseid ülesandeid ta viimase asendamise

ajal täitis, või miks vaidlustatud käskkiri on sisuliselt õigusvastane. Samuti puudub selgitus,

millised järeldused vaidlustatud käskkirjas või käskkirjale lisatud kirjavahetuses on ebaõiged.

Kui kaebaja väidab, et tal ei olnud võimalik peale 30.01.2013 K. Kelderi kirja enam

vastuväiteid esitada, oli seda võimalik teha kohtule esitatud kaebuses. Kaebuses on aga

põhiväiteks, et kaebaja töö asendajana oli pingeline ja vastutusrikas ja antud asendamine ei

toimunud nii nagu varem. Selline üldistus aga ei õigusta lisatasu määramist.

10. Kaebaja on märkinud, et ta ei ole rahul sellega, et tema avaldust lisatasu saamiseks hakati

menetlema alles jaanuaris 2011 ning et tagantjärele on raske detailselt meenutada tehtud töid.

Kohus tunnistab, et vastustaja on õigusvastaselt viivitanud kaebaja 12.07.2012 esitatud

taotluse menetlema asumisega ja menetlemisega. Alles 05.11.2012 on K.Kelder edastanud

taotluse vangla direktorile, kes omakorda on andnud korralduse taotluse menetlemiseks alles

02.01.2013.a. Kaebaja ei ole aga seoses taotluse menetlemise viivitamisega kaebust esitanud.

Samas ei ole millegagi tõendatud, et taotluse lahendamisega viivitamine oleks viinud

ebaõigele otsusele.

11. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kohus vaidlustatud Tartu

Vangla 07.02.2013 käskkirja ei tühista, puudub ka alus kaebaja kohustamisnõude – kohustada

kaebajale välja maksma 50% talituse juhataja ametipalgast, rahuldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik