2-13-9281/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.05.2013.a., kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-9281 Tsiviilasi SS hagi R S vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 5400 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SS (isikukood XXX, XXX), Hageja seaduslik esindaja T S (isikukood XXX, XXX) Hageja lepinguline esindaja Jana Kitter (Kermon OÜ, Harju 6, 10130 Tallinn, isikukood 46703080238; e-post jana@kermon.ee); Kostja R S (isikukood XXX, XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 19.04.2013.a., edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista R S`lt SS kasuks elatis suuruses 351 eurot kuus alates 01.03.2013.a. kuni SS 18-aastaseks saamiseni XXX.a. 3. Välja mõista R S`lt SS kasuks elatis perioodi 01.07.2012 kuni 28.02.2013 eest kokku 2028 eurot. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: R S on kohustatud temalt kohtuotsuse punktis 2 väljamõistetud elatise üle kandma T S arvelduskontole XXXXXXXXXX Swedbangas iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „R S elatusraha“; Kohtuotsuse punktis 3 välja mõistetud elatise 2028 eurot on R S kohustatud üle kandma T S eelpoolnimetatud arvelduskontole lisaks igakuisele jooksvale elatisele igakuiste võrdsete osamaksetena summas 169 eurot kuus 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

2 koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

25.02.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduse (tl 2-4) kohaselt kostja tasus hagejale viimati elatisraha 28.05.2012. summas 425 eurot. Kostja töötab ja elab (Soomes) hagejast ja tema perekonnast lahus. Kostja ei ole põhjendanud elatisraha maksmise lõpetamist hagejale, kuigi oma tuttavate ees on kostja hoobelnud 4000 eurose töötasuga Soomes ja lisaks saavat ta Soome riigilt lapse (s.o. hageja) ülalpidamiseks 200 eurot kuus raha, mida kostja hagejale tegelikkuses ei kuluta. Hageja seaduslikule esindajale (emale) ja kostjale kuulub abielu ühisvarana korteriomand asukohaga XXX. 63, mida hageja ja tema seaduslik esindaja (ema) ei kasuta (puudub võimalus ja tahe). Hageja ema igakuine sissetulek on 278,01 eurot (brutotöötasu). Hageja nõuab tagantjärele igakuist elatist summas 3400 eurot, s.o. alates juuli 2012 - veebruar 2013, kokku 8 kalendri kuu eest, igakuiselt 425 eurot. Alates märtsist 2013 soovib hageja saada igakuist elatist summas 600 eurot, kuna tema vajadused on koos eaga suurenenud, samuti ei ole kostja hageja eest varjanud, et elab Soomes jõukalt, saab võimaldada endale reise jms, kõike seda, mida hageja ema oma töötasu eest hagejale võimaldada ei suuda. Hagejat aitab ülal pidada emapoolne vanaema LV.

10.04.2013 kohtule esitatud seisukoha (tl 41-43) kohaselt kostja väited, et on hageja seadusliku esindajaga midagi kokku leppinud, ei vasta tegelikkusele. Ühel korral saatis kostja hageja seaduslikule esindajale sõnumi, et tahab kiirlahutust, millega hageja seaduslik esindaja ei nõustunud. Kostja on oma avalduses väitnud, et kui 2012.a. juunis tütar K S lõpetas gümnaasiumi, oli kostjal ja laste emal mingisugune kokkulepe rahaasjades. Tegelikkuses kostja lihtsalt ei andnud laste tarbeks enam raha. Tütar K S oli sunnitud edasiõppimise asemel minema tööle, kuna hageja seadusliku esindaja töötasuga ei ole võimalik igakuiselt perel toime tulla. Telefon, sülearvuti jne on hagejale ostetud sünnipäevadeks, mis on mõlema vanema poolt makstud pooleks. Samuti on hageja nende esemete ostmiseks andnud ka oma panuse sünnipäevaks saadud raha arvelt. Kostja on tavapäraselt veetnud hagejaga aega ühes kalendrikuus kahel nädalalõpul reedel pealelõunat, laupäev ja pühapäeva hommikuks on poeg kodus tagasi, samuti ei ole hageja kordagi veetnud koos kostjaga koos poolt suvevaheaega. Kostja väited et lastel ei ole kunagi materiaalse poole pealt mingeid puudusi olnud, kui on midagi vaja läinud on need hangitud, ei ole tõesed, kuna näiteks ajal kui tütar K käis veel koolis, küsis ta isa käest talvesaabaste ostmiseks raha ning isalt tuli vastuseks et küsi ema käest. Kuna laste ema palk kulus toidule ja maksude tasumiseks, tuli lapsel talvel käia botastega. Alates 01.01.2013.a. ühe lapsevanema minimaalne kohustus on kulutus ühe lapse kohta kalendrikuus 160 eurot. Seega tuleb lapsevanematel kokku lapse igakuiseks ülalpidamiseks 320 eurot kuus. Hageja

3 seadusliku esinda töötasu on sedavõrd väike, et tal ei ole võimalik olnud rohkem hageja hädapäraste kulutuste katmiseks kulutusi teha. Korter Tallinnas on kostja ainuisikulises kasutuses, seega kui ta ei soovi Tallinna korterist loobuda, siis tal tulebki omad kulutused endal kanda. Hageja seadusliku esindaja eelmise aasta sissetulek oli 3111,9 eurot, mis on kostja sissetulekust 6,7 korda vähem. Milliseid reise ja lisakulutusi kostja endale lubab, ei oma antud asjas tähtsust. Tähtsust omab asjaolu, et kostja ei tasu hagejale igakuist elatis ja tal on võimalik tasuda elatist igakuiselt 600 eurot. Kostja on avaldanud, et saab seadusega ettenähtud lapsetoetust Soomes 85 eurot kuus. Mõistetamatuks jääb kostja arusaam, et lapsetoetus makstakse vanemale, kes last ei kasvata mitte lapsele kelle kasuks seda makstakse. Kostja on väitnud, et toetab lapsi otse ilma hageja seadusliku esindaja vahendamiseta, sidudes elatise tasumise abielu lahutuse ja abieluühisvara jagamisega. Kostja selline arusaam lapsele igakuise elatise maksmise kohustusest on täiesti lubamatu.

Kostja vastuväited

08.03.2013 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 30-31) palus kostja menetlus tsiviilasjas lõpetada, kuna hageja esindaja T S on esitanud hagis valeandmeid. Kostja leppis hageja esindajaga 2012 juunis kui tütar K S lõpetas gümnaasiumi ja hakkas tööl käima kokku, et kostja sellisel määral raha talle enam üle ei kanna. Kostja toetab lapsi ilma vahendamiseta niikaua kui laste emaga ollakse ametlikult lahutatud ja vara on sõbralikult jagatud. Laste ema kanda jäi poja kulutused söögile. Kõik ülejäänud kulutused on pikka aega olnud kostja kanda (riided, jalanõud, telefonid, arvutid, kooliasjad, spordivarustus, taskuraha, reisimised jne) Kostja veedab pojaga puhkuse ja võimalikud vabad nädalalõpud Tallinna XXX. korteris koos. Üle poole suvest on poeg olnud kostjaga ja näiteks koolivaheajal sõidetakse nädalaks ajaks Prantsusmaale Alpidesse suusatama. Samuti on Tallinna XXX. korter ja kostja poolt liisitud auto ühiskasutuses tütre K . Lastel ei ole kunagi materiaalse poole pealt mingeid puudusi olnud. Kui on midagi vaja läinud on need ka hangitud. Arusaamatuks jääb hageja igakuise elatise nõue 600 eurot. Lapse vajaduste loetelu kuu kohta on 163 eurot, kulutused toidule 60 eurot kuus. Kostja käib Helsingis tööl, aga elab Tallinnas XXX 63, kuna kooselu Kehras XXX tänaval ei ole võimalik (graafikuga 8 ööd tööl ja 6 päeva vaba). Eelmise aasta palk mis kostja kätte sai oli 20 971,13 eurot. Kostja peab maksma korterite eest nii Tallinnas kui Helsingis. Kostja saab seadusega ettenähtud lapsetoetust Soomes 85 eurot kuus.

Kohtuistung ja edasine menetluse käik

Kohtuistungil 19.04.2013 jäi hageja oma hagi juurde, paludes hagi rahuldada. Kostja kinnitas, et tasus elatist viimati 28.05.2012.a. summas 425 eurot. Kõik lapse ülalpidamiskulud (riided, jalanõud, koolitarbed, arvuti, suusad, telefon) on kostja kanda. Kostja oli nõus tasuma elatist 160 eurot kuus. Vaidlus oli kulude suuruse üle. Kohus jätkas asja menetlemist kirjalikus menetluses, andes tähtaja tõendite esitamiseks.

03.01.2013 esitas hageja kulutused perioodil 02.03.2013- 23.03.2013.a.; 01.04.2013-18.04.2013.a.; 31.10.12.a. ja 14.04.2013.a. ja loetelu kulutustest, mille kohta ei ole säilinud arved/kviitungid.

Kulutuse nimetus Summa Hageja kulu 1 kalendrikuus 1. 356.27€ 356.27€/2= 178,14€ 2. 183.07€ 183.07€/2=91,54€, 18 päeva eest 3. 55.-€ 55.-€/12/3= 1,53€ 4. 22,70€ 22,70€/12/3=0,63€ 5. 148,18€ detsember 2012.a. eest. 120.69€ jaanuar 2013.a. eest 148,18€/3=49.39€ T S pangakonto väljavõte. 120.69€/3=40.23€ 6. 525.-€ (15 rm, hinnaga 35.- €/1rm) 525.-€/3/12=14,58€, arve ei ole kahjuks säilinud

4 7. 15.-€ 15.-€ 8. 6.-€ 6.- 9. 10.-€ 10.-€ 10. 20.-€ 20.-€ 11. 40.-€- 40.-€- 12. 30.-€ 30.-€ 13. 150.-€ 150.-€ 14. 100.-€ 100.-€/3/12=2,77€

Kokku: 600,42€

Hageja palus kohtul arvestada asjaoluga, et hageja ema sissetulek ühes kalendrikuus on kordades väiksem, kui tema isal. Hageja igapäevaseks toimetulekuks toetab teda vanaema, kuna isa otsustas ühepoolselt et ei tasu talle enam elatist ja elatise maksmise tingimuseks on seatud abielulahutus ja abieluühisvara jagamine, mis on täiesti lubamatu ettekääne hageja suhtes. Kostja märkis 19.04.2013.a. istungil, et miks hageja seaduslik esindaja ei lase paigaldada kanalisatsiooni. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Juhul, kui kostja täidaks oma kohustust tasuda lapsele igakuist elatist, oleks ka hageja emal võimalus tulevikus lasta kanalisatsioon paigaldada, millest oleks kasu ka hagejale. Teatavasti lähevad veepumbad, boilerid jne edasi rikki, neid tuleb ka aegajalt välja vahetada, selleks puuduvad aga hageja emal rahalised vahendid. Ka hageja kannatab seeläbi. Kostja selgitas, et Soomes saadavat lapsetoetust kasutab ta enda ja poja ülikalli reisi eest tasumiseks. Samal ajal hageja kannataks kodus puudust kui vanaema teda pidevalt ei toetaks. Nimetatud toetust saaks hageja igapäevaseks toimetulekuks kasutada (tl 54-55).

Kostja poolt 15.05.2013.a. kohtule esitatud seisukoha (tl 76-80) kohaselt lõpetas kostja lapse emale raha ülekandmise, sest laste ema ei kasutanud kogu seda raha laste ülalpidamiseks. Juunis 2012 peale tütre gümnaasiumi lõpetamist ja tööle asumist lõpetas kostja raha sellisel määral lapse emale ülekandmise. Samal kuul algas kostjal puhkus ja poeg kolis selleks ajaks kostja juurde. Lapse ema aga nõudis sama summat mida kostja oli enne maksnud ja kokkuleppele ei jõutud. Eelnevatel aastatel oli kostja kandnud raha kahe lapse ülalpidamiseks 480 eurot kuus. Selles summas sisaldus ka Soomest saadud lastetoetus (ehk siis 2x150 eurot pluss 180 eurot lastetoetus Soomest). Lastetoetust makstakse Soomes töötavale lapsevanemale kuni lapse 17-aastaseks saamiseni. Peale tütre 17- aastaseks saamist vähendas kostja summat 420 eurole (summa sisaldas ka edasi 85 eurot poja SS toetust Soomest). Eelduseks lapsetoetuse saamiseks Soomest on, et lapsevanemad elavad Eestis samal aadressil. Kostja lahku kolimisel abikaasast kaotas kostja õiguse saada seda toetust. Nendele summadele lisaks andis kostja lastele igakuiselt veel taskuraha (tütrele ülekandega 500,- krooni (32,-eur) ja pojale 20,-eur (peale pangakaardi tegemist SS ülekandega). Samuti maksab kostja ka praegu mõlema lapse telefoniarveid ja poja Zuum TV digikaardi kuutasusi. Ülekannetest hoolimata lõpetas laste ema mingi aeg pojale ja hiljem ka tütrele riiete ja muu vajalike asjade ostmise väites lastele, et isa kannab talle raha üle ainult söögi jaoks. Lapsed olid sunnitud riiete ostmiseks ja muude vajalike kulutuste tegemisteks pöörduma kostja poole.

Peale ülekannete lõpetamist on kostja hoolitsenud oma poja SS järgnevate kulude eest: sidekulud: 7 eurot kuus; taskuraha: 20 eurot kuus; hobid: (summa määratlemata ja ei kuulu lapse igakuiste kulutuste hulka, võimaluste piires ja ei ole ka tulevikus ema kanda); mäesuusatamine (suusa, -varustus, -riided, -reisid mägedesse nii Eestis, Soomes, Euroopas), ASTS (varustus, riided, kaitsevahendid, laskemoon), kardisõit; lapse arenguga seotud kulud : 10 eurot (kuus kinod, kontserdid, teater); koolikohustus: 150 eurot aastas - kõik koolitarbed alustades seljakotist (võimlemisriided ja spordi jalanõud arvestatud riiete alla) kuni vihikute-kustukummideni on ostnud koos pojaga ilma ema osavõtuta;

5 riided ja jalanõud: 600 euro aastas

Samuti on poeg elanud kostja juures koolivaheaegadel ja osadel nädalalõppudel kuus. Hageja esindaja on oma kuludes märkinud lapse söögile kuluva summa iga kuu üle 200 euro mida ei saa pidada mõistlikuks. Seda on näha ka esitatud ostutšekkidelt: gurmet kassitoidud, kassiliivad, šampused, värske kurk kilohinnaga 5 eurot kg jne. Nendelt tšekkidelt ja sellisest arvestusest peegeldub lapse ema selge soov elada üle oma võimete (kui ta väidetav palk ikka on nii väike) ja nõuda minult ka tema enda kulutuste kandmist. Neid kulutusi ei saa kuidagi pidada lapse kuludeks toidule ja kahjuks ei saa kostja nendega nõustuda.

Samuti on elamiskulude arvestus esitatud valesti. Kehras asuv maja on kooselu ajal ehitatud sisuliselt kahepere elamuks. Kogu majas elab kaks leibkonda kahes eraldi korteris (mõlemas peres kolm inimest). Elektri, küttepuude, fekaaliveo ja korstna pühkimiste kohta esitatud arved on aga terve maja pealt. Kogu maja elektri arvestus ja maksmine Eesti Energiale käib ühe voolumõõtja järgi, leping on T S nimel. Arveldamine käib läbi T S arveldusarve. Vahearvestuse saab teha meie korteri poolel oleva Eesti Energias mitte registreeritud voolumõõtjaga. Sellega saab välja arvutada kui palju elektrit on kumbki pere kulutanud. Seda arvestust ei ole aga hageja esindaja näidanud. Sellist arvestust on näha ka T S kontol, kus LV arvelt on vahetult enne või pärast elektriarve tasumist kantud raha. LV on selle arvega tasunud omapoolse majaosa elektri eest ja võib-olla veel mingeid arveid. Küttepuudele kulub maksimaalselt 15 rm külma talvega, aga seda terve maja pealt. Fekaaliveo tšeki peal on kirjas ühik 2 ehk kaks kuivkäimlat ja kogus 5 m3(kogu maja). Korstnapühkimise akt: kogu maja lõõrid, ahjud ja pliidid kirjas mille kohta on hooldus tehtud. Veepumba remonti teostas T S sõbranna mees, varuosad ostis kostja. Varuosad maksid 19 eurot, 100 euro eest saab osta samaväärse uue pumba. Tabelis esitatud taskuraha suurust ei hakka kostja isegi kommenteerima.

Kostja esitas omapoolse kalkulatsiooni lapse ülalpidamiskulude katteks kuus (eurodes) : Söögiraha 150 Riided ja jalanõud 50 Eluase 40 Transpordikulud 5 Side 7 Hügieenitarbed 10 Tervishoid 10 Koolikohustus 15 Lapse arenguga seotud kulud 10 Taskuraha 20 Kokku: 317 eurot.

Kostja palub arvesse võtta elatise võimalikus tagasinõudes kostja tehtud kulutused lapse otsestele elatiskuludele perioodil 06.2012-05.2013, mis on kostja arvestuste järgi olnud 100 eurot kuus. Samuti on SS elanud antud perioodil kostja juures ja olnud kostja ülalpidamisel 65 päeva (kaks kuud). Samuti palub kostja kohtul arvestada elatisraha määramisel sellega, et poeg elab kostja juures praktiliselt 3 kuud aastas. Kostjal on oma lastega väga hea läbisaamine ja ta ei näe mingit takistust, et selline elukorraldus peaks lähiaegadel muutuma. Kostja sooviks et taskuraha, kulutused riietelejalanõudele ja koolikohustuse täitmiseks kannaks lapse ema (või kostja) SS arveldusarvele pangas. See välistaks lapse ema manipuleerimise lapsega teemal - isa ei anna raha riiete ostmiseks. SS on 12- aastane noormees, kellel on välja kujunenud oma maitse. Kulutused riietele, koolikohustuse täitmiseks jne. ei toimu ilma tema osavõtuta ja ilma tema nõusolekuta. Ka lapse ema saab siduda oma konto pangas lapse kontoga ja sedasi jälgida, mida laps oma kontol oleva rahaga teeb. See jätaks ka võimaluse mõlemal vanemal osaleda lapsega koos riiete ostmisel.

6 Hageja lemmikloomade toidu hüvitamist ei nõua, 200 eurot kuus kulub lapsele toidurahaks. Elektrit maksab ainult enda poole maja eest. Fekaaliauto käib eraldi ja mitu korda, kuna hageja perekonnale kuuluval majaosal on väiksem paak. Laps on 12 aasta jooksul suusatamas käinud kahel korral – üks kord Soomes ja teisel korral Alpides. Kardisõidul ei käi laps pidevalt. Kui laps harrastas käsipalli, ostis ema kahed dressid ja kahed jalanõud. Laps on käinud isaga kinos, kuid mitte kontsertidel ja teatris. Laps on käinud teatris koos klassiga, mille on kinni maksnud ema. Laps ei ole elanud isa juures 65 päeva aastas. Laps käib koolis Kehras aga isa elab Soomes või Tallinnas, mistõttu on kostja esitatud päevade arvestus võimatu. Ka koolivaheaegadel on kostja olnud vahel Soomes tööl. Ka hageja ema ostab lapsele riideid. Tõsiselt saab võtta lapsele tehtud kulutustest 7 eurot sidekulu ja taskuraha 20 eurot kuus. Muud lapsele tehtud väidetavad kulutused on kostja teinud vabatahtlikult ega ole vältimatud kulutused (tl 144-146).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale SS (sünnitunnistus tl 6) on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 101 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad.

Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja maksis elatist viimati 28.05.2012.a. summas 425 eurot.

Kohus kontrollib kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis 600 eurot kuus alates märtsist 2013.a. ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates juulist 2012.a. kuni veebruar 2013.a. summas 3400 eurot (8 kuud, igakuiselt 425 eurot). Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis

7 hinnata kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid.

Arvestades asjaoluga, et SS on 12-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks SS ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid:

toit 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Kohtule on esitatud kaupluse tšekid (tl 57-68). Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 12-aastase lapse toidurahaks kuus mõistlik summa 150 eurot.

transport 15 eurot. Kohus asub seisukohale, et transpordikulu (vahetevahel sõit linna ja tagasi) on põhjendatud kulu;

eluasemekulud 60 eurot. Kohus leiab, et kulud eluasemele (korstnapühkimine, fekaalivedu, elekter, küttepuud, veepumba, boileri hooldus ja remont) on põhjendatud elamiskulud. Osaliselt tõendavad hageja eluasemekulusid T S pangakonto väljavõtted (tl 7-13, 71-72), korstnapühkimise akt (tl 69), fekaaliveo arve (tl 70). Kuigi kostja arvates on lapse kulu väiksem, leiab kohus et eluasemekulud 60 eurot kuus on põhjendatud;

sidekulud 6 eurot on kohtu arvates mõistlikud ja põhjendatud;

taskuraha 30 eurot. Kohus leiab, et taskuraha 12-aastasele lapsele 1 euro päeva kohta on mõistlik suurus;

riided 40 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et SS vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades riiete ja jalanõude hindu kaubavõrgus, on põhjendatud kulu lapsele riiete ostmiseks kuus 40 eurot;

hügieenitarbed 10 eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. 10 eurot kuus hügieenitarvetele on põhjendatud kulu;

kulud tervishoiule 10 eurot. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 10 eurot kuus on põhjendatud summa, arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi;

lapse arenguga seotud kuludeks 30 eurot loeb kohus mõistlikuks.

Kohus on seisukohal, et kõige eeltoodu alusel on SS põhjendatud ülalpidamiskulud alates juulist 2012.a. 351 eurot kuus.

Kostja tehtud kulutuste: suusareisid, mäesuusavarustus, sportmängud, kardisõit jne (tl 81-109) osas leiab kohus, et need kulud ei ole lapsele hädavajalikud kulud. Esmalt tuleb katta lapse igapäevased vajadused. Kui on võimalus, siis on võimalik raha kulutada ka hobidele, kuid selleks ei tohiks kasutada Soomest saadavat lapsetoetust. Samuti ei ole isa tehtud väidetavad ja ka tõendatud

8 kulutused lapsele nii märkimisväärsed, et mõjutaks väljamõistetava elatise suurust. Samuti on loomulik et isa teeb lapsele lisakulutusi kui laps viibib tema juures.

Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lisaks lapse vajadustele ka vanema võimalusi. Lapse ema igakuine sissetulek on töötasu 278,01 eurot (neto), 242,77 eurot (bruto), 2012.aaasta sissetulek 3111,9 eurot. Lapse isa 2012.a. sissetulek oli brutopalk 20 971,13 eurot (tl 33), mis teeb keskmiselt kuus 1747,59 eurot. Kui arvestada sellega, et 2012.a. leibkonnaliikme kohta kuus keskmiselt kulutatav kogusumma oli maal 273 eurot, siis ei jätku lapse ema töötasust isegi tema enda ülalpidamiseks, rääkimata lapse ülalpidamisest.

Hageja palub kostjalt välja mõista alates märtsist 2013.a. 600 eurot kuus. Kohus loeb põhjendatud kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 351 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et juhindudes PKS § 101 lõikes 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlas summas. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest juulist 2012 kuni veebruar 2013.a. kokku summas 3400 eurot (425 eurot kuus), kohus pidas põhjendatud kuludeks 351 eurot kuus, kostja ei ole andnud ülalpidamist alates juulist 2012, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele PKS § 108 alusel ka tagasiulatuvalt summas 2808 eurot. Väljamõistetud elatis kuulub tasumisele lapse ema T S arvelduskontole.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Kohus märgib et kostjalt lastetoetuse väljamõistmiseks tuleb hagejal pöörduda eraldi hagiga kohtusse.

Menetluskulude jaotus

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik