2-13-13214/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-13214

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-13214 Tsiviilasi K K avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: K K (isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e-post: lillo@advokaat.ee ); Puudutatud isik: RK (isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e-post: eva.tibar@tibar.ee ); Eestkosteasutus: Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (Veksitammi 4, Laagri alevik, Suae vald, Harjumaa; e-post: info@sauevald.ee ). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada K K avaldus. 2. Anda K K´le nõusolek eestkostetavale RK´le kuuluvate kinnistute asukohaga XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX) ning XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) müümiseks järgmistel tingimustel: 2.1. kinnistute müügist saadavast rahast tasutakse esmajärjekorras laenulepingutest tulenevad laenukohustused; 2.2. kohustustest ülejääv raha tuleb hoiustada RK arvel krediidiasutuses. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. 4. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta eestkostetava RK esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

2-13-13214

2 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud 21.03.2013.a. esitas K K Harju Maakohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja RK ema ja vastavalt Harju Maakohtu 27.10.2011.a. tsiviilasjas nr 2-11-43222 tehtud määrusele ka eestkostja. Eestkostetavale kuuluvad XXX, Tallinnas asuv kinnistu nr XXX (kinnistu I) ja XXX asuv kinnistu nr XXX (kinnistu II). Avaldaja, kui RK ema ja eestkostja soovib eestkostetava huvides võõrandada talle kuuluvaid kinnistuid, kuna tal on RK eestkostjana muu hulgas kohustus teda ülal pidada ja tema ning talle kuuluva vara eest hoolitseda. RK elab avaldajaga püsivalt koos, millest tulenevalt puudub tal igasugune vajadus teiste elamispinnana kasutavate kinnistute omamiseks. RK´le kuulub Tallinna Kesklinnas XXX asuv kinnistu. Ta ei kasuta ise enam seda kinnistut ei elukohana ega muul talle vajalikul otstarbel. Lisaks temale ei kasuta nimetatud eluruumi ka ükski RK lähikondne ja seetõttu seisabki see täiesti tühjana. Küll aga kaasnevad eluruumiga mitmed kohustused. Kinnistu müügihinna arvelt oleks avaldajal võimalik ära maksta RK poolt võetud ning kinnistuga tagatud kodulaenud. RK on võtnud Sampo Pangast aastatel 2005 ja 2006 kaks kodulaenu, millest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on seatud kinnistule I Sampo panga kasuks kaks hüpoteeki kokku summas 495 315,28 eurot. 15.07.2012 seisuga oli mõlemast laenulepingust tulenev laenujääk kokku 430 346,50 eurot. Lisaks laenujäägi tagastamisele tuleb RK´l igakuiselt tasuda ka intressi. Intresside tasumine tekitab aga antud juhul RK´le tarbetuid kulutusi just seetõttu, et RK poolt kodu soetamiseks võetud laenud on muutunud otstarbetuks. RK elab nüüd püsivalt koos oma emaga ning kinnistut I ei kasuta ta enam ammu. Hetkel ei ole ei RK´l ega avaldajal võimalik ka laenusummasid tagasi maksta. Seega tulebki avaldajal nimetatud laenulepingutest tulenevalt teha igakuiseid lepingumakseid kokku summas 3 383,84 eurot. Seega on avaldaja seisukohal, et kinnistu I tuleks maha müüa ning saadud raha eest tasuda laenulepingutest tulenevad võlgnevused.

Lisaks kuulub puudutatud isikule XXX asuv 0,48 ha suurune kinnistu II. Ka seda kinnistut ei ole RK väga ammu kasutanud ning ilmselt ei hakka ka kasutama. Tegu on Pärnumaal asuva kinnistuga, millel puudub käesoleval hetkel igasugune otstarve. Kinnistu eest hoolitseda ning selliste kohustuste täitmiseks tulebki avaldajal spetsiaalselt sõita Pärnumaale. Lisaks tuleb teha täiendavaid kulutusi ka kinnistu valvele ja kindlustusele. Kinnistu pidamisega kaasnevad avaldajale tarbetud rahalised kulutused, kui ka ajakulu. Kinnistu II puhul on tegu ka eraldatud krundiga, millest tulenevalt ei ole õnnestunud seda ka kellegi teise kasutusse anda. Seega on sisuliselt tegu kinnistuga, mille kasutamine on sellistel tingimustel võimatu, kuid mis eeldab siiski suurte kulutuste kandmist. Eeltoodust tulenevalt esinebki vajadus kinnistu võõrandamiseks.

Avaldaja selgitab, et kuna kinnistu I müügist saadav summa ei ole ilmselgelt piisav, et tasuda ära mõlemad RK võetud kodulaenud, siis on tema huvides hädavajalik ka kasutuna seisva kinnistu II võõrandamine. Kinnistud kaotavad ajal, mil keegi neid ei kasuta, oluliselt oma väärtust, kuna ehitiste seisukord halveneb isegi hoolimata sellest, et avaldaja püüab eelkirjeldatud kinnistuid nii palju kui võimalik korras hoida. Lisaks sellele, et avaldajal ei ole võimalik RK võetud kodulaene, mille jääk on kokku 430 346,50 eurot tagasi maksta ning sellest tulenevalt peab ta tarbetult tasuma lisaks põhiosamaksetele ka intressi, seejuures on laenumaksed igakuiselt kokku 3 383,84 eurot, tuleb avaldajal teha samuti suuri kulutusi RK eest hoolitsemiseks. Nimelt vajab RK erihoolt, mis hõlmab endas nii ajakulu kui ka suuri rahalisi kulutusi. Seega on avaldaja eesmärk keskenduda RK eest hoolitsemisele ning hoida

2-13-13214

3 kokku igasuguseid ebavajalikke kulutusi. Sellest tulenevalt leiabki avaldaja, et igal juhul on antud olukorras RK huvides tühjana seisvate kinnistute I ja II võõrandamine ning saadud raha eest RK võetud kodulaenude ära tasumine.

27.03.2013.a. määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud.

05.04.2013.a. esitas RK esindaja riigi õigusabi korras Harju Maakohtule seisukoha, milles esindaja leiab, et on mõistlik RK´le kuuluvad kinnistud võõrandada. Esindaja leiab, et avaldaja poolt esitatud asjaolud on tõesed ning RK´le kuuluva vara valitsemise ja käsutamise huvi on põhjendatud ning toimub eestkostetava huvides. Esindaja leiab, et kohus võib anda nõusoleku taotletud tehingute tegemiseks.

22.04.2013.a. esitas eestkosteasutus Saue vald seisukoha, milles leiab, et avalduses esitatud nõue on põhjendatud ning kirjeldatud tingimustel on eestkostetava vara võõrandamine otstarbekas. Eestkosteasutus rõhutab vajadust tagada eestkostetavale kuuluva vara võõrandamisest saadud vahendite otstarbekohane kasutamine.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkostetavale määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse arvamusega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et eestkostetava huvid seoses kõnesolevate kinnisasjade müügiga on igakülgselt kaitstud.

27.10.2011.a Harju Maakohtu määrusega rahuldas kohus tsiviilasjas nr 2-11-43222 Saue valla avalduse ning pikendas RK üle seatud eestkoste tähtaega ja määras RK eestkostjaks tema ema K K tähtajaga kuni viis aastat alates 01.11.2011.a.

Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muuhulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto kasutamiseks on vajalik kohtu nõusolekut.

Avaldaja palub luba müüa eestkostetavale kuuluvad kinnistud XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX) ning XXXasuv kinnistu (registriosa nr XXX). Kinnistusraamatust nähtuvalt on nimetatud kinnisasjade omanikuks eestkostetav. Avaldaja soovib kinnistud maha müüa, kuivõrd nendega kaasnevad mitmed kohustused (sh kommunaalkulud, hooldamine) ning keegi nimetatud kinnistuid ei kasuta. Puudutatud isik on võtnud Sampo Pangast (praeguse nimega Danske pank) kaks kodulaenu, millest tulenevate kohustuste täitmiseks on seatud XXX, Tallinnas asuvale kinnistule hüpoteek summas 495 315,28 eurot Sampo Panga kasuks.

2-13-13214

4 Mõlemast laenulepingust tulenev laenujääk on kokku 430 346,50 eurot. Lisaks laenujäägi tagastamisele tuleb RK´l tasuda igakuiselt ka intressi. Laenulepingutest tulenevalt tuleb puudutatud isikul teha igakuiseid laenumakseid kokku summas 3 383,84 eurot, mida ei ole avaldajal võimalik tasuda. Avaldaja soovib kinnistud võõrandada, et tasuda laenulepingutest tulenevad võlgnevused.

Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab nõusoleku eestkostetavale kuuluvate kinnisasjade asukohaga XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX) ning XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) müümiseks tingimustega. RK´le kuuluvate kinnisasjade võõrandamisest saadavast rahast tasutakse esmajärjekorras laenulepingutest tulenevad laenukohustused. Kohustustest ülejääv raha tuleb hoiustada RK arvel krediidiasutuses.

Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik