3-11-2052/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31.05.2013, Tartu

Haldusasja number

3-11-2052

Haldusasi

Kirill Katšani (Katšan) kaebus Viru Vangla poolt

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu

äranägemisel seoses kaebaja viibimisega sektsiooni P-2

eraldatud lukustatud kambris nr 1297 ajavahemikel

07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.01.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kirill Katšani apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kirill Katšan

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 23.01.2012. a otsus ja teha

asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 50

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 01.07.2013 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.04.2011 leidis Viru Vanglas aset intsident, mille käigus lõi kinnipeetavast kaebaja S7

eluhoones S2 sektoris kambris nr 7163 ootamatult kambri ukse juures seisnud valvurit näo

piirkonda, kes kukkus löögi tagajärjel põrandale.

2. 07.04.2011. a Viru Vangla käskkirja nr 6-1/186-KP (tl 37-38 pöördel) alusel kohaldati

kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-te 1 ja 2 alusel täiendavaid

julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, isiklike

esemete kasutamise keelamist ja ohjeldusmeetme kasutamist, mis seisnes selles, et iga kord

enne kambrisse sisenemist tuli kaebajale läbi toiduluugi panna peale käerauad, asetades käed

selja taha. Kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse nr 1297.

3. 17.05.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale kahjunõude (tõlge tl 33-34), milles nõudis

vanglalt iga lukustatud kambris nr 1297 viibitud päeva eest kahjuhüvitist summas 500 krooni.

Kaebaja sõnul kohaldati tema suhtes VangS § 69, mitte ei paigutatud kartserisse, ning seetõttu

ei saa ta aru, miks ta pidi magama põrandal ega saanud magada voodis ja istuda toolil.

Kambris ei olnud tema sõnul ka raadiot, peeglit võimaldati korra nädalas ja

hügieenivahendeid kambrisse ei antud, mistõttu pidi ta terve nädala mustalt ja haisvalt ringi

käima. Kambrit ümbritsevad trellid ei lubanud tal end mugavalt tunda ja WC-d ei

ümbritsenud vahesein, mis tegi selle kasutamise ebameeldivaks. Samuti keerati kambris kinni

vesi ega antud pliiatsit ja paberit, millega kaebaja oleks saanud lähedastele kirju kirjutada.

4. 29.07.2011. a otsusega nr 6-16/20983-3 (tl 35-36) jättis Viru Vangla järelevalveosakonna

juhataja direktori ülesannetes kaebaja 17.05.2011 esitatud kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

5. 09.06.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 16), milles väidab,

et ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011, mil ta viibis lukustatud

kambris nr 1297, ei antud talle saunalina, seepi, šampooni, käterätikut, hambapastat,

hambaharja, küünetange, raseerijat ja kõrvatikke. Kaebaja kinnitusel ei saanud ta järgida

igapäevaseid hügieeninõudeid ja võimalus ennast pesta oli ainult kolmapäeviti.

6. 23.08.2011. a otsusega nr 6-16/25105-3, 6-16/26108-3 (tl 17) jättis Viru Vangla direktori

asetäitja noorte vangistuse alal direktori ülesannetes kaebaja 09.06.2011 esitatud kahjunõude

täies ulatuses rahuldamata.

7. Ka 14.06.2011 esitas kaebaja seoses kambris 1297 viibimisega kahju hüvitamise taotluse

(tl 13), milles soovib talle kahju hüvitamist selle eest, et temalt võeti ajaperioodil

08.04.2011−05.05.2011 kambrist nr 1297 ära kaks voodilina, padjapüür, saunalina ja jalgade

kuivatamise rätik.

8. 26.08.2011. a otsusega nr 6-16/26346-3 (tl 14-15) jättis Viru Vangla direktor kaebaja

14.06.2011. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

9. 22.08.2011 esitas kaebaja kohtule kaebuse (tl 1-2, tõlge tl 5-6) Viru Vangla poolt

tekitatud kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel seoses lukustatud kambris nr 1297

viibimisega ajavahemikel 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011.

Kaebaja leiab, et ta ei olnud agressiivne, kuid vaatamata sellele paigutas vangla ta VangS § 69

alusel kinnisesse kambrisse nr 1297. Isiklikke asju kaebajale kambrisse kaasa ei antud.

Kaebaja sõnul olid teised kinnipeetavad, keda vangla paigutas VangS § 69 alusel karistuse

kandmiseks sektsioonidesse või kambritesse, paremates tingimustes. Kambris viibimise ajal ei

saanud kaebaja normaalselt magada, kuna kambris puudus voodi, ning magamiskoht oli

betoonpõrandal ja ülejäänud kambri põrandast ainult 10 cm kõrgemal. Kambris nr 1297 ei

olnud lauda ega tooli, mis on vajalikud söömiseks ja kirjutamiseks. Kambris puudus raadio,

peegel ja korralikud hügieenivahendid (šampoon, seep, habemeajamisvahendid) ja

pesemisvõimalused. Dušši võimaldati ainult üks kord nädalas. Seega Viru Vangla süü tõttu oli

kaebaja sunnitud kambris viibima antisanitaarsetes tingimustes 6 päeva nädalas. WC oli must

ja haisev, kuid WC pesemisvahendeid ei antud. Samuti puudus WC-l vahesein, mistõttu oli

selle kasutamine ebamugav. Kambri põranda pesemise võimalus puudus pesevahendite ja vee

puuduse tõttu. Kaebaja väidab, et kambris oli vesi välja lülitatud, raamatute lugemist ei

võimaldatud ning ajalehti sai ta lugeda piiratud koguses. Arstid ja medõed ei reageerinud

kaebaja palvetele tema juurde tulla. Dokumente ja pastapliiatsit ei väljastatud ning kaebaja ei

saanud kirjutada ei lähedastele ega kohtule. Kaebaja väitel palus ta vanglat lõpetada selline

tegevus, kuid vangla ei reageerinud, millega rikkus VangS § 41 ja põhiseaduse § 19.

22.08.2011 esitatud kahjunõudele sai kaebaja vastuse eesti keeles, mis on tema arvates

vastuolus põhiseaduse §-ga 51 ning rikub tema õigusi. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et tema

põhiseaduse §-dega 9, 11, 12, 19, 51 ja VangS §-ga 41 tagatud õigusi on rikutud ning ta nõuab

Viru Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.

10. Vastustaja leiab halduskohtule esitatud vastuses (tl 30-32), et kaebus on põhjendamatu.

- Kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse nr 1297 paigutamine

Vastustaja selgitab, et kaebaja kambris nr 1297 viibimise ajal kehtis Viru Vangla

07.04.2011. a käskkiri nr 6-1/186-KP, millega ta paigutati kambrisse nr 1297 ning kohaldati

tema suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid.

- Kaebaja kambris nr 1297 ilma korraliku voodi-, laua-, tooli-, raadio-, peeglita hoidmine

Kaebaja oli paigutatud mitte kartserikambrisse, vaid kambrisse, kuhu paigutatakse

kinnipeetavad, kelle suhtes on kohaldatud julgeolekuabinõuna täiendavaid ohjeldusmeetmeid.

Julgeoleku tagamiseks on kambris täiendavad trelliuksed ja kambri sisustus on minimaalne.

Vastustaja kinnitusel oli kaebaja kambrisse nr 1297 paigutamine tingitud ka sellest, et ta

ähvardas korraldada uputusi, vanglaametnikele kätte maksta, vangla vara lõhkuda, tulekahju

tekitada jne. Kambris nr 1297 viibimise ajal võimaldati kaebajale ööpäevaringselt madrats,

mida ta saaks kasutada lavatsil istumiseks või lamamiseks.

- Üks kord nädalas duši all käimine

Vastustaja leiab, et kaebaja üks kord nädalas duši all käimine oli kooskõlas

VangS § 50 lg-ga 2. Samuti oleks kaebaja saanud igapäevaselt hoolitseda hügieeni eest,

kasutades kambri kraanikaussi. Vastustaja selgitas, et ei võimaldanud kaebajale

hügieenivahendeid, kuna tema suhtes kehtis isiklike vahendite kasutamise keeld ning nende

ebaotstarbeka kasutamisega saaks ta tekitada vigastusi. Vastustaja väitel ei vasta tegelikule

olukorrale kaebaja väide, et ta korduvalt pöördus vangla poole palvega väljastada isikliku

hügieeni vahendid. Seda ta taotles ühel korral ning 03.06.2011 sai eitava vastuse.

- Kambri nr 1297 must vaheseinata WC ja põrand

Kambri ja selle sisustuse korrashoidmine on VangS § 45 lg-st 2 tulenevalt kinnipeetava

kohustus. Kartseri ja lukustatud kambri koristamisvahendite väljastamine toimub

kinnipeetava soovil. Seega oleks kaebaja saanud vanglalt küsida kambri koristamisvahendeid,

kui tal oleks selleks soovi olnud. Vastustaja märgib, et WC-le täpsemaid nõudeid ei ole

vanglate osas kehtestatud ning vangla sisekorraeeskirjast (VSkE) ei tulene, et WC peab olema

eraldatud. Vastustaja leiab, et kui isegi kambris, kuhu on paigutatud mitu inimest on

kohtupraktikas leitud, et avatud tualett ei ole inimväärikust alandav, siis ei saa seda olla ka

sellisel juhul, kui isik on kambris üksi.

- Kambris nr 1297 puudus vesi

Vastustaja teatab, et kaebaja ähvardas korraldata uputusi ning selle vältimiseks piirati vee

kasutamist ajavahemikul 07.04.2011−10.04.2011. Vaatamata vee kasutamise piirangule täiesti

ilma veeta kaebajat ei hoitud. Kaebajale võimaldati vett iga kolme tunni tagant ning samuti ka

siis, kui ta vett ise küsis.

- Raamatute ja ajalehtede mittevõimaldamine

Vastustaja kinnitusel on kinnipeetav korduvalt ähvardanud vanglaametnikke ja korraldada

uputusi, vara lõhkumist. Seega ei olnud vastustaja arvamusel võimalik paigutada kaebajat

kambrisse, kuhu on raadio sisse ehitatud, võimaldada kaebajal vaadata televisioonisaateid või

väljastada raamatuid. Vastustaja teatab, et ajalehed kaebajale väljastati, kuid see, et mõnel

üksikul päeval jäi kaebajale ajaleht väljastamata, ei saanud alandada tema inimväärikust.

- Kaebaja tervisekontrolli puudumine

Vastustaja viitab meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõe poolt 28.07.2011 koostatud õiendile

(tl 41), millest nähtub, et sellel ajavahemikul 07.04.2011−01.06.2011 tegeles Viru Vangla

meditsiiniosakond korduvalt kaebaja terviseprobleemidega.

- Kontaktisikute töö

Vastustaja kinnitab, et kaebaja väide pastapliiatsi ja paberi mittevõimaldamise kohta ei vasta

tõele. Viru Vangla dokumendihaldusprogrammi „Amphora“ andmetel on ajavahemikul

07.04.2011−01.06.2011 kaebaja esitanud vanglale 61 erinevat pöördumist. Seega, kui

kaebajale ei oleks paberit ja pliiatsit võimaldatud, ei oleks ta pöördumisi vanglale esitada

saanud. Inspektor-kontaktisiku visiidi ajal oleks kaebaja tema poole saanud pöörduda suuliselt

ning

pärast

seda

ka

kirjalikult.

Kaebaja

suhtes

oli

kohaldatud

täiendavaid

julgeolekumeetmeid, mille üheks eesmärgiks oli minimaliseerida kokkupuuteid ametnikega,

kelle suhtes võib kaebaja kasutada füüsilist vägivalda.

- Kaebaja pöördumistele venekeelsete vastuste esitamata jätmine

Vastustaja märgib, et põhiseaduse § 51 lg 2 ei anna kaebajale õigust pöörduda

vähemusrahvuse keeles Eesti Vabariigi riigiasutuse poole ja saada neilt vastuseid vene keeles.

- Kaebaja inimväärikuse alandamine ja kahju hüvitamine

Vastustaja leiab, et kaebaja poolt viidatu, et ta pidi täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise tõttu taluma alandusi, on asjakohatu ja ilmselgelt liialdatud. Mittevaralise kahju

rahalise hüvitise nõude olulisemaks eelduseks on kahtlemata isikule tekkinud intensiivne

kahju. Kui isikule taluvuspiiri ületavat kahju tekkinud ei ole, ei ole alust ka rahalise hüvitise

maksmiseks. Vastustaja märgib, et ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ning

tekitanud talle kahju, mis vajaks rahalist hüvitamist. Kõik ebameeldivused, mis kaebajale on

seoses lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnenud, on tingitud tema enda käitumisest.

11. Tartu Halduskohus rahuldas 23.01.2012. a otsusega kaebaja kaebuse osaliselt ning

mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 10 eurot talle tekitatud mittevaralise kahju eest.

- Kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse nr 1297 paigutamine

Kohus on seisukohal, et arvestades 07.04.2011 vanglas kaebaja poolt toime pandud

distsipliinirikkumise raskust, kaebaja endist käitumist ja tema korduvaid ähvardusi

vanglaametnike aadressil, võis kaebaja rünnata ka teisi vanglaametnikke või kinnipeetavaid.

Seega leiab kohus, et Viru Vangla 07.04.2011. a käskkirja nr 6-1/186-KP alusel kaebaja

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine) oli proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud süüteoga.

- Kaebaja hoidmine kambris nr 1297 ilma korraliku voodi-, laua-, tooli-, raadio-, peeglita

Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja oli paigutatud kartserisse. Isegi siis, kui kaebaja

ähvardas lõhkuda vangla vara, on seda kohtu hinnangul raske teha kartseritingimustes, kuna

kartseri sisustus on minimaalne ning suuremas osas on metallist tehtud ning põranda või seina

külge kinnitatud. Kartseris lauda ja tooli ei ole võimalik ilma abivahenditeta ainult jalaga ja

käega lõhkuda. Samuti oli vastustaja väitel kaebajale istumiseks ja magamiseks väljastatud

madrats, mis oli tema kasutuses ka päeva ajal. Kohus leiab, et vastustaja tegevus ei ole seega

arusaadav selles osas, kui püüdis hoiduda vangla vara süütamisest ja lõhkumisest ning samal

ajal võimaldas kaebajale metalltooli ja laua asemel ööpäevaringselt madratsi. Betoonist tehtud

lavats ei vasta ka VSkE § 7 lg-s 4 kehtestatud nõuetele. Samuti ei vastanud kamber nr 1297

VSkE § 7 lg-s kehtestatud tingimustele, kuna seal puudusid tool ja laud. Seaduse ja

kohtupraktikaga on aga kooskõlas kartserikambris raadio ja peegli puudumine.

- Üks kord nädalas duši all käimine

Arvestades tekkinud olukorda ja kaebaja eraldatud lukustatud kambris viibimise aega

07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011 ilma hügieenivahenditeta, ei nõustu

halduskohus vastustaja väitega, et kambris ainult kraanikausi olemasolu oli piisav selleks, et

kaebaja saaks täita VangS § 50 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Vastustaja poolt väidetu, et pärast

hügieenivahendite võimaldamist saaks kaebaja tekitada endale vigastusi, on kohtu hinnangul

vähetõenäoline, kuna ta ei teinud seda, kasutades kambris teisi esemeid (kirjutusvahend,

lusikas).

- Kambri nr 1297 must vaheseinata WC ja põrand

Kuna haldusmenetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks pöördunud vastustaja

poole palvega võimaldada talle WC ja põranda puhastusvahend, on kaebaja kohtu hinnangul

ise süüdi, et kambris olid must WC ja põrand. Arvestades seda, et kaebaja viibis kambris nr

1297 üksinda, on kohus seisukohal, et vaheseina puudumine WC-s ei saa olla tema

inimväärikust alandav.

- Kambris nr 1297 puudus vesi

Kohus on seisukohal, et vee välja lülitamine perioodil 07.04.2011−10.04.2011 on õigesti

valitud ennetuslik meetod lubatud uputuse vastu ning sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi ega

alandatud inimväärikust, kuna vett võimaldati talle tema soovil.

- Raamatute ja ajalehtede mittevõimaldamine

Kaebaja suhtes kehtis kambris nr 1297 viibimise ajal esemete kasutamise keeld, seda ka

seetõttu, et kaebaja ähvardas korraldada uputusi, vara lõhkumist ja süütamist. Kuna raamatud,

millest kaebaja jäi ajavahemikel 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011 ilma,

kuuluvad samuti vangla vara hulka ning nende ebaotstarbeka kasutamise või hävitamisega on

võimalik tekitada vanglale varalist kahju, on kohus seisukohal, et kaebaja raamatutest

ilmajätmine oli õigesti valitud vajalik täiendav julgeolekuabinõu. Arvestades tekkinud

olukorda ja kaebaja lubadusi korraldada uputusi, vara lõhkumist ja süütamist, oli kohtu

hinnangul õigustatud ka kaebajale ajalehtede piiratud koguses võimaldamine ega olnud

kaebaja inimväärikust alandav.

- Kaebaja tervisekontrolli puudumine

Kohtule esitatud meditsiinilisest õiendist nähtuvalt vaadati kaebaja medõdede poolt läbi

5 korral, välja arvatud hambaarsti poolt teostatud kaebaja läbivaatus, ning meditsiinilise

õiendi kohaselt oli kaebaja terviseseisund perioodil 07.04.2011−01.06.2011 rahuldav. Seega

ei vasta kohtu hinnangul tõele kaebaja väide, et arstid ja medõed ei reageerinud palvele tema

juurde tulla ning tema terviseseisund jäi kontrollimata. Kohus leiab, et kaebaja terviseseisund

oli pidevalt kontrolli all ning vajadusel sai ta vajalikke ravimeid.

- Kontaktisikute töö

Kaebaja väide, et talle ei väljastatud dokumente ega pastapliiatsit ning kaebaja ei saanud

kirjutada

lähedastele

ega

kohtule,

ei

saa

vastata

tõele,

kuna

Viru

Vangla

dokumendihaldusprogrammi

„Amphora“

andmetel

on

kaebaja

ajavahemikul

07.04.2011−01.06.2011 esitanud vanglale 61 erinevat pöördumist. Seega kui kaebajale ei

oleks paberit ja pliiatsit võimaldatud, ei oleks ta pöördumisi vanglale esitada saanud.

Vähetõenäoline on ka see, et inspektor-kontaktisikud jätsid väidetavalt tähelepanuta kaebaja

pöördumised.

- Kaebaja pöördumistele venekeelsete vastuste esitamata jätmine

Haldusmenetluse käigus selgus, et vastustaja osutab kinnipeetavatele dokumentide

venekeelset tõlget inspektor-kontaktisiku kaudu. Tõlke sooritamiseks peab kinnipeetav

pöörduma inspektor-kontaktisiku poole. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kui vastustaja

võimaldab kinnipeetavatele dokumentide tõlkimise võimalust, siis ei ole kaebaja õigusi talle

eestikeelsete dokumentide edastamisega rikutud.

- Halduskohtu järeldused, kaebaja inimväärikuse alandamine ja kahju hüvitamine

Kohtu hinnangul on õigusvastane vastustaja poolt kaebaja hoidmine eraldatud lukustatud

kambris perioodil 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011 ilma laua, tooli ja

hügieenivahenditeta. Kraanikausi ja vee olemasolu ei taganud kaebajale piisavalt võimalust

hoolitseda oma isikliku hügieeni eest, kuna tal puudusid hügieenivahendid (seep, hambahari,

hambapasta). Ehkki vastustaja täitis VangS § 50 lg-st 2 tuleneva nõude ja lubas kaebajal duši

all käia üks kord nädalas, leiab kohus, et nädala jooksul enda pesemine ilma

hügieenivahenditeta on ilmselt ebapiisav. Sellest tulenevalt nõustub kohus kaebaja väitega, et

lukustatud kambris viibimise ajal oli ta pidevalt antisanitaarses olukorras. Kohus leiab, et

kambris viibimise ajal 43 päeva jooksul ilma hügieenivahendite, laua ja toolita tekitas

kaebajale ebamugavusi. Kohus arvestab aga ka seda, et seoses kambris viibimisega

ajavahemikel alates 07.04.2011 kuni 05.05.2011 ja alates 12.05.2011 kuni 01.06.2011 ei

tekkinud kaebajal terviseprobleeme. Hinnanud kaebaja alandatud inimväärikuse taset leiab

kohus, et kaebajale tekitatud mittevaralise kahju suurus ei ületa 10 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. 04.03.2012 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 106-112, tõlge tl 113-116), milles

palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.01.2012. a otsus.

- Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ning

12.05.2011−01.06.2011 rikuti tema õigusi. Kaebaja hinnangul ei oleks pidanud teda

kambrisse nr 1297 paigutama, sest ta ei olnud agressiivne ning see kamber vastab rohkem

kartserirežiimile kui ohjeldusmeetmete kohaldamisele. Selle eest, et kaebajal tekkis intsident

valvuriga, kandis ta kohtulikku karistust, mistõttu kaebaja leiab, et teda ei oleks tohtinud Viru

Vangla poolt sama teo eest teist korda karistada.

- Kaebaja sõnul pidi ta kambris 1297 viibimise ajal läbi elama hingelisi kannatusi. Temalt

võeti ära isiklikud asjad ja ametlikud dokumendid. Igal pool pandi kaebaja väitel talle peale

käerauad, millega tekitati talle valu, hoiti kinnises kambris, ei lubatud spordisaali, tegeleda

kehakultuuriga ning võeti ära võimalus liikuda ja minna jalutuskäigule.

- Kamber nr 1297 ei vastanud kaebaja sõnul nõuetele. Kambris nr 1297 oli voodi asemel

betoonpõrand, mis oli tõstetud 10 cm kõrgusele, samuti ei olnud kambris lauda ja tooli. Seega

ei saanud kaebaja istuda voodil või laua taga ega kirjutada laua peal kirju. Kambris viibimise

vältel ei saanud kaebaja kuulata raadiosaateid, kuigi ta viibis üld- mitte kartserirežiimil.

Kambris polnud ka peeglit.

- Kahe või kolme korra asemel võimaldati kaebajale üks kord nädalas käia duši all pesemas,

sest tal ei olnud kambris hügieenitarbeid (seepi, harja, šampooni, käterätikut,

raseerimisvahendeid jne) ning seetõttu pidi kaebaja Viru Vangla süül kuus päeva olema

pesemata. Lihtsalt kraanikausi olemasolu kambris ei ole kaebaja hinnangul nõuete täitmiseks

piisav. Viru Vangla väited selle kohta, et pärast hügieenitarvete kättesaamist võis kaebaja

endale kahju tekitada, on kaebaja hinnangul väheusutavad, sest ta ei teinud seda teiste

kambris nr 1297 kasutatavate esemetega. Ka tualett oli ebameeldiv, sellel ei olnud seda

ümbritsevat vaheseina ning puhastusvahendeid tualeti pesemiseks talle ei võimaldatud.

Kaebaja leiab, et avatud tualetiruum on inimväärikust alandav, ning seda ka siis, kui inimene

on kambris üksi ja teda jälgib videokaamera või valvur läbi uksesilma.

- Kaebaja sõnul ei võimaldatud tal raamatukogust laenutada raamatuid ega lugeda ajalehti.

Samuti ei antud kaebajale kambrisse isiklikke asju. Kontaktisikud kaebaja sõnul tema

probleemidele ei reageerinud.

- Kaebaja leiab, et tema paigutamine lukustatud kambrisse ei olnud proportsionaalne valvuri

suhtes toimepandud intsidendiga. Kaebaja arvates ei tähenda see, et tal toimus intsident

valvuriga, seda, et ta võib jätkata valvurite ründamist. Vanglateenistujate sellekohased väited

on paljasõnalised, kuna pärast vaidlusalust intsidenti ei ole tal 10 kuu jooksul uusi intsidente

valvuritega olnud.

- Kaebaja märgib, et ta oli kambris nr 1297 viibimise ajal kinnipeetav üldalustel ja tema

suhtes

polnud

õigust

kohaldada

kartseri

tingimusi.

Võttes

arvesse

täiendavaid

julgeolekumeetmeid ja kambri 1297 sisustust, võib aga järeldada, et ta oli paigutatud

kartserisse. Isegi kui kaebaja oleks ähvardanud korraldada vangla vara hävitamise, nagu

väidab vastustaja, on seda kaebaja sõnul kartseri tingimustes keeruline teha, sest kartseri

sisustus on minimaalne, tehtud metallist ning kinnitatud seina või põranda külge. Seega on

kaebajale arusaamatud Viru Vangla toimingud selles osas, et vangla püüdis vältida vara

kahjustamist või põletamist, kuid metallist laua ja tooli asemel andis kaebajale

ööpäevaringseks kasutamiseks madratsi. Kaebaja sõnul on paljasõnaline Viru Vangla väide, et

ta on ähvardanud uputuse korraldamisega. Seega hoiti teda põhjuseta ilma veeta kolm päeva

ning hiljem veel üksteist päeva. Vett sai viieks minutiks sisse lülitada, kui valvuritel oli vaba

aega, aga mitte siis, kui kaebajale vett vaja oli.

- Ka meditsiinitöötajad ignoreerisid kaebaja probleeme ja seetõttu halvenes kambris

viibimise jooksul tema tervislik seisund. Alles karistuse lõpu poole hakati osutama talle

vähest meditsiiniabi, kui ta oli sunnitud kuus päeva nälgima.

- Kaebaja märgib ka seda, et tema kaebuse kohta koostatud Viru Vangla vastus edastati talle

eesti keeles ning selle sisu ei olnud talle arusaadav. Kaebaja sõnul ei ole tal rahalisi vahendeid

endale tõlgi saamiseks ja tal pole ka kellegi poole pöörduda, kes talle dokumente tõlgiks. Viru

Vangla ei osuta dokumentide vene keelde tõlkimise suulist teenust ka kontaktisikute

vahendusel, sest kontaktisikutel pole tõlkimiseks aega ja nad ainult ütlevad, kas kaebus

rahuldati või ei rahuldatud, vabandatakse või ei. Ka valvurid ei võimalda dokumentide tõlget,

sest see ei kuulu nende tööülesannete hulka. Seega on rikutud kaebaja õigusi ka talle

dokumentide tõlke mittevõimaldamisel.

- Viru Vangla tekitas oma toimingutega kaebaja sõnul talle materiaalset ja moraalset kahju,

mis kuulub rahalisele hüvitamisele. Kaebaja ei nõustu Tartu Halduskohtu hinnanguga

väärikuse alandamise taseme kohta ning sellega, et talle kambris viibimisega tekitatud

mittevaralise kahju suurus ei ületa 10 eurot, kuna seda on vähe kinnipeetava jaoks, kes saab

10 euro asemel kätte kõigest 3 eurot, sest 70% sissetulekutest peetakse vangla poolt kinni.

Samuti ei pööranud Tartu Halduskohus tähelepanu sellele, et Viru Vangla väited temapoolsete

ähvarduste kohta olid paljasõnalised, kuna nende kohta puuduvad tõendid.

13. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 149) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja jääb oma halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning märgib täiendavalt, et ei

ole kaebajat inimväärikust alandavalt kohelnud. Vastustaja selgitab, et vangistusega kaasneb

paratamatult teatud ebamugavustunne, kuid sugugi igasugune ebameeldivustunne ei ole

käsitatav piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemisena. Asjakohatu ja ilmselgelt

liialdatud, on kaebaja poolt viidatu, et ta pidi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

tõttu taluma alandusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada

ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

50 eurot.

15. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise kaebuse, millega taotleb mittevaralise kahju õiglast

hüvitamist kohtu äranägemisel kaebaja ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ja 12.05.2011–

01.06.2011 lukustatud kambrisse paigutamise, kambri sisustustuse nõuetele mittevastavuse ja

tema kohtlemise eest lukustatud kambris viibimise ajal. Ringkonnakohus käsitleb esmalt

kaebaja paigutamist lukustatud kambrisse (I), seejärel analüüsib kambri vastavust

kohustuslikele sisustusnõuetele (II), käsitleb kaebajale isikliku hügieeni vahendite

mittevõimaldamist (III), kaebaja poolt väidetud ülejäänud etteheiteid (IV) ning kahju

hüvitamist ja selle suurust (V).

I

16. Halduskohus on kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise ajavahemikel 07.04.2011–

05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011 õiguspärasuse hindamisel õigesti lähtunud VangS § 69

lg-st 1. Nõustuda ei saa aga halduskohtu hinnanguga, et kaebaja lukustatud kambrisse

paigutamise proportsionaalsuse hindamisel oli määravaks kaebaja poolt toime pandud süüteo

raskus. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks

kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil“ (RKHKo 02.06.2010, 3-3-1-33-10, p 12).

Samas punktis on halduskolleegium viidanud oma varasemale lahendile, tõstes viimases

muuhulgas esile järgmised laused: „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku

suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas

kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et

kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on

tõenäoline“ (RKHKo 13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 16). Sellest tulenevalt ei saa ennetava

meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ka toime pandud teo raskusest. Täiendav

julgeolekuabinõu ei ole sanktsioon, vaid tulevikku suunatud meede, mille eesmärgiks on ohtu

tõrjuda. Juhtunu võib küll olla abistavaks aspektiks prognoosi koostamisel, kuid asjakohatu

on võtta arvesse toime pandud teo süüd või selle suurust. Sellele viitab ka VangS § 69 lg 3,

mis sätestab, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Toimepandud teo süü ei saa tagant järele ära

langeda.

17. Ringkonnakohus leiab siiski, et eelnev ei ole siiski piisavaks aluseks, et halduskohtu otsus

tühistada ja saata asi tagasi uueks arutamiseks samale kohtule. Kaebaja on väitnud

apellatsioonkaebuses, et tema paigutamine lukustatud kambrisse ei olnud proportsionaalne

valvuri suhtes toimepandud intsidendiga, sest kaebaja arvates ei tähenda see, et tal toimus

intsident valvuriga, seda, et ta võib jätkata valvurite ründamist. Ringkonnakohus on siiski

seisukohal, et Viru Vangla 07.04.2011. a käskkiri nr 6-1/186-KP (tl 37-38 pöördel) on

õiguspärane ja seega ka proportsionaalne. Käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud VangS

§ 69 lg-d 1 ja 2. Käskkirja põhjenduses on vastustaja välja toonud, et kaebaja on korduvalt

ähvardanud vanglateenistuse ametnikke ning et 07.04.2011 aset leidnud rünne oli ootamatu.

Kaebaja ja ründe adressaadiks olnud ametniku vahel ei olnud varasemalt sõnavahetust ega

konflikte. Asjaolust, et kaebaja lõi vanglateenistuse ametnikku rusikaga näo piirkonda ja

tekitas talle tervisekahjustusi, on vastustaja järeldanud, et kaebaja on väga agressiivne. Samuti

on vastustaja hinnanud kaebaja isikut tema käitumise põhjal ebastabiilseks. Vastustaja on

õigesti tõlgendanud julgeolekuabinõu eesmärki, leides, et tegemist on mitte tagajärgede

likvideerimisele,

vaid

ennetamisele

suunatud

meetmega.

Esitatud

põhjendus

on

ringkonnakohtu hinnangul piisav ja kaalutlusvigadeta, et põhjendada kaebaja suhtes VangS

§ 69 lg-tele 1 ja 2 tuginedes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

II

18. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja oli ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ja

12.05.2011–01.06.2011 paigutatud kartserisse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest

kartseri ja lukustatud kambri puhul on tegemist täiesti erinevate ja erineval eesmärgil

rakendatavate meetmetega. Kartserisse paigutamine on VangS § 63 lg 1 p 4 järgi

distsiplinaarkaristus, samal ajal kui lukustatud kambrisse paigutamine on VangS § 69 lg 2 p 4

järgi täiendav julgeolekuabinõu. Esimene on karistusliku iseloomuga, teine ohutõrjemeede.

Sellest tulenevalt on halduskohus kohaldanud lukustatud kambrile ekslikult VSkE § 7 lg-t 4,

mis sätestab kartseri sisustuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et lukustatud kambrile tuleb

kohaldada VSkE § 7 lg-t 1, mis näeb ette, et toa või kambri sisustusse kuuluvad:

1) ühe- või kahekordsed voodid;

2) isiklike asjade hoiukoht;

3) laud;

4) istekoht igale kinnipeetavale;

5) võimaluse korral valjuhääldi;

6) riidenagi;

7) võimaluse korral pesemiskoht;

8) võimaluse korral WC.

Ringkonnakohus märgib, et lukustatud kambri eesmärk on sinna paigutatud kinnipeetav

isoleerida, et ta ei kujutaks endast ohtu endale ega teistele, mistõttu ei pruugi nt riidenagi

lukustatud kambri sisustuselemendina olla eesmärgipärane. Samas peab kohus lähtuma

kehtivast õigusest ja kuna eriregulatsiooni lukustatud kambri sisustusele kehtestatud ei ole,

siis tuleb see norm aluseks võtta. Iseäranis ei leidu eriregulatsiooni VSkE §-s 101, mis

sätestab lukustatud kambri erisused. Samas ei ole kaebaja riidenagi puudumist lukustatud

kambris ka vaidlustanud.

19. VSkE § 7 lg-st 1 lähtuvalt kuuluvad niisiis kambri kohustuslike sisustuselementide hulka,

mille puudumist kaebaja on vaidlustanud, voodi, laud ja istekoht. Kambri ainsaks

sisustuselemendiks oli voodiks mõeldud põrandapinnast 10 cm kõrgemal asuv betoonist

põrandakõrgendus (tl 53). Ringkonnakohus tõdeb, et sellise sisustusega kamber võib olla

lühiajaliseks agressiivse isiku rahustamiseks eesmärgipärane, kuid selleks puudub kehtivas

õiguses alus. Kambris puudusid laud ja istekoht, samuti ei vasta betoonist tehtud lavats VSKE

§ 7 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Eelnevast tulenevalt oli kaebaja hoidmine ajavahemikel

07.04.2011–05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011 lukustatud kambris õigusvastane ka

puuduva laua, istekoha ja voodi osas.

III

20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale ajavahemikel 07.04.2011–

05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011 isikliku hügieeni vahendite mittevõimaldamine, välja

arvatud üks kord nädalas dušši alla viimine, ei olnud õiguspärane. VangS § 50 lg 1 kohaselt

peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. See kohustus on koguni VangS § 51

kohaselt eraldi väljatoodud sunni rakendamise võimalusega tagatud. Elementaarsed

hügieenitarbed on VSkE § 60 lg 1 kohaselt ka kartseris lubatud. Hügieenitarvetest

ilmajätmine võib lukustatud kambrisse paigutamise korral tulla kõne alla vaid lühiajaliselt,

kuid mitte sedavõrd pika aja jooksul.

IV

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ülejäänud kaebaja poolt väidetud etteheidete

osas – kambris nr 1297 raadio ja peegli kasutamise mittevõimaldamine, must vaheseinata WC

ja põrand ning vee puudumine, kaebajale raamatute ja ajalehtede mittevõimaldamine,

tervisekontrolli puudumine, kontaktisikute töö ning kaebaja pöördumistele eesti keeles

vastamine – ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaid korranud

juba kaebuses esitatud väiteid või halduskohtu otsuse põhjendusi ega ole uusi ja eraldi

hindamist vajavaid argumente esitanud. Halduskohtu põhjendusi ei pea ringkonnakohus

seetõttu vajalikuks üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

V

22. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab kahju erinevalt

RVastS § 7 lg-st 1 olema tekitatud süüliselt. Käesoleval juhul on tegu vastustaja poolt

sõnaselgete VSkE kambri sisustust puudutavate sätete eiramisega ning kaebajale

vangistusseadusega

kehtestatud

hügieenikohustuse

mittetäitmise

võimaldamisega.

Ringkonnakohus leiab, et kuna ametnik peab tema otseste tööülesannetega seotud kehtivat

õigust tundma, siis põhjendavad nimetatud asjaolud vastustaja poolse süülise käitumise

riigivastutuse seaduse mõttes.

23. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt

õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja on taotlenud

mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja

kasuks välja 10 eurot. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et talle kambris

viibimisega tekitatud mittevaralise kahju suurus ei ületa 10 eurot, kuna ta saab 10 euro asemel

kätte kõigest 3 eurot, sest 70% sissetulekutest peetakse vangla poolt kinni. Ringkonnakohus

juhib tähelepanu, et asjaolu, et 70% kinnipeetava sissetulekust peetakse kinni, on tingitud

sellest, kinnipeetav on toime pannud kuriteo ja kohustatud hüvitama sellega tekitatud kahju.

VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50% rahaliste

nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse

kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kahjuhüvitise suuruse määramisel ei ole kohtu

jaoks seega oluline, kui palju kaebaja sellest reaalselt kätte saab, vaid hüvitise seos kannatuste

määraga. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebaja väide, et ta pidi täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu taluma alandusi, on asjakohatu ja ilmselgelt liialdatud.

Riigikohus on tõlgendanud RVastS § 9 lg-t 1 selliselt, et väärikust alandavaks saab pidada

isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu

taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste

kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni

peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09, p 11). Ringkonnakohus osutab ka Riigikohtu

praktikale, kes on leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas

kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (RKHKo

11.12.2009, 3-3-1-80-09, p 12). Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas asunud

seisukohale, et kinnipeetavale isikule värskes õhus viibimise mittevõimaldamise eest tuleb

välja mõista vastavalt 2 eurot ühe päeva eest (haldusasi nr 3-10-2676). Samuti on

ringkonnakohus mõistnud nakkushaiguse kahtluse tõttu isoleerimiseks viieks päevaks

kartserikambrisse paigutatud isikule mõistnud hüvitiseks 16 eurot selle eest, et talle ei

võimaldatud elektripistiku puudumise tõttu isikliku veekeedukannu kasutamist, et valmistada

endale kuuma jooki (haldusasi nr 3-10-1013). Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse ühelt

poolt võrdlemisi pikka aega, mil kaebajat lukustatud kambris hoiti (kokku 50 päeva), ning

sõnaselgete VSkE-ga kehtestatud sisustusnõuete eiramist ja kaebaja hügieenitarvetest

ilmajätmist 43 päeva jooksul, kuid teiselt poolt kambri suhteliselt head üldolukorda ning

asjaolu, et kaebaja paigutamisega kambrisse nr 1297 ei põhjustatud kaebajale mingit

tervisekahju, on käesoleval juhul ületatud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu

tase. Ringkonnakohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on kahjuhüvitise mõistlik

suurus on 1 euro päeva eest, ehk kokku 50 eurot.

24. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja

teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 50

eurot.

Einar Vene

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/