Legislator Case Law & Legislation
2-13-15776/20 AI generated

2-13-15776/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-15776/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Likvideerida D OÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist. Pärast D OÜ kustutamist äriregistrist vabastada Indrek Lepsoo ajutise halduri

Legislator headnote

AI generated

2-13-15776/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Pärast D OÜ kustutamist äriregistrist vabastada Indrek Lepsoo ajutise halduri

Keywords

AI generated
short-term credit over-indebtedness loan write-off banking law changed financial circumstances credit policy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-15776

Tsiviilasi

ESavaldus D OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: ES(isikukood XXX, elukoht XXX)

Võlausaldaja lepinguline esindaja: Maris M (e-post XXX)

Võlgnik: D OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku esindaja: Aivo H (e-post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (Roseni 7, Tallinn, e-

post indrek@pankrotihaldur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. mai 2013.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada D OÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Likvideerida D OÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. D OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Indrek Lepsoole.

4. Pärast D OÜ kustutamist äriregistrist vabastada Indrek Lepsoo ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata D OÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige V L

(isikukood XXX ).

6. Määrata D OÜ ajutise halduri Indrek Lepsoo töötasuks 880 eurot, millele

lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot ja hüvitada ajutise halduri

vajalike kulutuste katteks 38,65 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta OÜ INC Partner (registrikood 11008111)

arvelduskontole nr XXXXXXXXX välja pankrotimenetluse kulude katteks ES

poolt 24.04.2013 kohtu tagatiste kontole, viitenumbriga 3100057358, selgitusega

„2-13-15776“ antud tagatisest 1094,65 eurot.

8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

9. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

ES esitas 09.04.2013 avalduse D OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on

võlausaldaja nõue D OÜ vastu kokku 13 645,89 eurot. Võlgnik nõudele ja selle suurusele

vastu ei vaielnud.

Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega nimetas kohus D OÜ-u ajutiseks pankrotihalduriks

Indrek Lepsoo.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Indrek Lepsoo esitas 09.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks vähemalt

61 159,64 eurot, s.h võlgnevus ES ees 13 645,89 eurot.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub hetkel teadaolev vara, mis võimaldaks

katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti

väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku

arveldusarved on Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel arestitud. Puuduvad igasugused

arvestatavad rahavood, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi nii lühemas kui pikemas

perspektiivis, majandustegevust ei toimu. Võlgnik on maksejõuetu, tema vara ei kata tea

kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

maksejõuetuks muutumise aeg on hiljemalt 2013.a algus, mil võlgnik ei olnud enam suuteline

oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. Ajutine haldur on tuvastanud, et alates 2012.a teisest

poolest on võlgnik andnud välja laenu ning võlgniku arveldusarvelt on võetud välja

märkimisväärselt sularaha ja sellest tingituna võivad olla vähenenud võimalused rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Pangakontode analüüsist nähtub, et võlgnik on tõenäoliselt ostnud

eelkõige Lätist erinevaid kasutatud sõiduautosid, kuid mis autodega on edasi tehtud või kuhu

müüdud, ei ole võimalik olnud senise menetluse käigus tuvastada. Ajutise halduri hinnangul

ei ole välistatud, et olemasolevate andmete kohaselt võivad võlgniku maksejõuetuse

põhjustena esineda KarS § 2172, § 384 ja 3851 sätestatud kuriteo tunnused. Kuna võlgnikul ei

ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis leiab ajutine haldur, et

võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tuleb anda võimalus tasuda

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti täiendav rahasumma ning juhul, kui seda ei

tasuta, siis lõpetada käesoleva pankrotiavalduse menetlus raugemisega D OÜ pankrotti

väljakuulutamata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise

halduri tasu summas 880 eurot, millele lisandub käibemaks, ja hüvitada vajalike kulutuste

katteks 38,65 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur kanda büroo arvele.

Võlgnik ja võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasule ja

kulutuste arvestusele.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära võlausaldaja seisukoha, võtnud arvesse asjas esitatud

kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et D OÜ pankrotimenetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine

haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi ca 61 159,64 euro ulatuses ning

turuväärtust omav vara võlgnikul puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja

kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole piisavalt

vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus tegi 13.05.2013 määrusega D OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda kohtu tagatiste kontole D OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500

eurot hiljemalt 27.05.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna D OÜ ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, s.h

tagasivõitmise nõuete esitamise, ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse

kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada D OÜ pankrotiavalduse

menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puudub täielik

ülevaade kogu võlgniku varasemast majandustegevusest ning võlgniku praegune juhatuse

liige ja endised juhatuse liikmed ei ole täitnud ajutise halduri teabenõuet, mistõttu ei saa

ajutine haldur käesolevas menetlusstaadiumis anda lõplikku hinnangut maksejõuetuse

tekkimise põhjuste kohta. Ajutise halduri hinnangul ei ole välistatud, et olemasolevate

andmete kohaselt võivad võlgniku maksejõuetuse põhjustena esineda KarS § 2172, § 384 ja

3851 sätestatud kuriteo tunnused. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga ja leiab, et

võlgniku

maksejõuetuse

põhjused

vajaksid

pankrotimenetluse

käigus

täpsemat

väljaselgitamist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele V L ele

(isikukood XXX ).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80

eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot,

kokku 1056 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud ning vajalikud

büroo- ja transpordikulud) katteks palub ajutine haldur hüvitada 38,65 eurot. Tasu ja kulutuste

hüvitise palub ajutine haldur määrata OÜ-le INC Partner. Kohus leiab, et ajutise halduri

nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga

ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja

kulutuste arvestusele vastu vaielnud.

ES on 24.04.2013 tasunud kohtu tagatiste kontole, viitenumbriga 3100057358, selgitusega

„2-13-15776“ ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1500 eurot. Kohus on seisukohal, et

arvestades seda, et menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ning menetlus on algatatud ES avalduse alusel, on

õiglane, et ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 1094,65 eurot tuleb katta nimetatud

tagatise arvelt.

Menetluskulud jätab kohus TsMS 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel poolte endi kanda,

kuna leiab, et see on menetluse asjaolusid ning lõpplahendit arvestades õiglane.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik