2-11-12712/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista IPilt Swedbank AS-i kasuks käenduseta väikelaenulepingust, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 3 555,59 eurot.

3. Välja mõista IPilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 2 865,03 eurot alates hagi esitamisest 22.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja IP kanda.

5. Välja mõista IPilt Swedbank AS-i kasuks hageja poolt kantud menetluskulu (50 % tasutud riigilõivust) summas 239,65 eurot.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Swedbank AS poolt 22.03.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, viitenumbrile 2900072369, selgitusega „maksekäsk IP vastu, 22-MAR-11“, tasutud riigilõivust 85,95 eurost pool, so 42,97 eurot ja 20.07.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele Kohus Kohtuasja number Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja 2-11-12712 Otsuse kuupäev 28. mai 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Swedbank AS hagi IPvastu võla ja viiviste nõudes 2 865,03 eurot Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Livalaia 8, Tallinn 15040); Hageja esindaja: Kerly K (XXX)

Kostja: IP(isikukood XXX, elukoht XXX);

Asja läbivaatamise kuupäev 21. mai 2013 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Kerly K ja kostja IP

2 221023778606, viitenumbrile 2900072123, selgitusega „IP, 20-JUL-11, täiendav riigilõiv hagiavalduselt“ tasutud riigilõivust 393,38 eurost pool, so 196,69 eurot.

7. Riigilõiv tagastada Swedbank AS arvelduskontole nr 227000000016 Swedbank’is, selgitusega “Swedbank AS hagis IP vastu, tsiviilasi 2-11-12712”.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus jõustub selle kättesaamisest ning pooled loetakse loobunuks õigusest esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebust.

Menetluse käik. Hageja Swedbank AS esitas 22.03.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse IP vastu võla ja viiviste nõudes. Kostja IP esitas makseettepanekule vastuväite. Hageja esitas 21.07.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista käenduseta väikelaenulepingust, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 3 555,59 eurot ja viivise protsendina käenduseta väikelaenulepingust, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 2 865,03 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 14.09.2011 hagile vastuväited. Pooled on püüdnud leida kompromissi kohtuväliselt, mis aga ei ole õnnestunud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 630 lg 2 järgi apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

3

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar Kohtunik