2-13-7821/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Kristel Takk Otsuse kuulutamise aeg ja koht

28. mai 2013 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-7821 Hagi ese

Hagi hind

Abielulahutus

3500 eurot Menetlusosalised Hageja: V J xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xxx xxx-xx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Natalia Suvorova, Advokaadibüroo Legalia e-post: rapla@legalia.ee

Kostja: R J xxxxxxxxxxx reg.elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxx xx xx, kannab karistust xxxxxxxx xxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia e-post:rapla@legalia.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

22.05. 2013 RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada V J (xxxxxxxxxxx) ja R J (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud 10.03.2010 Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.xxx.

Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab käesolevas asjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle arutamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue

Hageja selgituste kohaselt algasid probleemid aasta peale abiellumist. Hageja soovis abielludes, et kostja lõpetaks põhikooli ja autokooli ning hakkaks tööle, kuid nii see läinud ei ole.

Esmaseks põhjuseks, miks hageja soovib abielu lahutada on see, et kostja ei luba hagejat suhelda laste ja lastelastega, milline olukord on hageja jaoks muutunud väljakannatamatuks.

Teiseks põhjuseks on alkoholi liigtravitamine kostja poolt ja sellega kaasnev agressiivseks. Hageja ei soovi enam nii edasi elada ja kostjat üleval pidada. Kostja kuriteod said hagejale teatavaks kohtuistungil, kuhu hageja oli kannatanuna kutsutud.

Hageja on veendunud, et seda abielu ei ole enam võimalik päästa. Kui hageja sellega nõustuks, siis pigem hirmust, kui tahtest abielu jätkata. Hageja on kostja ähvarduste tõttu hirmul ning kaalub lähenemiskeelu rakendamist ja politseile vastavasisulise avalduse tegemist.

Kostja seisukoht

Kostja abielu lahutada ei soovi ning on arvamusel, et hageja lahutab temast oma sugulaste survel. Asjad, mille pärast kostja vanglakaristust kannab, juhtusid enne abielu ning hageja oli kostja tegudest teadlik. Vägivald hageja suhtes, so tõukamine ja püksirihmaga löömine, oli enesekaitse. Eelnevalt oli hageja kostjat rünnanud.

Kostja palub kohtul anda pooltele leppimisaeg ja soovib, et abielu lahutamise ja kostja poolt esitatud ühisvara jagamise hagi arutatakse koos. Kostja on lahutusega nõus, kui hageja võtab kostja poolt esitatud ühisvara jagamise hagi õigeks.

Kostja kinnitab, et ei ole hagejat ähvardanud ning arvab, et suudaks vabaduses viibides veenda hagejat abielu jätkama.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PKS § 67 lg.1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Hageja kooselu taastamist ei soovi ega näe selleks ka võimalust, kuna kostja ei ole, vastupidiselt hageja lootustele, abielu ajal oma käitumist ja ellusuhtumist muutnud. Kooselu ajal on kostja hageja suhtes üles näidanud nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Peale lahutushagi saamist ei ole kostja püüdnud otsida hagejaga lepitust, vaid asunud hagejat ähvardama, mida kinnitab muuhulgas kostja käitumine kohtuistungil.

PKS § 67 lg.3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Kostja on kohtult taotlenud leppimisaega, kuid teinud seda kohtu hinnangul eelkõige seetõttu, et soovib tema poolt esitatud ühisvara jagamise hagi arutada koos abielu lahutamisega, ilmse eesmärgiga hagejat oma varaliste nõudmistega survestada. Kostjal puudub positiivne programm poolte abielu taastamiseks. Nii kohtuistungil kui istungi vaheajal pöördus kostja hageja poole vaid ähvardades.

Olukorras, kus üks abielupooltest kannab pikaajalist vanglakaristust muuhulgas ka abikaasa suhtes toime pandud vägivallateo eest ning realiseerib oma väidetavat lepppimissoovi teist poolt otsesõnu füüsilise vägivallaga ähvardades, ei ole poolte lepitamine kohtu poolt võimalik ega ka mõistlik.

Kohtul puudub alus arvata, et V ja R J õnnestub oma kooselu taastada, samuti seda, et nende abielu taastamine oleks õige ja vajalik. Eeltoodut tõttu rahuldab kohus hagi ja lahutab V J ja R J abielu.

(Allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik