3-12-227/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-227 Haldusasi AS Eesti Pagar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 30.11.2011. a käskkirja nr 13-6/2664 ja 13.01.2012. a vaideotsuse nr 13-4/19 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.05.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Eesti Pagar apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS Eesti Pagar Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus osaliselt (kriteeriumi punkti 5.3 puudutavas osas) läbi vaatamata, tühistada vastavas osas Tartu Halduskohtu 15.05.2012. a otsus ning lõpetada asja menetlus. 2. Jätta muus osas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2012. a otsus muutmata. 3. Tagastada AS-le Eesti Pagar Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsus asjas nr. 3-12-185, Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2013. a otsus asjas nr. 3-12-185, Coffeestar OÜ 2011. a taotluse rahuldamata jätmise otsus, 2012. a toetuse saajate nimekirjad, 2012. a projektide punktide nimekirjad, Maadlex OÜ 2012. a projekti otsus, Maadlex OÜ 2012. a taotluse äriplaan, Coffeestar OÜ 2012. a taotluse äriplaan, määruse nr. 85 muudatus ning Tartu Halduskohtu otsus asjas nr. 3-12-179.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 01.07.2013.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Pagar esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotluse.

2. PRIA peadirektori 30.11.2011. a käskkirjaga nr 13-6/2664 jäeti AS Eesti Pagar Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.6 taotlus rahuldamata. Käskkirja kohaselt jäeti taotlus rahuldamata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg 2 ja lg 5 p 2, § 62 lg 2 p 3 ning põllumajandusministri 27.07.2010. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja toetuse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 85) § 13 lg 2 ja 4 alusel, kuna eelarvelisi vahendeid jätkus paremusjärjestusse seatud taotlejatele, kelle hindamise tulemusena saadud punktisumma oli vähemalt 25. AS Eesti Pagar esitatud taotlus kogus hindamisel 19 hindepunkti.

3. AS Eesti Pagar esitas käskkirjale vaide, milles leidis, et AS Eesti Pagar hindepunktide summa oleks pidanud olema 26 (vt vaie tl 27 ning AS Eesti Pagar hindepunktide arvutus tl 28-30). PRIA jättis vaide 13.01.2012. a vaideotsusega nr 13-4/19 rahuldamata.

4. AS Eesti Pagar esitas 03.02.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks. Lisaks soovis kaebaja PRIA-le esitatud taotluse rahuldamist 30 päeva jooksul ning PRIA-le 50 euro suuruse trahvi määramist iga taotluse rahuldamise otsuse tegemisega viivitatud päeva eest. - Esitatud taotlus on väärt hindepunkte ka hindamiskriteeriumide 4, 5.1, 5.3 ja 6.1 eest. Taotleja pidi saama taotlusele 31 hindepunkti. PRIA oleks pidanud andma hindamiskriteeriumi 4 eest ühe hindepunkti, kuna taotluse esitamise aastal oli ettevõttes 196 töötajat ning kaebaja plaanib vastava arvu töökohti säilitada ka edaspidi. - PRIA on jätnud põhjendamatult andmata kolm lisahindepunkti hindamiskriteeriumi 5.1 eest, kuna kaebaja võtab kasutusele kolm uut tehnoloogiat. Kaebaja leiab, et sellest tulenevalt peab PRIA andma hindepunkte ka hindamiskriteeriumi 5.3 eest, kuna uute seadmete ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga suureneb töötlemisaste. - Kaebaja oleks pidanud saama punkte ka hindamiskriteeriumi 6.1 eest, kuna esitatud taotluses oli selgelt välja toodud, kuidas kavatsetakse vähendada keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamist. Arusaamatu on vaideotsuses toodud PRIA väide, et energiatarbimise vähendamise eest punkte ei anta. Samas ei ole PRIA põhjendanud, miks ei vähendata keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda energiatarbimise vähendamise arvel. PRIA on eiranud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ning jätnud välja selgitamata menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. PRIA oleks pidanud kaebaja ära kuulama ning andma võimaluse kaebajal selgitada seost energiatarbimise vähendamise ja keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vahel. PRIA-l ei ole pädevust anda omapoolset hinnangut energiatarbimise vähendamise ja keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamise seosele. Ainuüksi kaebaja ära kuulamata jätmine ja PRIA poolt HMS § 6 eiramine peavad kaasa tooma käskkirja tühistamise. Kaebaja oleks pidanud lisaks saadud 19 punktile saama hindamiskriteeriumide 4, 5.1, 5.3 ja 6.1 eest täiendavad 12 punkti. Järelikult oleks kaebaja saanud kokku 31 punkti, mistõttu on hindepunktide arv üle 25 ja kaebaja taotlus oleks seetõttu pidanud kuuluma rahuldamisele.

5. Tartu Halduskohtu 15.05.2012. a otsusega jäeti AS Eesti Pagar kaebus rahuldamata. - Põllumajandusministri 11.10.2011. a käskkirjaga nr 129 määruse nr 85 nõuetele vastavate investeerimisprojektide toetamiseks kokku 8 522 619 eurot. Kuna PRIA-le esitatud taotluste

3

rahastamise summa ületas toetatavate tegevuste rahastamise eelarvet, hindas PRIA taotlusi määruse nr 85 lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide järgi. Rahuldati taotlused, kus koguti vähemalt 25 punkti. Kaebaja aga sai ainult 19 punkti. - PRIA on vaidlustatava otsuse hindamiskriteeriumi 4 osas leidnud, et kaebaja ei ole väärt üht lisapunkti, kuna PRIA arvutuste kohaselt ei looda töökohti juurde ning antud kriteeriumi hindamisel tuli lähtuda taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta töökohtade arvust. - Kaebaja on asunud seisukohale, et taaraliin, lisafunktsioonidega dosaator ja leivataigna tükeldusmasin on tema jaoks uus tehnoloogia. Halduskohus jagab siinkohal vastustaja seisukohta, mille kohaselt iga uue seadme kasutuselevõtmine ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Antud juhul ei ole tõendatud, et uute seadmete kasutuselevõtt oleks tinginud ka uute tehnoloogiate rakendamise vajaduse. Järelikult on PRIA jätnud õigustatult hindamiskriteeriumi 5.1 eest hindepunktid andmata. - Määruse nr 85 lisa 4 veeru 5.3 kohaselt antakse hindepunkte, kui hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Antud kriteeriumi puhul peab tootmise tehnoloogiale lisanduma täiendav tehnoloogiline võte, mis varasemalt puudus ning toodetav toode peab olema kasutatav lõpptarbija poolt. PRIA on õiguspäraselt jätnud kaebajale hindepunktid andmata, kuna tootmise suurenenud automatiseerimine ja käsitsi tehtava töö vähenemine ei tähenda, et see toob kaasa suurema töötlemisastmega toodete tootmise. - Määruse nr 85 lisa 4 veerg 6.1 näeb ette hindamispunktide andmise investeeringu keskkonnasäästlikkuse eest. Käesoleval juhul ei ole selle hindamiskriteeriumi eest hindepunktide andmine õigustatud, kuna kaebaja ei ole tõendanud, kuidas väheneb tema poolt keskkonnaohtlike ainete paiskamine keskkonda. - Vaidlustatav käskkiri on piisavalt motiveeritud ning välja on toodud nii käskkirja faktiline kui ka õiguslik alus. Lisaks paremusjärjestuse äranäitamisele oli kaebajale teada ka punktisumma, koht paremusjärjestuses ja rahuldatud taotluste arv. Halduskohtus on vaidlustatud ka PRIA vaideotsust, kuid kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, kuidas on vaidlusalune vaideotsus kaebaja õigusi rikkunud. Vaidemenetluse jooksul ei ole menetlusnorme rikutud, mistõttu puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Kuna ka käskkiri ei kuulu tühistamisele, jääb rahuldamata taotlus ettekirjutuse tegemiseks PRIA-le, millega kohustataks PRIA-t rahuldama kaebaja taotlust 30 päeva jooksul ja trahvi määramiseks PRIA-le iga taotluse rahuldamise otsuse tegemisega viivitatud päeva eest. Viimase tegemiseks puudub kohtul ka õiguslik alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AS Eesti Pagar apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning kohustada PRIA-t kaebaja taotlust uuesti menetlema. Apellatsioonkaebuse põhjendused: - AS Eesti Pagar ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei säilita töökohti. Vaatamata asjaolule, et taotlemisele eelnenud aastal oli kaebajal 201 töötajat, taotlemise hetkel 196 ja taotlemisele järgnenud aastal oli samuti prognoositud töötajate arvuks 196, ei tähenda see seda, et nende numbrite põhjal saab järeldada midagi ettevõttes toimunud töökohtade muutuste osas. Keskmine töötajate arv näitab keskmist töötajate arvu aasta jooksul. Töökoht näitab aga ettevõttes loodud töökohti, sh täitmata töökohti. Töötajate arvu põhjal ei saa teha järeldusi töökohtade säilitamise osas. PRIA oleks pidanud hindama, kas investeeringu tegemine aitab säilitada või suurendada ettevõtte töökohtade arvu. Kaebaja on kinnitanud, et investeering aitab säilitada ettevõtte töökohtade arvu. Järelikult oleks PRIA pidanud hindamiskriteeriumi 4 eest andma ühe hindepunkti. PRIA on ületanud oma pädevust, andes hindamiskriteeriumile ühe õigusliku hinnangu ja hakanud hindama töökohtade arvu asemel töötajate arvu.

4

- Kaebaja ei nõustu PRIA ja halduskohtu seisukohaga, et tegemist ei ole innovaatilise investeeringuga. PRIA on jätnud tuvastamata, kas kaebaja plaanitavate investeeringutega investeeritakse tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Kaebaja on soovinud panustada ka uute patenteeritud IBS süsteemiga konteinerahjude soetamisse. Seadme ostuga ostetakse ka õigus patenti kasutada. Ilma seadme ostuta ei ole võimalik patenteeritud tehnoloogiat kasutada. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et oleks pidanud saama hindamiskriteeriumi 5.1 eest kolm hindepunkti, kuna ainuüksi IBS patenteeritud süsteemiga konteinerahjudesse investeerimine on investeering tehnoloogiasiirdesse patendi kasutusõiguse omandamise teel. - Ka hindamiskriteeriumi 5.3 eest oleks ta pidanud hindepunkte saama. Halduskohus on jõudnud seisukohale, et kaebaja ei ole tõendanud, milliste toodete töötlemisaste uute seadmetega muutub. Selline väide on väär, kuna tõendamiskoormis on haldusorganil. Kuna PRIA ei võimaldanud oma passiivsusega kaebajal tõendada, et taotlus vastab antud kriteeriumile, ei olnud kaebaja ka teadlik, mida ta millega tõendama peab. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA pädev kinnitama, et toodete töötlemisaste ei suurene. Ainuüksi toote säilivusaja pikenemine tähendab toote kõrgemat töötlemisastet. PRIA ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et töötlemisaste ei suureneks. Kaebaja on seisukohal, et hindamiskriteeriumi 5.3 eest on ta õigustatud saama viis hindepunkti. - Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole tõendanud, kuidas väheneb kaebaja poolt keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine. Haldusorgani kohustus on välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta kasutab tootmisprotsessis põlevkivi. Kaebaja on kinnitanud, et investeeringuga tootmisjäägid vähenevad ning väheneb ka keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine. Järelikult tuleb hindamiskriteeriumi 6.1 eest anda kolm punkti. - Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatav käskkiri on motiveerimata ja ei ole seetõttu kontrollitav. Käskkirjas puudub viide dokumendile, mis võimaldaks kontrollida hindepunktide arvutuskäiku ja motivatsiooni selle osas, miks jäeti osade hindamiskriteeriumide eest punktid andmata.

7. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: - PRIA hinnangul on vaidlustatav käskkiri motiveeritud ja õiguspärane. PRIA on lisaks rahaliste vahendite puudumisele märkinud taotluse rahuldamata jätmise põhjusena ka kaebaja taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. - PRIA on jätkuvalt seisukohal, et hindamiskriteeriumi 4 eest punkte andes tuleb lähtuda taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta töökohtade arvust. Kaebaja väited, et ei saa võrrelda töökohtade ja töötajate arvu, on arusaamatud. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja on ise märkinud äriplaani tabelis 6c omapoolsed töötajate arvud erinevatel ajahetkedel, mis on hindepunktide andmise aluseks. Töötajate ja töökohtade mõisteid tuleb käsitada samastena, kuna taotlejalt ei küsita äriplaanis kuskil eraldi töökohtade arvu näitamist erinevate aastate lõikes. - Kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovaatilisena, kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Tehnoloogiana määruse nr 85 kontekstis tuleb mõista investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 11 tähenduses, st investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Asjaolu, et tehnoloogia üleandmine saab toimuda patendiõiguse, litsentsi, oskusteabe või tehniliste teadmiste üleandmise teel, viitab sellele, et seadme ja tehnoloogia vahele ei saa määruse nr 85 tähenduses tõmmata võrdlusmärki. Sellele viitab ka asjaolu, et määrus nr 85 eristab järjekindlalt seadmeid ja tehnoloogiat. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et uue seadme

5

kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kastutuselevõtmine. Kaebaja väide, et toimub patendi üleandmine, tuleb jätta tähelepanuta. - Kriteeriumi 5.3 kohaselt käsitatakse investeeringut innovaatilisena, kui investeeringu tegemise tulemusena hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Sellele kriteeriumile vastamiseks peab tootmise tehnoloogiale lisanduma täiendav tehnoloogiline võte, mis varasemalt puudus ning mis toob kaasa selle, et toodetav uus toode on kasutatav lõpptarbija poolt ega ole tooraine edasiseks töötlemiseks. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendab tootmisahelat, ei saa lugeda seda, kui varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda, et tegemist on täiendavate võtete kasutusele võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega. Kaebaja ei ole tõendanud, et PRIA oleks mingi hindamiskriteeriumi hindamise osas ebapädev. Toodete pikem säilitamisaeg ei tähenda, et oleks lisandunud täiendav tehnoloogiline võte. - Määruse nr 85 lisa 4 veerus 6.1 toodud kriteeriumi mõte ei ole kolmandate isikute poolt keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamise eest hindepunktide andmine taotlejale. Kogu määruse nr 85 raames toimuv hindamine on üles ehitatud taotleja, mitte kolmanda isiku põhiselt. Kaebaja ei ole tõendanud, kuidas toimub tootmisjääkide vähendamine.

8. AS Eesti Pagar esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lõplikud seisukohad, milles leiab täiendavalt järgmist: - Mõisteid töötaja ja töökoht ei saa samastada ning ka hindamiskriteeriumides on mõisted eraldi välja toodud. Kaebaja hinnangul peaks antud kriteeriumi hindamisel lähtuma taotluse esitamise ajahetkest, mitte aasta enne taotluse esitamist kehtinud olukorrast. PRIA on rikkunud ärakuulamiskohtusust, mistõttu tuleks käskkiri tühistada. - PRIA ei ole hinnanud taotluse juures innovatsiooni komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 11 tähenduses. Vaideotsuses ei ole PRIA sellele viidanud ning on mainitud määrusele tuginenud alles ringkonnakohtu menetluses. Järelikult on ebaselge, millele PRIA taotluse rahuldamata jätmisel üldse tugines. - Säilivusaja pikendamine on määratletav töötlemisastme suurendamisena. Sarnasele seisukohale on jõutud ka Tartu Halduskohtu otsuses nr 3-12-179. - PRIA ei ole kõiki juhte käsitanud ühesugustena, sest näiteks Maadlex OÜ ja Coffeestar OÜ on hindamiskriteeriumi 6.1 eest saanud kolm punkti, kuigi nad mõlemad vähendavad keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda läbi energia tarbimise vähendamise. Vaideotsuses on PRIA jõudnud seisukohale, et tootmisjäägid vähenevad, mistõttu on hiljem esitatud vastupidine seisukoht väär. - Kohus peab tegema samas asjas samasuguse otsuse. Tartu Halduskohus leidis 05.04.2013. a otsuses nr 3-12-185, et PRIA 30.11.2011. a käskkiri kuulub tühistamisele, kuna see on motiveerimata ja kaalutlemata. Tartu Ringkonnakohus jättis nimetatud haldusasjas esitatud PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja leiab, et sarnaselt viidatud asjaga ei saa kaebaja olla kindel, et antud 19 punkti on õiged, kuna käskkiri ei sisalda endas teavet punktisumma kujunemise kohta. Kaebaja hinnangul ei ole käskkirjas paremusjärjestuse, punktisumma, koha paremusjärjestuses ja rahuldatud taotluste arvu äranäitamine piisavad lugemaks haldusakti motiveerituks.

9. PRIA vastuses AS Eesti Pagar apellatsioonkaebuse lõplikele seisukohtadele väidetakse täiendavalt järgmist: - PRIA leiab, et vaidlusalune käskkiri on piisavalt motiveeritud. Riigikohus on lahendis nr 3-31-77-12 leidnud, et hindamiskomisjoni liikmetel on hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, mistõttu on kohtulik kontroll ahenenud. Piiratud põhjendamiskohustus ja

6

kohtulik kontroll on menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Sellest tulenevalt on AS Eesti Pagar väited haldusakti motivatsiooni puudulikkusest alusetud. - PRIA ei ole rikkunud õigust olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib menetluse läbi viia menetlusosaliste arvamust ära kuulamata, kui ei kalduta kõrvale menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest. Antud juhul on PRIA otsuse teinud menetlusosalise enda poolt esitatud andmete alusel, sh lähtunud taotluses esitatud töökohtade arvust. - AS Eesti Pagar väide, et taotluse lahendamisel oleks tulnud lähtuda varasematest analoogsetest juhtudest, ei ole asjakohane. Taotluse lahendamisel tuleb ikkagi lähtuda kaebaja taotlusest, seal välja toodud asjaoludest ning määruse nr 85 õiguslikest alustest. Juhul kui PRIA ongi teinud mõne taotleja suhtes sarnastel alustel teistsuguse otsuse, vaatab PRIA need otsused üle ning vigade leidmisel tühistab taotlejale määratud hindepunktid. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust viidates võimalikule mitteõiguspärasele otsusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb jätta osaliselt (kriteeriumi p-i 5.3 puudutavas osas) läbi vaatamata ning menetlus asjas osaliselt lõpetada. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.05.2012. a otsus muutmata. Ringkonnakohus teeb kõigepealt kindlaks AS Eesti Pagar taotluse menetlemise õigusliku aluse ja kohtuliku kontrolli ulatuse (I), hindab seejärel, kas AS Eesti Pagar taotlust menetleti vastavuses taotluste hindamise kriteeriumide ja õigusaktide nõuetega, lahendades selle käigus ka apellandi taotluse täiendavate tõendite juurdevõtmiseks (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused (III).

I

11. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lõikele 4 kehtestab maaelu arengu toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, põllumajandusminister määrusega. Reeglina toimub nõuetele vastavate taotluste hindamine viidatud määruse alusel (vt ELÜPS § 60 lg 1). Erandina võib põllumajandusminister ELÜPS § 59 lg-s 5 nimetatud määrusega ette näha, et taotlusi hinnatakse enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist. Sellisel juhul koostatakse hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestus ja nõuetele vastavust kontrollitakse taotluse puhul, mis kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt. Nõuetele vastavust võib kontrollida ka taotluse puhul, mis ei kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt (ELÜPS § 60 lg 2).

12. PRIA jättis AS Eesti Pagar taotluse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.6 osas esitatud taotluste menetlemise raames ELÜPS § 60 lõikele 2 ning põllumajandusministri 27.07.2010. a määrusega nr. 85 kehtestatud „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandvääruse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Kord) §-le 12 tuginedes rahuldamata. Korra kehtestamise volituse annab ministrile ELÜPS § 59 lg 5. Korra § 12 lg 1 näeb ette, et kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA ELÜPS § 60 lõike 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist määruse lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumide (edaspidi Taotluse hindamise kriteeriumid) alusel.

7

13. AS Eesti Pagar esitas kaebuse halduskohtule põhjendusega, et ta oleks pidanud saama lisahindepunkte Taotluse hindamise kriteeriumide p-de 4, 5.1, 5.3 ja 6.1 alusel. Samale seisukohale jäi AS Eesti Pagar ka ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses. Vastavalt HKMS § 197 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Sealjuures ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega (HKMS § 197 lg 2). Enne, kui ringkonnakohus asub hindama AS Eesti Pagar taotluse vastavust Taotluse hindamise kriteeriumidele, peab ringkonnakohus vajalikuks määratleda täpsemalt apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus. Vastavalt HKMS § 47 lõikele 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. PRIA käskkirja vaidlustamisel pidi AS Eesti Pagar tulenevalt ELÜPS § 98 lõikest 1 läbima vaidemenetluse haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p-dele 4 ja 5 tuleb vaides märkida nii vaide esitaja selgelt väljendatud nõue kui ka põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Vaidemenetluses leidis AS Eesti Pagar, et ta oleks pidanud saama taotluse eest 26 hindepunkti. Vaidele lisatud Taotluse hindamise kriteeriumide lehelt nähtub, et AS Eesti Pagar arvestas endale täiendavad hindepunktid kriteeriumide p-de 4, 5.1 ja 6.1 eest (vrdl meetme 1.6.1 hindamise töölehte tl 81-82 ning vaiet ja selle lisana esitatud taotleja hindepunktide arvestust tl 27-31). Vaideotsuses hindas PRIA vaide põhjendatust vaid ülalviidatud p-de 4, 5.1 ja 6.1 osas (vt vaideotsus, tl 33-34). Alles halduskohtusse pöördudes asus AS Eesti Pagar seisukohale, et taotleja pidi saama hindepunkte ka kriteeriumi 5.3 eest (st 5 hindepunkti), mistõttu oleks hindepunktide arv pidanud olema 31.

14. Vastavalt HKMS § 41 lõikele 1 määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. HKMS § 41 lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus peab olema läbitud nii kaebuse nõude kui ka aluse osas. Käesoleval juhul on AS Eesti Pagar esitanud halduskohtusse kaebuse alusel, mis ei ole identne vaidemenetluses esitatuga. Seetõttu on AS-l Eesti Pagar kohustuslik kohtueelne menetlus Taotluse hindamise kriteeriumi p-i 5.3 puudutavas osas läbimata. Nimetatu on esile toonud ka PRIA vastuses halduskohtule, taotledes, et halduskohus kaebuse vastavas osas läbi vaatamata jätaks (tl 47). Kuna halduskohus PRIA taotlust kohtuotsusest nähtuvalt ei rahuldanud, kuid ringkonnakohus peab PRIA väidet põhjendatuks, tuleb kaebus Taotluse hindamise kriteeriumi p-i 5.3 puudutavas osas HKMS § 200 p 5, § 151 lg 1 p 1 ning § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätta ning menetlus vastavas osas lõpetada. Seega pidi halduskohus sisuliselt kontrollima AS Eesti Pagar taotluse vastavust Taotluse hindamise kriteeriumide p-dele 4, 5.1 ja 6.1.

15. Järgnevalt hindab ringkonnakohus vastavas osas AS Eesti Pagar apellatsioonkaebuses esitatud väidete põhjendatust. II

16. Vastavalt Taotluse hindamise kriteeriumide p-le 4 annab taotlusele ühe hindepunkti see, kui investeeringu tegemine aitab säilitada või suurendada ettevõtte töökohtade arvu. Apellandi arvates on halduskohus teinud töötajate arvu põhjal meelevaldse järelduse töökohtade säilitamise kohta. Asjaolust, et AS-l Eesti Pagar oli taotlemisele eelnenud aastal

8

201 töötajat, kuid taotlemise hetkel ning sellele järgneval aastal 196 töötajat, ei saa apellandi arvates järeldada töökohtade arvu muutust.

17. Ringkonnakohus nõustub PRIA seisukohaga selles, et töötajate ja töökohtade mõisteid tuleb käsitada samastena. Halduskohtule esitatud tabelist 6c „Tööjõud“ nähtub, et AS Eesti Pagar pidi esitama PRIA-le andmed töötajate arvu, mitte töökohtade arvu kohta (tl 53). Apellandi tõlgenduse korral tuleks töötajate arvu PRIA-le esitamist eesmärgipäratuks pidada, kuna töötajate arv ei pruugi seoses vakantsete ametikohtadega näidata tegelike töökohtade arvu ettevõttes. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et kuna Taotluse hindamise kriteeriumi p 4 järgi hinnatakse investeeringu mõju tööhõivele ehk inimeste hõivatusele tööga, ei saa taotluste hindamise kontekstis tähtsust omada see, kui palju on ettevõttes inimestega täitmata töökohti, vaid see, kui palju inimesi on tänu konkreetsele investeeringule tööga hõivatud. Sel põhjusel on nii PRIA kui ka halduskohus AS Eesti Pagar esitatud andmeid Korra eesmärgi ning Taotluse hindamise kriteeriumidega kooskõlaliselt hinnanud.

18. AS Eesti Pagar ei nõustu PRIA ja halduskohtu järeldusega, et AS Eesti Pagar investeering ei ole innovaatiline ning leiab, et ta oleks pidanud saama ka kriteeriumi 5.1 täitmise eest 3 hindepunkti. Taotluse hindamise kriteeriumide p 5.1 järgi hinnatakse investeeringu innovaatilisuse all 3 hindepunktiga ettevõtte jaoks uue tehnoloogia kasutusele võtmist. AS Eesti Pagar investeeringu eesmärgi (tl 11) kohaselt on ettevõttel investeeringu käigus plaanis soetada uus taaraliin, rukkitaigna doseerimise seade, leotatud seemnete dosaator, õhukuivati ning kolm ahju. Esimesed kolm seadet on ettevõtte selgituse kohaselt vajalikud, et tööprotsesside juurest kaoks ära käsitsi töö ning et tootmisprotsess muutuks sujuvamaks, efektiivsemaks ja odavamaks. Apellatsioonkaebuse väitel võimaldab taaraliin tänase käsitöö (kastide pesu, ettevalmistamine, masinasse tõstmine, virnastamine) automatiseerida (tl 109). Õhukuivati on investeeringu eesmärgi (tl 11) kohaselt vajalik, et õhus oleks vähem niiskust ja hallitust. Kolm uut ahju jaotatakse ära erinevate tootmisliinide vahel – üks leiva, teine röstsaia ja kolmas koorikleivaliini juurde. AS Eesti Pagar väitel võetakse investeeringu tulemusel kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. AS Eesti Pagar on investeeringu innovaatilisust põhjendanud sellega, et praegu toimub saiakastide pesu ja uute toodete jaoks ettevalmistamine tootmishoone erinevates osades, mis tähendab, et tühje kaste peab pidevalt ühest hoone osast teise transportima, käsitsi masinasse tõstma, sealt uuesti välja tõstma ning virnastama. Protsess ei ole sujuv ja kastid seisavad pikkades virnades tolmu käes, samuti on kogu protsess töömahukas ja ebaefektiivne. Uus taaraliin võimaldab muuta süsteemi ühtselt toimivaks, vähendades ka tootmisruumi sisest sagimist ja tööjõukulusid. Leotatud seemnete dosaator ning uut tüüpi leivatainaste tükeldaja on täiesti uued seadmed. Kolm uut ahju võimaldavad turule tulla uute toodetega (tl 11 pöördel). Apellatsioonkaebuses selgitab AS Eesti Pagar täiendavalt, et AS Sveba-Dahlen Baltic kodulehe kohaselt on ahjud varustatud patenteeritud IBS süsteemiga. Seega on investeering konteinerahjudesse, mis sisaldavad patenteeritud tehnoloogiat investeering tehnoloogiasiirdesse. AS-l Eesti Pagar puudub oskusteave, kuidas tükeldada leivatainast, et tainas oleks ühtlasem. Ka puudub ettevõttel oskusteave, kuidas leotatud seemneid doseerida. Selleks peab need teadmised sisse ostma koos masinaga (tl 109 pöördel).

19. Ringkonnakohus asus 15.02.2013. a otsuses haldusasjas nr. 3-12-185 (OÜ Coffeestar vs PRIA) seisukohale, et toetuse andmise üldeesmärgiga ja Korra § 3 lg 1 p-ga 1 ei ole kooskõlas lisa 4 p 5.1 tõlgendamine selliselt, et nimetatud investeeringu innovaatilisuse kriteeriumi alusel saab taotlejale punkte anda üksnes siis, kui tegemist on investeeringuga immateriaalsesse varasse ehk tehnoloogiasse, mille puhul on innovaatilisusena käsitatav patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamine. Toiduainete töötlemiseks vajalike seadmete ostmine, paigaldamine ja rakendamine on samuti

9

abikõlbulikud tegevused ning seadmed on teatavasti materiaalne vara, mille soetamisega ei pruugi alati kaasas käia vajadus omandada patendiõigusi, litsentse, oskusteavet või patentimata tehnilisi teadmisi. Juhul, kui hinnata investeeringu, mis võib olla tehtud ka seadme ostmise eesmärgil, innovaatilisust üksnes uue tehnoloogia kasutuselevõtmise seisukohast, millega peavad kaasas käima ka patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või muu sellise omandamine, siis võib taotluste hindamisel tekkida ebavõrdne olukord, so üksnes toiduainete töötlemiseks vajaliku seadme osas tehtud investeering ei saa kunagi investeeringu innovaatilisuse eest hindepunkte. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas haldusasjas eeltoodud seisukoha juurde. Seega pidi PRIA kaaluma AS-le Eesti Pagar kolme hindepunkti andmist olenemata sellest, et viimase investeering ei olnud suunatud immateriaalse vara ostmisele. Vaideotsusest nähtuvalt on PRIA seda ka teinud, selgitades: „Nimetatud tegevuste puhul ei ole käesoleval juhul tegemist uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuga, kuna tegemist on sisuliselt samalaadse tegevusega, mis toimub ka praegu. Ainuüksi toodangu kvaliteedi parandamine või tootmisruumi sisese sagimise vähendamine ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla“ (vaideotsuse l 2, tl 33 pöördel).

20. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et olemasoleva seadme vahetamine uue vastu ei ole tehnoloogiliste võtete muutmine. Uute seadmete kasutuselevõtmisega peavad muutuma ka tehnoloogilised võtted, mis antud juhul tõendatud ei ole (tl 97-98). Ringkonnakohus nõustub PRIA ning halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohtule ei nähtu, et konteinerahjud, uus doseerimismasin ning leivatainaste tükeldaja tooksid kaasa olulise tehnoloogilise muutuse lõpptoote töötlemises. Sisuliselt jätkub AS-s Eesti Pagar lõpptoote töötlemisprotsess samasuguste tegevustega. AS Eesti Pagar põhivara nimekirjas on PRIA-le esitatud andmete kohaselt ahi Bakermatic, taignatükeldaja WP Parta U 2002, taignatükeldaja B700 (röstliinile), taigna tükeldaja II liinile, rukkitaigna tükeldaja ning kuivade seemnete dosaator (tl 10). Asjaolu, et uute seadmetega on väidetavalt võimalik doseerida kuivade seemnete asemel märgi seemneid, tükeldada tainast ühtlasemalt või kasutada Bakermatic ahju asemel AS Sveba-Dahlen Baltic patenteeritud IBS süsteemiga ahje, ei kujuta endast olulist tehnoloogilist uuendust.

21. Seoses uue taaraliini kasutuselevõtu sooviga peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Korra § 3 lg 1 p 1 järgi võib toetust taotleda toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks. Korra eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tegevus, mis eelneb toote esmamüügile, näiteks põllumajandussaaduste koristamine, sorteerimine, pesemine ja pakendamine, ei ole põllumajandussaaduse töötlemine, mistõttu ei kuulu see toetatava tegevuse alla. Seega ei saa saiakastide pesu ja uute toodete jaoks ettevalmistamist käsitada toiduainete töötlemisena, mistõttu ei oma tähtsust ka see, kas ettevõtte jaoks on tegemist uue tehnoloogiaga või mitte. Samas on PRIA õigesti märkinud, et taaraliini kasutusele võtuga saavutatav tootmisruumi sisese sagimise vähendamine ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla. Eeltoodust tulenevalt on PRIA otsus, AS-le Eesti Pagar investeeringu innovaatilisuse eest Taotluse hindamise kriteeriumide p-s 5.1 märgitud kolm hindepunkti andmata jätta, lõppkokkuvõttes õige.

22. Apellant vaidleb vastu ka sellele, et talle ei antud hindepunkte investeeringu keskkonnasäästlikkuse eest. Apellandi arvates oleks ta pidanud saama kolm hindepunkti Taotluse hindamise kriteeriumide p-s 6.1 märgitud eesmärgi – vähendada tootmisjäätmete hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda – täitmise eest. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi mainitud seisukohaga.

23. AS Eesti Pagar põhjendab PRIA-le esitatud taotluses investeeringu keskkonnasäästlikkust, milleks on tootmisjäätmete hulga ning keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise

10

vähendamine, sellega, et tänu efektiivsemale tootmisele hoitakse kokku energiatarbimist (tl 11 pöördel). Kaebuse kohaselt toodetakse 96% energiast põlevkivist, mistõttu energiatarbimise vähendamine vähendab ka põlevkivist tulenevate keskkonnaohtlike ainete sattumist keskkonda, sh põhjavette (tl 4 pöördel, 5). Ringkonnakohus nõustub nii PRIA kui ka halduskohtuga selles, et Taotluse hindamise kriteeriumide p 6.1 eesmärgiks on vähendada taotleja tootmisjäätmete hulka ning taotleja, mitte mõne kolmanda isiku poolt keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et AS Eesti Pagar kasutaks tootmisprotsessis põlevkivi. Asjaolu, et uuemate seadmete vähesema energiatarbimise tõttu võib väheneda AS-i Eesti Pagar energiatarbimine, ei tähenda, et see omaks vahetut ja tuntavat mõju põlevkivi kaevandamisele Eestis. Seetõttu oli AS-l Eesti Pagar võimalik täiendavate hindepunktide saamiseks tõendada vaid seda, et väheneb tema enda tootmisjäätmete ja keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine. Käesolevas menetluses ei ole AS Eesti Pagar nimetatud asjaolu tõendanud.

24. AS Eesti Pagar taotleb, et ringkonnakohus võtaks haldusasja materjalide juurde Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsuse asjas nr. 3-12-185, Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2013. a otsuse asjas nr. 3-12-185, Coffeestar OÜ 2011. a taotluse rahuldamata jätmise otsuse, 2012. a toetuse saajate nimekirjad, 2012. a projektide punktide nimekirjad, Maadlex OÜ 2012. a projekti otsuse, Maadlex OÜ 2012. a taotluse äriplaani, Coffeestar OÜ 2012. a taotluse äriplaani, määruse nr. 85 muudatuse ning Tartu Halduskohtu otsuse asjas nr. 3-12-179. AS Eesti Pagar soovib tõenditega tõendada, et nii Maadlex OÜ kui ka Coffeestar OÜ said 2012. a hindamiskriteeriumi 6.1 eest 3 punkti, kuigi nad mõlemad vähendavad keskkonnaohtlike ainete paiskamist läbi energia tarbimise vähendamise. Ringkonnakohus leiab, et Coffeestar OÜ ning Maadlex OÜ taotluste menetlemise asjaolud ning saadud hindepunktid ei oma asjas tähtsust, kuna ei muuda ringkonnakohtu seisukohta Taotluse hindamise kriteeriumi p 6.1 eesmärgi kohta. Asjaolu, et PRIA võis teiste taotlejate taotlusi valesti hinnata, ei saa kaasa tuua väärtõlgenduse kohaldamist käesolevas vaidluses. Eeltoodust tulenevalt ei oma viidatud tõendid käesolevas haldusasjas tähtsust ning kohus tagastab need apellandile. Ühtlasi on ringkonnakohtule tõenditena esitatud kohtuotsused kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadavad, mistõttu puudub vajadus tõendite haldusasja materjalide juurde võtmiseks ka sel põhjusel.

25. AS Eesti Pagar on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata ega ole seetõttu kontrollitav. Ka rikkus PRIA apellandi arvates ärakuulamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 5 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Arvestades maaelu arengu toetuse taotluste hindamise korra eripära, mis tingib piiratud rahalise ressursi jagamise paljude taotlejate vahel efektiivses ja lihtsas menetluses, vastab käskkiri haldusakti põhjendamise miinimumnõuetele (vt RKHK 27.02.2007. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-06). Käskkirjas on selgitatud, millisest punktisummast alates taotlusi ei rahuldatud. Ka sisaldab käskkiri viidet PRIA veebilehel asuvale taotluste paremusjärjestusele, mistõttu oli AS-l Eesti Pagar võimalik tutvuda veebilehe vahendusel talle antud hindepunktide arvuga ja kohaga paremusjärjestuses. Riigikohus on leidnud, et sellisel juhul on taotlejal võimalik taotleda otsuse sisuliseks vaidlustamiseks PRIA-lt materjalidega tutvumist (RKHK 27.02.2007. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-06, p 15). Taotluse menetlemise reeglid sisalduvad Korras ning neid on käskkirja andmisel põhjendatud. Riigikohus on analoogilises asjas leidnud: „Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keerukaks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui

11

punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (RKHK 04.04.2013. a otsus asjas nr. 3-3-1-77-12, p 18).

26. Arvestades menetluse eripära, puudus PRIA-l kohustus AS-i Eesti Pagar täiendavaks ärakuulamiseks. AS-l Eesti Pagar oli võimalik esitada oma põhjendused ja selgitused PRIA-le esitatud taotluses. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka seda, et AS-l Eesti Pagar puudus subjektiivne õigus toetusele; ka ei ole tegemist AS-i Eesti Pagar õigusi kahjustava haldusaktiga, mille puhul on isikule ärakuulamisõiguse tagamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 2 tulenevalt kohustuslik. Ühtlasi ei nähtu ringkonnakohtule, et AS Eesti Pagar poolt taotluses esitatud andmetest oleks haldusmenetluses kõrvale kaldutud. Nimetatud asjaolu esinemisel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 2).

III

27. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus Taotluse hindamise kriteeriumi p-i 5.3 puudutavas osas läbi vaatamata ning ringkonnakohus tühistab vastavas osas Tartu Halduskohtu 15.05.2012. a otsuse ja lõpetab asjas menetluse. Muus osas jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.05.2012. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad ka AS Eesti Pagar apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel