2-13-20349/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasi 2-13-20349

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

1 Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 27. mai 2013

Tsiviilasja number 2-13-20349

Kohtuasi ET (T) avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: ET (isikukood XXX, faktiline elukoht XXX, registreeritud elukoht XXX, e-post: XXX); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paavo Paal (Advokaadibüroo Aksum Reval, aadress Tartu mnt 16 Tallinnas, e-post: paavo.paal@abkalk.ee ); Puudutatud isik (alaealine): W T (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht XXX). Eestkosteasutus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (aadress Nunne 18, 15058 Tallinn, e-post: kesklinn@tallinnlv.ee ), volitatud esindaja Marje Paljak Alaealisele W T riigi õigusabi korras menetluse ajaks määratud esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, aadress Keemia 23-1 Tallinnas, e-post: andreslusmagi@hot.ee )

Resolutsioon

Kohtuasi 2-13-20349

2

1. Rahuldada avaldus. 2. Anda alaealise W T (T, isikukood XXX) seaduslikule esindajale ET (T, isikukood XXX) kohtu nõusolek W T nimel W T kuuluva kinnistu mõttelise osa (1/4 kaasomandist (kinnistust) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa number XXX, aadress Tallinn, XXX) võõrandamiseks. 3. Anda ET nõusolek W T kuuluva kinnistu mõttelise osa (1/4 kaasomandist (kinnistust) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa number XXX, aadress Tallinn, XXX) võõrandamisest saadava raha kasutamiseks, kusjuures raha tuleb kasutada üksnes alaealise W T huvides (tema ülalpidamiseks ja hariduse omandamiseks). 4. Jätta alaealise W T menetluskulud (riigi õigusabi tasu) riigi kanda. 5. Avaldustelt tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud (lepingulisele esindajale makstav tasu) jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu €50. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu €25. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhistus

Alaealise W T (T) seaduslik esindaja ET esitas kohtule 03.05.2013 oma lepingulise esindaja vahendusel avalduse kohtu nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks ning lapsele kuuluva kinnistu mõttelise osa müügist saadava raha kasutamiseks. Avalduse asjaolud on järgmised. ET palub anda luba oma pojale W T (isikukood XXX) kuuluva mõttelise osa kinnisasjast (kinnistu nr XXX Harju Maakohtu registrijaoskonnas) aadressil XXX, Tallinn võõrandamiseks. W T on käesoleva avalduse esitamise hetkel seitsme aastane alaealine. W T seaduslik esindaja on tema ema ET. W T omandis on 1/4 mõtteline osa korterist aadressil XXX, Tallinn (kinnistu nr XXX, Harju Maakohtu registrijaoskond). Käesoleva avaldusega palutakse maakohtul anda luba võõrandada W T kuuluv 1/4 mõtteline osa kinnisasjast. W T omandas nimetatud mõttelise osa kinnisasjast pärimise teel 2011. aastal oma isa M T pärijana. Tegemist on mõttelise osaga korteriomandist, mis oli W T, tema ema ja isa elukohaks. Korteriomandit koormab hüpoteek AS SEB Pank (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Hüpoteek tagab korteri soetamiseks ET ja tänaseks meie hulgast lahkunud M T poolt pangast võetud laenu.

3 Avalduse esitamise on tinginud asjaolu, et ET ja tema uus elukaaslane on loonud uue pere. Selles peres kasvab ka W T. ET ja tema uus elukaaslane kavatsevad soetada endale uue ühise kodu. Selles uues kodus hakkab elama ka W T. Uue kodu soetamist tingib asjaolu, et ka ET elukaaslase laps elab nende ühises peres (ta on W iga enam-vähem ühevanune tütarlaps), samuti tuli nende perre just viimastel päevadel juurdekasv elukaaslaste ühise lapse näol. Pere vajab seega suuremat elamispinda. Sellise elamispinna soetamine on ka W T huvides. Nendel asjaoludel on põhjendatud korteriomandi (sealhulgas ka W T kuuluva korteriomandi mõttelise osa) võõrandamine. W T sündis XXX ET ja M T pojana. Abikaasad ET ja M T olid 2005 juunis omandanud kaasomandiosa XXX majast 2005. aasta juunis abikaasade ühisvarana. Kinnisomand soetati pangalaenu abil (AS SEB Eesti Ühispank – praegune AS SEB Pank) ning laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas panga kasuks seatud hüpoteek summas üks miljon ükssada nelikümmend üks tuhat ( 1 141 000 ) krooni. XXX W T isa M T suri. Vastavalt Tallinna notari Lee Jäätma poolt 05. juulil 2011 väljastatud pärimistunnistusele olid M T pärijateks võrdsetes osades ET ja W T. W T päris seega omandiõiguse mõttelisele osale 1/4 korterile vastavale kinnisomandile kinnistust, aga samuti ka laenulepingust tulenevad kohustused panga ees 1/4 osa ulatuses. 03. juulil 2012 vormistati XXX omandiõigussuhted elamu kaasomanike – sealhulgas ka ET ja W T vahelise lepinguga – selliselt, et elamu jagati korteriomanditeks. Seega tekkis korteriomand aadressil XXX, Tallinn (kinnistu nr XXX Harju Maakohtu registrijaoskonnas). Selle korteriomandi kaasomanikud on ET (3/4 mõttelist osa) ja W T (1/4 mõttelist osa). ET elab koos uue elukaaslasega elukaaslase poolt üüritavas korteriboksis XXX, Tallinn. Koos nendega elab ka W T, kes praegu käib lasteaias, samuti elab nendega koos ET elukaaslase kuueaastane tütar. W T on oma ema ja ema uue elukaaslase ülalpidamisel. 30. aprillil 2013 sündis perre väike poeg – ET ja tema elukaaslane ühine laps. ET on tasunud pangale laenumakseid XXX asuva korteri soetamiseks võetud laenu eest. ET on välja üürinud korteri aadressil XXX, Tallinn. Pere vajab uut ja suuremat elamispinda. Elamispinna soetamine on aga võimalik üksnes pangalaenu abil ning pangalaenu kavatsevad võtta ET ja tema uus elukaaslane. Uue laenu väljastamiseks on aga vaja kustutada eelnevalt võetud laen. Eespool toodud asjaoludel on otsustanud ET võõrandada talle ja tema pojale W T kuuluva korteriomandi. Seepärast esitatud maakohtule avaldus loa saamiseks W T kuuluva mõttelise osa korteriomandist võõrandamiseks. W T kuuluva 1/4 mõttelise osa korteriomandist võõrandamine on kõiki asjaolusid, sealhulgas ka W T huvisid arvestades põhjendatud. Korteriomandi võõrandamise tingib eelkõige vajadus perele uue kodu soetamiseks. Uus ja suurem kodu annab ka W T paremad võimalused. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisest saadavaid vahendeid kasutatakse esmajärjekorras pangalaenu tasumiseks, mis tähendab aga seda, et W T kohustused vähenevad (muuhulgas päris ta ka pangalaenu). Arvestades asjaolu, et W T ei ole iseseisvat sissetulekut, siis kuni käesoleva hetkeni on tasunud pangaga sõlmitud laenulepingu järgseid makseid tema ema. Kuna kinnisasja võõrandamisel vähenevad W T kohustused, on mõttelise osa korteriomandi võõrandamine W T huvides ja igati kooskõlas seadusega. Siinkohal suurendab ka W T kuuluva kinnisomandi võõrandamine selgelt kaasa perekonna rahalisele stabiilsusele. Kuna ET ja tema elukaaslane peavad W T üleval, siis võidab teiste seas sellisest rahalise stabiilsuse suurenemisest selgelt ka W T. Korteriomandile on seatud hüpoteek ET (isikukood XXX) ja M T (isikukood XXX) ühisomandis olevale kaasomandiosale summas üks miljon ükssada nelikümmend üks tuhat

Kohtuasi 2-13-20349

4 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (reg.kood 10004252). Käesoleval hetkel on laenujääk ligikaudu 46 000 eurot. Korteriomand kavandatakse võõrandada ligikaudu 75 000 euro eest. Korteriomandi müügi korral tasutakse kõigepealt pangale laenulepingu alusel võlgnetav laenujääk. Käesoleva avalduse rahuldamisest sõltub see, kas ET saab võõrandada talle kuuluva korteriomandi mõttelise osa (3/4) või millise hinnaga ta seda võõrandab. Kui ET võõrandaks üksnes talle kuuluva korteriomandi 3/4 suuruse mõttelise osa, siis oleks sellele vaieldamatult raskem ostjat leida kui terve korteriomandi (see tähendab siis ET 3/4 osa ja W T 1/4 osa samaaegse) võõrandamise korral. Samuti oleks müügihind ilmselgelt väiksem. W T vara turuväärtus väheneks samuti ilmselgelt siis, kui tema osa ei võõrandataks olukorras, kus tema ema soovib võõrandada enda 3/4 osa. Kõigepealt tekivad probleemid pangaga – ilmselgelt soovib pank lõpetada laenulepingu, sest ebatõenäoline oleks jätkata laenulepingut 7- aastase poisiga olukorras, kus tema ema soovib enda osa laenust kustutada. Teiseks, kui korteriomand kuuluks 3/4 ulatuses uuele omanikule ja 1/4 ulatuses W T , siis peaksid ilmselt hakkama omanikud kokku leppima kasutuskorda (praegu puudub vajadus kasutuskorra järele, sest ema ja poja vahel ei ole seda lihtsalt vaja). Veelgi tõenäolisem oleks aga see, et korteriomandi 3/4 mõttelise osa uus omanik algataks kaasomandi lõpetamise menetluse, mis tähendab aga vajadust saavutada selles osas kokkulepe (kokkuleppeks on jällegi vaja kohtu luba) või vajadust osaleda kohtumenetluses. Kinnisasja mõttelise osa müügist W T osast ülejäävat raha on kavas kulutada tema hariduse kindlustamiseks. Uus kodu on kavas soetada XXX piirkonda. W T kavatseb alates 01. septembrist 2013 asuda õppima erakooli, kus õppemaks on 1700 eurot aastas, millele lisanduvad ka muud kulutused. W T kuuluva vara müügist saadavaid vahendeid ei ole kavas investeerida tema nimel uue kodu ostmiseks, sest selline lahendus tekitaks suure hulga õiguslikke ja majanduslikke probleeme. Pere kavandab uue kodu ostmist pangalaenuga. Üheselt selge on see, et pank ei anna 7-aastasele W laenu. Samas soovib pank ilmselt seada hüpoteegi uuele kinnisasjale. Sellisel juhul jääks ema ja kasuisa poolt võetud laen koormama ka W kinnistut. Perekond on otsustanud, et see ei ole mõistlik. Avaldusele on lisatud: 1. W T sünnitunnistuse koopia; 2. pärimistunnistuse koopia; 3. laenulepingu nr XXX koopia 4. kinnistusraamatu väljatrükk; 5. riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus.

Kohus algatas avalduse põhjal menetluse 16. mail 2013 määrusega, andis W T menetluse ajaks tasuta riigi õigusabi ja kaasas menetlusse alaealise registreeritud elukoha järgse eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule 22. mail 2013 kirjaliku seisukoha, milles leidis järgmist. Kuna W T on seitsmeaastane, siis lähtutakse arvamuse andmisel tema tegelikest huvidest nagu mõistlikult võib neid eeldada. Avaldaja on W T ema. XXX suri W T isa M T. 05. juuli 2011 välja antud pärimistunnistuse kohaselt on M T pärijaks ½ suuruses mõttelises osas W T ja ½ suuruses mõttelises osas avaldaja. Avaldaja soovib kohtult nõusolekut W T kuuluva ¼ mõttelise osa kinnisasjast, aadressil XXX, Tallinn võõrandamiseks.

5 Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX väljavõttest nähtub, et avaldajale kuulub ¾ kaasomandist ja W T ¼ kaasomandist. Avaldaja selgituste kohaselt on tegemist korteriomandiga, mille ta oli varasemalt välja üürinud. Harju Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljavõttest nähtub, et tegemist on reaalosaks oleva 78, 20 m2 korteriomandiga (korter nr 2), mille juurde kuulub XXX mõttelist osa kinnistust. Korteriomandit koormab hüpoteek 1 141 000 kr SEB Eesti Ühispanga kasuks sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võla tagamiseks. 22.05.2013 kohtus advokaat W T . W T kuulas advokaadi selgitused ära ja avaldas, et nemad selles korteris ei ela. Pere on suur ja nad ei mahuks sinna hästi ära. Avaldusega on ta nõus. Kui raha kantakse tema kontole, siis see on hea, sest siis on võimalik selle eest näiteks i-PAD-i osta. PKS § 131 lõikes 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingu tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka PKS § 187 punktis 1 nimetatud juhul. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehingut, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 punktis 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada lapsele kuuluvat kinnisasja. Korterit pakutakse müügiks professionaalse maakleri vahendusel hinnaga 75 000 €. Ostusoovijaid ei ole seni olnud, sest korteriomand kasutab elektrikütet ning ruumide planeering ei ole traditsiooniline – palju on abiruume. Lapse huvides menetluse ajaks rihi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et nõusoleku andmine Tallinnas, XXX kinnisasja ¼ kaasomandiosa (so W T kuuluva osa) võõrandamiseks on lapse huvides. Laps ei kasuta korteriomandit oma elukohana. Lapsel on oma ¼ mõttelise osa müümisel koos avaldaja ¾ mõttelise osaga eeliseid, kuna koos müües on võimalik saada suuremat müügihinda. Lapsel seda kinnisasja ¼ mõttelist osa kasutada ei ole võimalik, kuna tema elukoht asub mujal. Korteriomandile oli seatud hüpoteek SEB Eesti Ühispanga kasuks 56 118 € laenu (laenuleping nr XXX) tagatiseks. Avaldaja hindab laenujäägiks 46 000€. PKS § 131 lõikes 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lõige 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Nõusoleku andmine tehinguks on advokaadi arvates põhjendatud, kuna see annab lapse kasutusse rahalised vahendeid, mida ta saab kasutada enda ülalpidamiseks. Kuna lapse isa on surnud, siis on rahaliste vahendite olemasolu lapse kontol tähtis säilitamaks varasemat elatustaset. Tehingust laekuva raha paigutamine lapse kontole on kooskõlas lapse huvidega ja PKS § 186 lg 1 väljendatud põhimõttega. Advokaat leiab, et kohus võib avalduse rahuldada, määrates sealjuures kindlaks, et korteriomandi ¼ mõttelise osa võõrandamisel laekunud raha paigutatakse lapse kontole.

Eestkosteasutus – Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu on 23.05.2013 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab avalduse rahuldamist. Eestkosteasutus märgib järgmist. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond tutvus 16. mail 2013 Harju Maakohtust saabunud ET (T), ik XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX, Tallinn, alaline elukoht XXX, Tallinn, avaldusega oma alaealise lapse W T (T), ik XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX, Tallinn, alaline elukoht XXX, Tallinn, nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks tsiviilasjas nr 2-13-20349. Avalduses toodud asjaoludel ja vastavalt perekonnaseaduse § 131 lõikele 1 ja § 187 punktile 1, soovib ET kohtu nõusolekut alaealise lapse W T nimel võõrandada alaealise ja ET omandis

Kohtuasi 2-13-20349

6 oleva korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, kinnistusregistri registriosa nr XXX, katastritunnus XXX. Alaealine W T omandas nimetatud korteriomandist ¼ kaasomandist 5. juulil 2011 koostatud pärimistunnistuse alusel seoses alaealise isa M T (T), ik XXX, surmaga XXX. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas 21. mail 2013 toimunud vestlusel selgitas ET, et soovib võõrandada oma alaealise lapse W T ja tema omandis oleva korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, et parandada perekonna elamistingimusi. Nimetatud korteriomand on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks, mis tagab eluasemelaenu, mille laenujääk on ~46000 eurot. Nimetatud laenukohustusest ¼ läks pärimise teel üle ka alaealisele W T . ET ei pea otstarbekaks nimetatud korteriomandit säilitada. Pere on viieliikmeline – ET, tema elukaaslane, W T, elukaaslase tütar ning nende ühine poeg. Käesoleval ajal elab pere üüritud majaosas aadressil XXX, Tallinn, kus on neli tuba. Pere vajab uut ja suuremat elamispinda, et igal lapsel oleks oma tuba. ET ei pea mõistlikuks osta uut eluaset, mille kaasomanikuks saab alaealine, sest eluase ostetakse laenuga, mille tagatiseks saab ostetav eluase. Müüdav korteriomand on heas korras, kus on üks suur tuba ja teine väga väike tuba, nende perele on see ilmselt väike. Korteriomandi väärtuseks hindab ET ~75000-85000 eurot. Esmajärjekorras soovib ET korteriomandi müügist saadava raha eest tagasi maksta nimetatud korteriomandiga seotud pangalaenu. Müügist ülejäävat alaealise osa rahast planeerib ET kasutada W T hariduse omandamiseks. W T alustab 1. septembril 2013 õpinguid XXX 1. klassis, kus õppemaks on 1700 eurot aastas. Praegu elab pere Pirita linnaosas, kuid seoses W T kooliminekuga soovib pere osta elamispinna, mis on suurem ja koolile lähemal. Perekonnaseaduse § 123 lg 1 määratleb, et kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lähtudes eeltoodust toetab Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ET avaldust nõusoleku saamiseks alaealise lapse W T nimel võõrandada turuhinnaga alaealise ja ET kaasomandisse kuuluv korteriomand aadressil XXX, Tallinn, kinnistusregistri registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, ja leiab, et ülalnimetatud tehing on põhjendatud ning alaealise huvides.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis leiab, et nõusoleku andmine alaealisele kuuluva kinnistu võõrandamiseks on põhjendatud. Samuti on põhjendatud kinnistu müügist saadud raha kasutada alaealise ülalpidamiseks ja hariduse omandamiseks. Kohus märgib esmalt, et kinnisasja võõrandamise tehing tuleb teostada turuväärtusele vastava hinnaga. PKS § 131 lg 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Eestkostjal (st alaealise vanemal ehk tema seaduslikul esindajal) on kohustus tegutseda eestkostetava huvides ning mitte kahjustada eestkostetava varalisi huve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 550 lg 1 p 6 kohaselt on nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks hagita perekonnaasjaks. TsMS § 116 sätestab, et kõikides käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või

7 eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Lähtudes PKS § 131 lg-st 1 ja § 187 p-st 1 eeldab lapse nimel kinnistu võõrandamine seega kohtu nõusolekut. Kinnistu müügist saadud raha paigutamist reguleerib PKS § 130 ja § 186. PKS § 130 kohaselt paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 4 kohaselt on kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, s.o olukorras, mil raha ei kasutata lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks ega muude jooksvate kulude katmiseks. Kuivõrd avaldaja soovib kinnistu müügist saadavat vara kasutada oma alaealise poja W T ülalpidamiskulude ning muude jooksvate kulude katteks (eelkõige õppemaks ja hariduse omandamisega erakoolis seotud muud võimalikud kulud), siis lähtuvalt PKS § 130 ja § 186 lg-st 1 raha kasutamine kohtu eraldiseisvat nõusolekut ei ole vaja. Arvestades aga kinnistu müügist eelduslikult saadava summa suurust, võib kohtu hinnangul tekkida hilisemalt probleeme tõendamaks, et viidatud summa kasutamine saab toimuma W T ülalpidamiskulude või muude jooksvate kulude kandmiseks. PKS § 188 lg 2 kohaselt võib kohus anda erandjuhtudel eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ET nõusoleku andmine kinnistu müügist saadava vara kasutamiseks vajalik ja põhjendatud ning seda eelkõige seetõttu, et W T kavatseb asuda õppima erakoolis. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas avalduses esiletoodud asjaolusid on nii W T kuuluva kinnistu mõttelise osa võõrandamine nagu ka kinnistu alaealisele kuuluva osa müügist saadava raha kasutamine täielikult kooskõlas lapse huvidega ning seetõttu on esitatud taotlus kinnistu osa müümiseks ja raha kasutamiseks põhjendatud.

PKS § 131 lg 1 sätestatu kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka PKS § 187 p 1, 4 ning PKS § 188 lg 1 p 1, 3 nimetatud juhtudel. PKS § 188 lg 1 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada oma pärandit. PKS § 188 lg 1 p 3 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamisele suunatud lepingut. PKS § 187 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. PKS § 187 p 4 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

PKS § 133 kohaselt peab lapsevanem lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendab oma asjades.

Võõrandamisest saadavat raha soovitakse kasutada üksnes alaealise huvides – eeskätt temale tasulise koolihariduse omandamise võimaldamiseks. Ka perekonnale, mille üheks liikmeks W T on, suurema eluaseme soetamine teenib vaieldamatult ka W T huve.

Kohtuasi 2-13-20349

8 Ei ole alust arvata, et avaldaja käituks varahooldusõigust teostades enda huvidest lähtuvalt, jättes oma alaealise lapse W T heaolu arvestamata.

Kinnistusregistrisse tehtud päringu väljatrükk tõendab, et kinnistu aadressil Tallinn, XXX, mille reaalosaks on eluja mitteeluruum nr 2, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa number XXX, kaasomanikeks on alaealine W T (1/4 osas) ja ET (3/4 osas).

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud täielikku kinnitust. Kohus on telefoni teel 27.05.2013 ära kuulanud avaldaja lepingulise esindaja, kes kinnitas, et avalduses esitatud teave on õige.

Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse alaealisele kuuluva vara müügist saadavat tulu kasutada alaealise enda huvides, on põhjendatud lubada ETl võõrandada (tasu eest) tema alaealisele pojale W T kuuluv kinnistuosa, kuna see on kohtu hinnangul alaealise huvides. Siinjuures rõhutab kohus, et kinnistu tuleb võõrandada selle turuväärtust silmas pidades.

Kinnistu osa müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile, mille sõnastus ja eesmärk tulenevad PKS sätetest.

Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealise W T huve.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel avaldaja poolt tasutud riigilõiv ja muud kulud (näiteks avaldaja lepingulise esindaja tasu) avaldajate kanda.

Raivo Einula Kohtunik

9