2-13-4445/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-4445

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-4445 Tsiviilasi HOÜ hagi RK’i vastu kahju 3265,14 euro, viivise 733,20 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 3998,34 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja KU (XXX) Kostja RK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2013.a Kohtuistungil osalenud isikud hageja lepinguline esindaja KU RESOLUTSIOON Jätta HOÜ hagi RK’i vastu kahju 3265,14 euro, viivise 733,20 euro ja lisanduva viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.05.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

2-13-4445

2 menetlustähtaja ennistamist.

Nõue 1. HOÜ (hageja) esitas 28.01.2013 maakohtule hagi RK’i (kostja) vastu kahju 3265,14 euro, viivise 733,20 euro ja lisanduva viivise saamiseks.

Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1).

Maakohtu põhjendused 2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.

3. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja andis 04.02.2010 Osaühingule N (endine ärinimi T OÜ) laenu 2236,91 eurot (35 000 krooni), mida ei ole hagejale tagasi makstud (tl 16); • Hageja andis 19.02.2010 AH OÜ-le laenu 1028,23 eurot (20 000 krooni), millest on hagejale tagasi makstud 250 eurot (tl 17); • Laenulepingute sõlmise ajal oli hageja juhatuse liikmeks kostja (tl 18-20).

4. Kohus peab esmalt hageja nõude kvalifitseerima. Hagi kvalifitseerimine tähendab hageja nõude õigusliku aluse määramist lähtuvalt sellest, mis asjaoludele on hageja soovinud hagiavalduses tugineda. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, tehes majanduslikult ebaotstarbekaid tehinguid hageja osanike teadmata ning rikkudes osanike poolt kehtestatud laenu andmise keeldu.

Seega tuleneb hageja nõue asjaolust, et kostja äriühingu juhatuse liikmena rikkus juhatuse liikme kohustusi, millega on tekitanud äriühingule kahju. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kuna tegemist on juhatuse liikme vastu suunatud kahju hüvitamise nõudega, siis selle nõude aluseks on ÄS § 187 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada nii rikkumine (VÕS § 100), kahju (VÕS § 127 lg 1) kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Nende vastutuse eelduste tuvastatuse korral võiks juhatuse liige siiski vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

5. ÄS § 181 lg 1 järgi osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. ÄS § 181 lg 2 järgi juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

2-13-4445

3 Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja järginud ÄS § 181 lg 2 sätestatud piirangut tehingute tegemisel, sõlmides kolmandate isikutega laenulepingud vaatamata sellele, et hageja osanikud kehtestasid laenu andmise keelu. Kostja leiab, et osaühingu juhatuse liikmena omas ta õigust teha kõiki tehinguid ja mingit piirangut ei olnud (tl 80). Kostja on hageja väitele vastu vaielnud, mistõttu tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi oma väidet tõendada.

Kohus on mõlemalt poolelt nõudnud asjaolude täpsustamist ning selgitanud tõendamiskohustust (tl 50). Muuhulgas on kohus hagejale selgitanud, et hagejal tuleb juhatuse liikme tehingute tegemise piirangu olemasolu tõendada. Asjaolu, et seda ei saa dokumentaalselt tõendada, ei võta hagejalt ära tõendamiskohustust (tl 59). Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus ÄS § 181 lg 2 tulenevat kohustust. ÄS § 181 lg 1 järgi oli kostjal õigus vaidlusaluste tehingute tegemiseks ning eelnev osanike nõusolek või teavitamine ei olnud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel vajalik.

6. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on rikkunud juhatuse liikme üldist hoolsusja lojaalsuskohustust ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 tulenevalt. Hageja leiab, et tegemist oli hagejat kahjustavate tehingutega.

Laenulepingule ei ole võlaõigusseaduse (VÕS § 396) tulenevalt kehtestatud kohustuslikku vormi ning selle võib sõlmida suulise lepinguna. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas laenuleping on sõlmitud kirjalikult ning kas need lepingud on olemas või mitte. Kostja esitatud asjaoludel on laenud antud 3-aastase tähtajaga, intressimääraga 9% või 10% aastas (tl 54).

7. Kohtule esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud kostjapoolset juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustuse rikkumist. Laenu andmist ei saa pidada ebatavaliseks majandustegevuseks, mis tooks endaga kaasa juhatuse liikme vastutuse osaühingu ees. Kostjal oli tulenevalt ÄS § 181 lg 1 järgi vaidlusaluste tehingute tegemisel osaühingu esindamisõigus. Kolme aastase tähtajalise laenu andmist, intressimääraga 9% või 10% aastas, ei saa pidada majanduslikult ebaotstarbekaks tehinguks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis kogumis hinnates näitaksid tehingute majanduslikku kahjulikkust.

8. Kuigi eeltoodud asjaolud annavad aluse hagi rahuldamata jätmiseks ning puudub vajadus hinnata teisi kahju hüvitamise eeldusi, märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Laenu andmine iseenesest ei saa tekitada hagejale kahju. Hageja tunnistab võlasuhteid Osaühinguga N ja AHOÜ. Eeltoodud äriühingud ei ole äriregistrist kustutatud. Seega saab hagejal olla nende äriühingute vastu laenulepingust tulenev täitmise nõue (VÕS § 396 lg 1, § 76, § 101 lg 1). Kohus on hagejale selgitanud, et hageja peab tõendama kahju tekkimist ja põhjuslikku seost juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel; ja hageja saab nõuda lepingute täitmist kolmandatelt isikutelt (23.04.2013 elektronkiri, tl 50, 09.05.2013 elektronkiri, tl 63). Hageja on sellele vastanud, et hageja on oma laenulepingutest tuleneva nõude maksma pannud kostja suhtes (tl 58, 71-77). Hagejal võib hagis märgitud kahju tekkida, kui laenulepingust tulenevate nõuete maksmapanek ei osutu edukaks ja hagejal jääb laenatud raha tagasi saamata (ja täidetud on ka kõik teised kahju hüvitamise eeldused). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et väljastatud laenusummad jäävad hagejale tagasi maksmata.

Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

2-13-4445

4 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik