3-12-2229/35 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-2229

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-2229 Haldusasi M. L kaebus, milles kaebaja taotleb: - kohustada Sauga Vallavalitsust tagama Jänesselja lasteaias lasteaia koht M. Lle; - kohustada Sauga Vallavalitsust hüvitama täies ulatuses kaebaja lisakulud lastehoiule kuni M. Lle Jänesselja lasteaias lasteaia koha võimaldamiseni; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud.

Asja läbivaatamise kuupäev 23. mai 2013

Menetlusosalised Kaebaja M. L ja tema esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Vastustaja Sauga Vallavalitsus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada osaliselt M. L kaebus haldusasjas nr 3-12- 2229.

2. Kohustada Sauga Vallavalitsust looma M. Lle võimaluse käia Sauga valla Jänesselja lasteaias.

3. Kuni resolutsiooni p 1 nimetatud võimaluse loomiseni finantseerida M. L vanematele eralasteaia või lapsehoiuteenust igakuiselt summas, mis ületab samal ajal Jänesselja lasteaias käivate laste vanemate omaosaluse ja toiduraha summat.

3-12-2229

2

4. Kohustada Sauga Vallavalitsust kompenseerima M. L vanematele M. L lapsehoiuteenuse kulud Jänesselja lasteaias käivate laste vanemate omaosaluse ja toiduraha summat ületavas ulatuses alates 01.09.2012.

5. Muude lisakulutuste hüvitamise nõuetes jätta kaebus rahuldamata.

6. Välja mõista Sauga vallalt M. L (isikukood …) asjas kantud menetluskulud kogusummas 515 (viissada viisteist) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 24. mail 2013. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

18.03.2011 esitas M. L avalduse oma lapsele M. Lle koolieelsesse lasteasutusse koha saamiseks alates 01.09.2012 (tl 12). 31.07.2012 esitasid M ja R L täpustatud asjaoludega avalduse M. Lle lasteaia koha saamiseks Jänesselja lasteaias (tl 13). 23.08.2012 esitas M. L Sauga Vallavalitsusele taotluse lahendada tema avaldus lapsele lasteaia koha võimaldamiseks (tl 15-16). 29.08.2012 vastas vallavalitsus kaebaja taotlusele (tl 17). 13.09.2012 teatas Jänesselja lasteaia direktor vastuseks avaldusele, et 2012-2013 ei ole võimalik lapsele lasteaia kohta võimaldada (tl 14). 19.09.2012 esitas kaebaja vallavalitsusele taotluse hüvitada kaebaja lisakulud lastehoiule (tl 18). 27.09.2012 Sauga Vallavalitsuse korraldusega otsustati kompenseerida vallavalitsuse eelarvest kaebaja lapse lapsehoiuteenuse kohatasu 66% ulatuses. 24.10.2012 esitas kaebaja kohtule kaebuse kohustada Sauga Vallavalitsust tagama Jänesselja lasteaias lasteaia koht M. Lle ja kohustada Sauga Vallavalitsust hüvitama täies ulatuses kaebaja lisakulud lastehoiule kuni M. Lle Jänesselja lasteaias lasteaia koha võimaldamiseni (tl 6-7). 20.11.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 36). 28.11.2012 esitas kaebaja seisukoha vastustaja ettepanekule (tl 42). 21.12.2012 esitas vastustaja seisukoha kaebaja ettepanekule (tl 46). 11.02.2013 esitas kaebaja seisukoha vastustaja ettepanekule (tl 51). 22.02.2013 täpsustas vastustaja vastuväiteid (tl 60). 22.02.2013 esitas kaebaja selgituse asjaolude osas (tl 63-64). 15.03.2013 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 71-72). 27.03.2013 esitas kaebaja täiendava seisukoha (tl 77). 28.03.2013 esitas vastustaja seisukohad 22.02.2013 kaebuse täienduse osas (tl 81). 11.04.2013 esitas vastustaja seisukohad 27.03.2013 kaebuse täienduse osas (tl 84).

3-12-2229

3

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja väidetel on vastustaja ülesandeks korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Kaebaja laps elab Sauga vallas ja lapsevanemad esitasid lapsele lasteaia koha saamiseks avalduse 18.03.2011. Nimetatud tähajaks oli laps vanem kui poolteist aastat. Lähtudes Sauga vallas kehtivatest õigusaktidest lõppeb uueks õppeaastaks rühmade komplekteerimine 31. augustil. Kaebaja lapsele lasteaia kohta taotletud ajaks ei võimaldatud ning kaebajal tuli laps paigutada Pärnu linnas asuvasse Titutriinu Lastehoidu. Kaebaja peab lastehoiu teenuse kasutamise eest tasuma igakuiselt 55.16 eurot rohkem võrreldes munitsipaallasteaia kohatasuga. Kuna Sauga lasteaias käib pere vanem laps, siis kehtiva korra kohaselt tuleks kaebajal valla lasteaias tasuda noorem lapse kohatasuna 12.50 eurot. Kaebaja hinnangul tuleb vastustajal kompenseerida lasteaia ülekulu 186.50 euro ulatuses. Samuti on kaebajal lisakulu tulenevalt lastehoiu ja lasteaia toidlustamise hinnast, mis 20 tööpäeva korral on 17.00 eurot kuus. Oluline kulu tekib ka sellest, et üleval on vaja pidada kahte sõiduautot, sest pere lapsed tuleb viia erinevatesse lasteasutustesse, mida pere ei peaks kandma juhul, kui lapsed käiksid ühes lasteaias. Kaebaja hakkas oma lapsele hoiukohta otsima 2012 aasta suvel. Kaebaja käis tutvumas ka MTÜ Pereabikeskuse lastehoiuga. Kaebaja arvates võib samas avatud ruumis, kus viibivad lapsed, olla söögitegemise protsess lastele ohtlik. Laste poolt kasutatav õueala asub sõidutee läheduses ning on aiaga piiramata. Elamurajooni kõrval asub EKTO Pärnu OÜ, mis kasutab oma territooriumile jõudmiseks peamiselt Hirvela tänavat, mistõttu võivad lapsed sattuda liiklusohtlikku olukorda. MTÜ-le Pereabikeskus väljastati tegevusluba alles 10.10.2012, seega puudus lastehoiul kaebaja tööle asumise ajal, 03.09.2012, luba tegutseda. Kaebajale oli lastehoiuteenust osutava asutuse valikul oluline ka seal toimuv tegelusja õppetöö, mida korraldati nõutaval viisil Titutriinu lastehoius. Kaebajal puudub võimalus kajastada Titutriinu Lastehoiule tasutud kohatasu MTA-le esitatavas TD-s koolituskuluna. Munitsipaallasteaiale tasutud õppemaksu saab TD- s deklareerida ja tuludest mahaarvata. Kaebaja kulud suurenesid seoses tema lapsele lasteaiakoha mittevõimaldamisega transpordikulude arvelt. Samuti on kaebaja vanema lapse lasteaia päevad ebamõistlikult pikad, kuna logistiliselt on otstarbekas tema lasteaeda viimine esimesena ja viimasena lasteaiast toomine. Kaebaja hinnangul ei ole selline elukorraldus 3 aastase närvikava arvestades tervislik. Kaebaja on sunnitud kasutama peres kahte sõiduautot selleks, et lastega kõige mõistlikuma ajakuluga sihtkohta jõuda.

Vastustaja selgituste kohaselt on lapsevanematel võimalik valida erinevate lapsehoidude vahel juhul, kui vallal ei ole kohaselt võimalik pakkuda lapsele lasteaia kohta. Alates 2012 aasta sügisest tegutseb vallas Sauga valla toel avatud MTÜ Pereabikeskus lastehoid. Nimetatud lasteasutus asub samas elamurajoonis, kaebaja elukohast mõnesaja meetri kaugusel. Kaebaja lapsele oli broneeritud koht lastehoius alates 04.09.2012. Kaebaja teatas 16.08.2012, et tema laps lastehoidu ei tule. Vastustaja arvestuse kohaselt on kaebajale majanduslikult soodsam kodulähedasem lastehoid, kus 21 hoiupäeva korral kuulub 114.42 eurot kuus, samas kui Titutriinus 115,96 eurot kuus. Kodulähedasema lastehoiu kasutamisel ei ole vaja teha ka täiendavaid kulutusi transpordile. Vastustaja märgib, et kahe sõiduauto ülalpidamine ei ole Sauga alevikus elamiseks hädavajalik, kuna toimib regulaarne bussiühendus Pärnu linnaga. Eelinfo lasteaia koha saamisest avalikustatakse valla kodulehel alates märtsikuust. Reaalselt selgub koha saamine 15. septembriks, kui on teada, kes koha saanutest tegelikult lasteaia kohta kasutama hakkavad. Vald kompenseerib 66% ulatuses eralastehoiu kohatasu kuni munitsipaallasteaia koha

3-12-2229

4

vabanemiseni. Kaebajal on võimalus saada koht kodulähedasse Jänesselja lasteaeda alates 2013 septembrist. Kaebaja lapsele on olemas koht kaebaja elukoha vahetus läheduses Sauga vallas Hirvela 9-1, kus lapse hoiule ei kaasne transpordikulusid. Kohatasu on 213 eurot kuus, millest Sauga vald kompenseerib 80%, lapsevanema kanda jääb 20 % kohatasust ehk 42.60 eurot. MTÜ-d Pereabikeskuse lastehoiunõuetele vastavust on kontrollinud Veterinaarja Toiduamet ning Terviseamet. Kontrolli tulemusel on tunnistatud ruumid vastavaks kehtestatud tervisekaitseja ohutusnõuetele. Lastega käiakse mängimas hoone läheduses asuval piirdeaiaga ümbritsetud mänguväljakul, sinna jõudmiseks ei ole vaja läheneda sõiduteele. Sõidukite liikumiskiirus on asulasisesel teel piiratud. EKTO kasutab oma sõidukite transpordiks ka teist teed, mis ei läbi elamurajooni. Kaebaja soovis oma lapsele lastehoius kohta alates septembrist 2012. Lastevanematel oli võimalus lastehoidu kasutada augusti keskel, siis selgitati, et lastehoiuna alustatakse tööd peale tegevusloa saamist. MTÜ Pereabikeskuse lastehoiu ruumid vastavad tingimustele, mis võimaldavad hoida 15 last. Kuna hetkel on lastehoius kõik lapsed alla 3 aastased ja nendega tegelevad kaks hoidjat, siis ei ole seal üle 10 lapse. Kaebaja tunnistab, et valis Pärnu linnas oleva lastehoiu, kuna see asub tema töökoha läheduses. Vastusaja hinnangul on see ka peamine argument, miks kaebaja sellise valiku tegi ning seetõttu toob kaebaja esile otsitud põhjused, miks Sauga vallas asuv lastehoid ei ole tema lapse hoidmiseks sobilik. On ilmne, et kaebaja töökoha läheduses asuv lastehoid ei too kaebajale lisakulu transpordi näol. Vastutaja on MTÜ Pereabikeskuse lastehoiu osas saanud lastevanematelt positiivset tagasisidet selle lapsesõbralikkuse tõttu. Kaebaja lastehoiukoha valiku ajal 2012 augustis ei olnud ka Titutriinu lastehoiul koolitusluba, selle sai lastehoid alles 2013 veebruari kuus. Seega ei saanud koolitusloa olemasolu mõjutada pere valikuid. Ka MTÜ Pereabikeskuse lastehoius tegeletakse nõuetekohaselt lapse üldoskuste arendamisega eriharidusega lasteaiapedagoogide poolt. Tulumaksu tagastamine on reguleeritud TMS-ga, mille muutmine ei ole omavalitsuse pädevuses. Kaebajale on pakutud võimalust paigutada oma laps kodulähedasse lastehoidu, mis ei tooks kaebajale kaasa täiendavaid transpordikulusid. Lapsevanemate töökoht Pärnus ei ole aluseks transpordikulude kompensatsiooninõudele. Lapse lasteaias viibimise aega saavad reguleerida vanemad ise arvestades lasteaia lahtioleku aegu. Kaebaja juhindumine HKMS § 37 lg 2 p 4 ei ole asjakohane, kuna vastustaja ei ole kaebajale kahju tekitanud. Sauga vald kompenseerib alates 2013 aastast 80% ulatuses eralastehoiu kohamaksumusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse kohaselt on kaebus esitatud kaebaja lapse huvides. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et kaebaja on oma lapse hooldusõiguslik vanem. Lähtudes perekonnaseaduse § 120 lg 1 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Käsitletud paragrahvi lg 7 sätestab, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Asjas esitatud tõendite alusel ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid kaebaja poolt oma lapse esindamise perekonnaseaduse § 180 alusel. Tulenevalt eeltoodust saab kaebaja esitada kaebuse oma lapse huvides ning kaitsta tema huve kohtumenetluses iseseisvalt.

Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab vastustajal olema õigusaktist tulenev kohustus kaebaja poolt taotletud haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, kaebajal peab olema õigus nõuda taotletud toimingut ning vastustaja ei ole kaebaja vastavat taotlust rahuldanud ega ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks kaebaja õigus taotletud toimingule olla ära langenud.

3-12-2229

5

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1 sätestab, et vallavõi linnavalitsus loob kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada tema haldusterritooriumil elavale lapsele võimalus käia valla teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebusega nõuab kaebaja, et vald täidaks oma avalik-õigusliku kohustuse. Asjas ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: kaebaja laps M. L sündis 19.02.2011; kaebaja poolt soovitud ajal lasteasutusse (01.09.2012) paigutamise ajaks oli laps pooleteiseaasta vanune; kaebaja laps elab vastustaja haldusterritooriumil; kaebaja esitas 17.03.2011 vallale soovi paigutada oma laps Sauga vallas asuvasse Jänesselja lasteaeda alates 03.09.2012 (tl 11, 12). Lähtudes eeltoodust on vastustajal kohustus luua kaebaja lapsele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses alates kaebaja poolt taotletud tähtajast. Vallavalitsus ei vaidlusta talle eelpool viidatud sättega pandud kohustuse sisu. Vastustaja on nii kaebajale kui ka kohtule teatanud, et kaebaja poolt taotletud ajaks kaebaja lapsele lasteaia kohta ei võimaldata. M. Lle on võimalik lasteaiakohta tagada alates 03.09.2013 (tl 37 pöördel). Seega kinnitab vastustaja, et tal ei ole võimalik anda kaebaja lapsele lasteaiakohta kaebaja poolt taotletud tähtajast. Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata, siis on selle kohustuse täimiseks reaalselt vajalikud kulud kandnud isikul õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on vallavalitsus avaldanud valmisolekut kompenseerida kaebajale kulutused seoses lastehoiuteenuse ostmisega väljaspool valla koolieelset lasteasutust. Sauga Vallavalitsuse kinnitusel on lapsevanemal endal võimalik (lähtudes lapsehoidude hinnast, asukohast ja teenusepakkujast) valida erinevate lastehoidude vahel (tl 17). Sauga Vallavalitsuse 27.09.2012 korraldusega nr 388 on otsustatud kompenseerida valla eelarvest 66 % ulatuses kaebaja peres lapsehoiuteenusel käiva tütre M. L kohatasu alates 03. 09. 2012 kuni 31.05.2013 (tl 19). Vald on seisukohal, et tema poolt täidetud KOKS § 6, KELS § 10 lg 1 alusel vallale pandud kohustused, kuna on garanteerinud M. Lle koha lasteasutuses lastehoiu näol ning M. Ll on võimalus soovi korral tööle asuda (tl 17 pöördel).

Hinnates kaebuse sisu on kaebaja seisukohal, et vald ei ole täitnud talle seadusega pandud kohustust nõutavas ulatuses. Sisuliselt nõuab kaebaja, et vald hüvitaks M. L lastehoidu paigutamisega tema poolt reaalselt kantud kulutused kogu ulatuses. Sauga Vallavalitsuse hallatavate Jänesselja Lasteaia ja Tammiste Lasteaia õppevahendite ja majanduskulude lapsevanemate poolt kaetava osa määr ja tasumise kord on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 16. septembri 2010.a määrusega nr 22 kinnitatud „Koolieelsete lasteasutuste rahastamisel lapsevanemate poolt kaetava osa määra ja maksmise korraga“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Korra § 4 lg 3 alusel tasub ühest perest pärit Sauga valla lasteaedades kohta kasutava teise lapse eest vanem 50 % osalustasust õppeaastaks esitatud avalduse alusel. Nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele iseenesest teise lapse lasteaeda asumisel, vaid soodustuse saamiseks tuleb vanemal esitada vastav avaldus. Kaebaja on vastava avalduse esitanud 19.09.2012 (tl 18). Kohtu hinnangul tuleb vallal kuni M. Lle Sauga valla Jänesselja lasteaias lasteaiakoha võimaldamiseni kompenseerida Jänesselja lasteaias omaosalust ja toiduraha ületavad eralasteaias käimise ja toiduraha kulud, mis tekivad M. L vanematel seoses sellega, et M. Lle ei ole võimaldatud Sauga vallas Jänesselja lasteaias lasteaiakohta. Kaebaja nõue kuulub rahuldamisele tagasiulatuvalt alates 01.09.2012 (ajast, mil kaebaja taotles lasteaia koha

3-12-2229

6

saamist). Asjas puuduvad kohtu arvates asjaolud/põhjendused, mille alusel tuleks kompenseerida kaebajale tema poolt kantud kulutused väiksemas summas. Vastustaja poolt nimetatud ulatuses kompensatsiooni maksmisel peaksid M. L vanemad kandma oluliselt suuremaid kulutusi võrreldes olukorraga, kui nende laps käiks Sauga valla Jänesselja lasteaias. Neid koheldakse ebavõrdselt võrreldes kõikide nende pooleteisekuni seitsmeaastaste laste vanematega, kelle suhtes Sauga vald on KELS § 10 lg-st 1 tulenevad kohustused täitnud. Asjaolu, et vallavalitsuse poolt hüvitati 2012 aastal lapsevanema taotlusel 66% eralasteaia kohatasust ja alates 03.01.2013 aastast 80 % eralasteaia kohatasust, on antud juhul ebapiisav ning ei ole käsitletav alternatiivina KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuste täitmisele.

Maksukohustuse faktiliste aluste tekkimine ei sõltu valla tegevusest ning seetõttu puudub õiguslik alus kohustada valda kandma vastustust kaebaja võimaliku maksukohustuse eest.

KELS § 15 lg 2 järgi on vanematele lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasustuses on vabu kohti. Seega ei ole lapsevanema valikud piiratud elukohaläheduse kriteeriumiga. Seaduses ei ole täpselt määratletud, kui kaugel lapse kodust võib lasteaed asuda. Olulisemaks on peetud lasteasutuses koha tagamist. Kuigi kaebajale ei pakutud tema poolt soovitud ajal kohta Jänesselja lasteaias, pakuti kaebajale võimalust kasutada Sauga valla toel avatud MTÜ Pereabikeskus lastehoiuteenust alates 04.09.2012. Tegemist on vallas asuva lasteasutusega, mille teeneid kaebaja omal vabal valikul kasutada ei soovinud. Kaebaja väited valiku tegemisel kaalutud asjaolude kohta, seoses MTÜ Pereabikeskuse lastehoiu asukoha ja ruumide võimaliku ohtlikkusega lapsele ning lastehoius lapsele vajaliku koolituse puudumise osas, on paljasõnalised. Asjas ei ole vaidlust selles, et MTÜ Pereabikeskuse lastehoiu kasutuses olevate ruumide vastavust nõuetele on kontrollinud Veterinaarja Toiduamet ning Terviseamet. Lastehoiuteenuse osutamiseks on väljastatud vastav tegevusluba. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et Hirvela 12 maja kõrval asub aiaga piiratud mänguväljak, mida lastehoius viibivad lapsed kasutavad ja kuhu minemiseks ei ole vaja läheneda sõiduteele ega ületada ühtegi sõiduteed. Kaebaja ei ole vaidlustanud ka vastustaja väiteid selle kohta, et kaebaja kodulähedases lastehoius töötavad eriharidusega lasteaiapedagoogid ega selles osas, et Titutriinu lastehoid sai koolitusloa alles 2013 aasta veebruaris, mistõttu ei saanud õppetööga seotud asjaolud 2012 aasta sügisel olla valiku tegemisel aluseks. MTÜ Pereabikeskus osutab lastehoiuteenust aadressil Hirvela 12-1, mis asub samas elamurajoonis ja samal tänaval, kus elab kaebaja. Seega kaebaja elukoha vahetus läheduses, kuhu lapse viimisel ei kaasne kaebajale lisakulusid. Valides antud juhul lapsehoiu teenuse osutaja Pärnust, võttis kaebaja endale omal vabal valikul kohustuse kanda võimalikud ebamugavused laste erinevatesse lasteasutustesse viimisel ning transportimisega kaasnevad kulud, mida vastustaja kohtu hinnangul ei ole kohustatud hüvitama.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kaebaja on kaebuse menetlemiseks tasunud riigilõivu 15.00 eurot ja õigusabi eest 810.00 eurot (tl 31, 64, 68, 68 pöördel). Riigilõivu tasumisega seotud summa kandmine oli vajalik ja põhjendatud ning kuulub hüvitamisele. KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tuleb vallal tagada, et vallavõi linnavalitsus loob kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata, siis on

3-12-2229

7

selle kohustuse täitmiseks reaalselt kulud kandnud isikul õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o kohustuse täitmist. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda valla poolt KELS § 10 lg 1 tuleva kohustuste täitmiseks lasteaia koha tagamist valla teeninduspiirkonna lasteasutuses või selle kohustuse täitmist lastehoiule kulunud kulutuste hüvitamise teel. Asjas ei ole olnud kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses vaidlust selle üle, et vald on kohustatud kaebaja lapsele lastaia koha Jänesselja lasteaias tagama. Vald kinnitab seda, kuid märgib, et tal ei ole võimalik nimetatud kohustust täita enne 03.09.2013. Samuti on vald nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses nõustunud, et vallal on kohustus hüvitada kaebaja poolt lastehoiule kulunud kulutused. Sauga Vallavalitsuse 27.09.2012 korraldusega nr 388 (enne kaebusega kohtu poole pöördumist) on otsustatud kompenseerida valla eelarvest kaebaja poolt tasutud lapsehoiu kohatasust 66% (tl 19). Seega vald ei ole kulude hüvitamisest keeldunud. Käesolevas asjas on sisuline vaidlus olnud seotud lastehoiule tehtud lisakulutuste hüvitamise ulatusega, millest kohtu hinnangul ei olnud antud juhul põhjendatud kaebaja nõue transpordiga seotud kulutuste hüvitamiseks. Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendatud osaliselt. Hinnates vaidlusaluse asja keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud osaliselt, 500 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik