2-13-2543/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-13-2543

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2013.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-13-2543 Tsiviilasi Credit Plus OÜ hagi Txxx Oxxxxx vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Credit Plus OÜ (registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47 Tallinn), esindaja Priit Pööbo CKE Õigusbüroo OÜ (registrikood 11970078, asukoht Tammsaare tee 47 Tallinn, e-post: priit@ckeoigusbyroo.eu), Kostja: Txxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxõgevamaa, e-post: x Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Credit Plus OÜ ja kostja TxxxxOxxxxxxvahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Kostja tasub hagejale 3769,24 eurot (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend üheksa eurot ja 24 senti) hageja arveldusarvele 221051497797 Swedbank. 1.2. Kostja kohustub tasuma käesoleva kompromissilepingu punktis 1.1 (resolutsiooni punktis 1.1) nimetatud summa hagejale igakuiselt kuu viimaseks päevaks järgmiselt: 1) alates 15.03.2013.a 30 eurot kuus, 2) alates 15.10.2013.a 50 eurot kuus, 3) alates 15.05.2014.a kuni kohustuse kohase täitmiseni 100 eurot kuus. 1.3. Kostja märgib igale asjakohasele maksekorraldusele selgitusena: kompromissi täitmine ts. asjas nr 2-13-2543. 1.4. Pooled on kokku leppinud (kompromissi punktis 3), et menetluskulud jäävad kostja kanda järgmiselt: 1) Kostja tasub hageja tasutud riigilõivust ½ ehk 137,50 eurot;

2 2) Kostja tasub hagejale õigusabikulude katteks 90 eurot.

1.5. Kostja poolt tasutud summadest loetakse kõigepealt tasutuks menetluskulud, siis kõrvalnõuded ja viimasena põhiosa. 1.6. Tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja tasumata summadelt maksma hagejale viivitusintressi 0,25% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 1.7. Tasumisega viivitamisel üle 15 (viisteist) päeva kohustub kostja tasuma kogu punktis 1.1 ja 3 nimetatud summa hagejale korraga.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-2543 menetlus Credit Plus OÜ hagis Txxx Oxxxxx vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda. 2. Tagastada Credit Plus OÜ arveldusarvele nr 221051497797 Swedbank pool menetluses tasutud riigilõivust summas 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot ja 50 senti.

Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord:

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud ja menetluse käik 17.01.2013.a esitas Credit Plus OÜ Pärnu Maakohtule hagiavalduse Txxx Oxxxxx vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks kogusummas 3769,24 eurot. Pärnu Maakohtu 22.01.2013.a kohtumäärusega keeldus kohus hagiavaldus menetlusse võtmast ning edastas hagiavalduse koos selle ärakirjade ja lisadega tööpiirkonna järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 18.02.2013.a kohtumäärusega.

28.02.2013.a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele, milles võttis hagi õigeks. Lisas, et on hetkel töötu ning on võimalik võlgnevust tasuma väikeste osamaksete kaupa.

Kohus tegi hagejale ettepaneku kompromissi kaalumiseks ning 14.05.2013.a soovis kostja määratud kohtuistungi edasilükkamist kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.

17.05.2013.a saabus kohtule elektrooniliselt poolte vahel sõlmitud kompromissileping, milles pooled paluvad kinnitada kompromissileping määrusega ning lõpetada tsiviilasja menetlus. 20.05.2013.a saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud originaaldokument.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433.

Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled leppisid kompromissi sõlmimise käigus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 661 lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja välistada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku kostja kanda jäävates menetluskuludes nii, et kostja tasub hagejale poole riigilõivust, s.o summas 137,50 eurot, ning hageja õigusabikulud summas 90 eurot. Hageja palus tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 137,50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et Credit Plus OÜ on tasunud riigilõivu nõude esitamisel hagimenetluses 17.01.2013.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 summas 275 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 137,50 eurot. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets Kohtunik